Teadust tehakse eetiliselt ja teadmispõhiselt
Viimasel nädalal on mitmes meediakanalis ilmunud arvamuslugudes ja intervjuudes lahatud Pere Sihtkapitali algatatud uuringut. Sellega seotud arvamuste ja kommentaaride lugemine näitab vajadust lahti rääkida, mis on uuring ja kuidas seda korraldatakse.
Tervise Arengu Instituut (TAI) on arsti- ja terviseteaduste valdkonnas evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Meie uuringud on sageli väga tundlikel teemadel. Tundlikkus ei tähenda, et neid teemasid uurida ei võiks. Vastupidi, näiteks eri rahvastikurühmade tervisega seotud teemade uurimisega saame rohkem teada inimeste vajadustest ning oskame neile paremini toeks olla. Riigi algatatud uuringud aitavad kokkuhoidlikult kasutada riigi raha ning paremini planeerida tervise- ja sotsiaalteenuseid ja tegevusi erinevates tervisega seotud valdkondades (nt toitumine ja liikumine, vaimne tervis, riskikäitumine ja seksuaaltervis).
Uuringute puhul on oluline, et need oleksid eetilised, läbipaistva metoodikaga, optimaalsed (näiteks et valimid oleksid paraja suurusega, küsimustikud sisaldaksid vaid vajalikke küsimusi) ja et valitud metoodika ja vahendid täidaksid uuringu eesmärke. Kõigi TAI korraldatud uuringute eetilisust on enne uurimistöö alustamist hinnatud ning need on saanud eetikakomitee kooskõlastuse.
Uuringute puhul on selge reeglistik, missugune protsess tuleb uuringu ettevalmistamisel läbida, millised nõuded täita kogutud andmete töötlemisel jne. Tavaliselt saadetakse valimisse sattunud inimestele uuringukutse, milles on kindlasti mainitud eetikakomitee otsus selle uuringu kohta. Alati on kutses olemas uuringumeeskonna kontaktandmed, nende inimeste poole on võimalik pöörduda ja esitada täpsustavaid küsimusi nii eetika, küsimustiku sisu kui ka üldse käsitletava teema kohta. Nende andmete olemasolu uuringukutses annab inimesele kindlustunde, et uuringu kõik tahud on hoolikalt läbi analüüsitud.
Eetikakomitee hindab uuringu teaduslikku sisu, metoodikat ja asjakohasust, sest ei ole eetiline teha uuringut, mille tulemused ei ole usaldusväärsed. Mitte ühegi uuringu eesmärgi saavutamise nimel ei tohi teha liiga ega riivata uuringus osalevaid inimesi.
Selleks et küsitlusuuringust tehtavad järeldused oleksid võimalikult täpsed ja usaldusväärsed, peab uuringute metoodika olema täpselt paigas ja läbipaistev, neid reegleid tuleb järgida ning küsimustele peab olema võimalik ausalt vastata. Sageli kaasneb uuringusse kutsutud inimestel hirm - «kuidas ma vastan ausalt, kuidas ma üldse vastan nendele küsimustele, kõik saavad teada, mis minuga on juhtunud või mida ma arvan». Selle hirmu maandamiseks saame öelda, et mitte kunagi ei avalikustata andmeid konkreetse inimese nime ja elukohaga, vaid uuringute raames tehakse üldistatud järeldused ühe või teise grupi käitumismustritest või hinnangutest.
Uuringud ei ole anonüümsed, aga need on konfidentsiaalsed. Uuringu korraldajatele on teada valimisse sattunud inimeste nimed ja elukohad, aga need andmed ei ole kunagi samas andmestikus, mis sisaldab inimeste käitumise andmeid. Andmed on kodeeritud ehk inimese nime asemel on kood ja need on seotud omavahel hoopis teises andmestikus. Kõiki andmeid hoitakse turvaliselt ja on väga piiratud juurdepääsuga.
Kokkuvõtteks kutsume inimesi endiselt uuringutes osalema. See on võimalus kaasa rääkida olulistel teemadel ja võimalus osaleda probleemide lahendamise protsessis. Uuringu korraldamine põhineb vastastikusel usaldusel: ühelt poolt usaldavad teadlased, et uuringus osalejad vastavad võimalikult ausalt, ja teiselt poolt - vastajad saavad usaldada, et teadlased hoiavad ja kasutavad saadud andmeid vastavalt teadustava reeglitele.
Teadlased ja teadlaskond tajuvad väga hästi vastutust. Usume, et me kõik soovime elada ühiskonnas, kus teadus tuleb otsusetegemisel appi. Küsitlusuuringutele vastamine on võimalus sellele kaasa aidata.
SIGRID VOROBJOV, TAI riskikäitumise uuringute osakonna juhataja
LIILIA LÕHMUS, TAI riskikäitumise uuringute osakonna teadur