Uuring: ülekaalulisus läheb Eestile maksma üle 120 miljoni euro aastas
Kuigi lisakilosid nähakse tihti isikliku tervisemurena, mis mõjutab eeskätt inimese elukvaliteeti, paneb liigne kehakaal koorma ka ühiskonnale tervikuna. Hiljutine uuring osutab, et ülekaal ja rasvumine lähevad Eestile igal aastal maksma üle 120 miljoni euro.
Põhjaliku ülevaate koostasid Tervise Arengu Instituudi teadlased eesotsas Johann Saavastega. Et leida 29 kehakaaluga seotud haiguse tegelik hind, analüüsisid nad Eesti elanike 2021. aasta tervise-, ravimiretsepti- ja sissetulekuandmeid.
Analüüsist selgus, et ainuüksi otseste kulude, nagu arstivisiitide, ravimite ja haigusrahade arvele sai toona kirjutada ligi 113 miljonit eurot. See tähendab, et liigse kehakaalu tagajärjed neelavad igal aastal ligi seitse protsenti riigi kogu tervishoiukuludest.
Sellest omakorda haukasid kõige suurema ampsu südame- ja veresoonkonnahaigused, millele kulus aastas 58 miljonit eurot. Konkreetsetest diagnoosidest on riigile kõige kallim kõrge vererõhk. Ainuüksi rasvumisest tingitud kõrgvererõhktõve kogukulu ulatus aastas üle 26 miljoni euro.
Uuring osutas lisaks, et suurem kaalunumber kergitab järsult tervisekassa kulusid: 125 miljonist eurost 50 miljonit kulub ülekaalule ja üle 74 miljoni rasvumisele.
Möödunud aasta seisuga olid Eesti täiskasvanutest ülekaalulised enam kui 60 protsenti, kellest omakorda 26 protsenti olid rasvunud. See tekitab haiglatele otsese lisakoormuse. Inimesed vajavad ravimeid ning jäävad sagedamini haiguslehele. Lisaks otsestele ravikuludele kaotab riik igal aastal umbes 12 miljonit eurot kaudselt. Inimesed lahkuvad siitilmast haiguste tõttu liiga vara või kaotavad osaliselt töövõime.
Nii ongi täiskasvanute lisakilod oluline koorem kogu tervishoiusüsteemile ja majandusele.
Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Central European Journal of Public Health.
Artikkel ilmus novaator.err.ee lehel.