TAI värske raport: mitme vähi puhul leitakse kasvajad üha enam varases staadiumis
Tervise Arengu Instituut avaldas värske vähiraporti. Tänavune raport keskendub sellele, millises staadiumis Eestis sagedamaid vähke diagnoositakse ning kuidas on see aastatel 2012–2023 muutunud.
TAI registrite osakonna vanemanalüütiku ja raporti juhtivautori Mari-Liis Zimmermanni sõnul annab staadiumipõhine vaade vähijuhtude arvule vajaliku tausta. „Juhtude arvu kõrval on väga oluline vaadata, kas vähk diagnoositakse varases või kaugele arenenud staadiumis, sest sellest sõltuvad inimese ravivõimalused ja prognoos,“ ütles ta.
Vähipaikmete staadiumispetsiifiline haigestumus
Raportist selgub, et rinnavähi koguhaigestumuse tõus aastatel 2012–2023 oli peamiselt tingitud esimeses ja teises staadiumis diagnoositud juhtude arvu suurenemisest. Emakakaelavähi koguhaigestumus on alates 2012. aastast vähenenud 5,5 protsenti aastas. Raport näitab esmakordselt ka neljanda staadiumi emakakaelavähi haigestumuse olulist vähenemist.
Käär- ja pärasoolevähi puhul viitavad tulemused varasemale avastamisele – meestel suurenes kogu uuritava perioodi vältel esimese staadiumi kasvajate haigestumus ning alates 2017. aastast vähenes neljanda staadiumi kasvajate haigestumus. Ka naiste puhul näitavad tulemused sama suunda.
„Staadiumipõhised andmed annavad vähitõrjele praktilise vaate. Üldine haigestumus näitab vaid osa pildist. Staadiumispetsiifiline analüüs aitab paremini hinnata sõeluuringute, diagnostika ja tervishoiukorralduse mõju,“ lausus Zimmermann.
Ennetuse olulisus
2023. aastal kinnitati pahaloomulise kasvaja diagnoos mikroskoopilise uuringuga 92 protsendil patsientidest. See näitab diagnoosimise head taset. Samas oli diagnoosimise hetkeks 16 protsendil meestest ja 15 protsendil naistest kasvaja andnud kaugmetastaase.
„Varane avastamine on vähitõrjes keskse tähtsusega. Kui kasvaja leitakse enne kaugmetastaaside teket, on ravivõimalused enamasti paremad ja ravi inimese jaoks vähem koormav. Seetõttu on oluline osaleda sõeluuringutes ning pöörduda tervisemurede korral aegsasti arsti poole,“ sõnas Zimmermann.
Eestis on kolm organiseeritud vähi sõeluuringut. „Rinna-, emakakaela- ning soolevähi sõeluuring aitavad vähki ennetada või avastada haiguse võimalikult varases staadiumis,” lisas Zimmermann.
Haigestumine suureneb vanusega
Raporti järgi diagnoositi Eestis 2023. aastal 9835 uut vähijuhtu, neist 5010 meestel ja 4825 naistel. Vähi esmasjuhtude arv on pikaajaliselt kasvanud. Pandeemia ajal juhtude arv vähenes, kuid alates 2022. aastast on see taas suurenenud. Vähijuhtude arvu suurenemise taga on nii rahvastiku vananemine, eluviisiga seotud kasvajate sagenemine kui ka paranenud võimalused vähki diagnoosida.
Meestel diagnoositi kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki. Naistel olid sagedamad naha mittemelanoom, rinnavähk ning käär- ja pärasoolevähk.
Kuvatõmmis vähiraportist: Vähi esmasjuhtude arv Eestis 1968–2023 (valitud aastad).
Vähki haigestumine suureneb vanusega. Pooled 2023. aastal diagnoositud vähi esmasjuhtudest leiti vähemalt 70-aastastel inimestel. Lastel ja noortel esineb pahaloomulisi kasvajaid harva. 2023. aastal diagnoositi 0–14-aastastel lastel 21 ning 15–24-aastastel noortel 36 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu.
Kuvatõmmis vähiraportist: Vähihaigestumus vanuserühmiti Eestis 2023.
Paranenud elulemus
2023. aasta lõpu seisuga elas Eestis 73 303 inimest, kellel oli elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja. Kõige levinumad kasvajad olid meestel eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk.
Kõigi Eestis diagnoositud vähijuhtude ühe, viie ja kümne aasta suhteline elulemus oli aastatel 2019–2023 vastavalt 79, 66 ja 62 protsenti. Enamiku vähipaikmete puhul olid naiste elulemusnäitajad paremad kui meestel. Eesti vähipatsientide elulemuse mahajäämus Põhjamaadest püsib eeskätt mitte-Hodgkini lümfoomi, pea- ja kaelapiirkonna vähi, käär- ja pärasoolevähi, nahamelanoomi ning rinna- ja emakakehavähi korral.
Elulemus peegeldab vähitõrje tervikut, sealhulgas ennetust, varast avastamist, ravi kättesaadavust ja kvaliteeti ning patsiendi jälgimist. Eesti tulemused paranevad järjepidevalt, kuid võrdlus Põhjamaadega näitab mõne vähipaikme puhul ka arenguruumi.
Raport „Vähk Eestis. Haigestumus 2023 ja elulemus 2019–2023“ annab ülevaate 2023. aasta vähihaigestumusest Eestis ning aastatel 2019–2023 diagnoositud vähipatsientide elulemusest.
Vähiraport näitab, milliseid kasvajaid diagnoositakse Eestis kõige sagedamini, millises vanuses vähki haigestutakse, kui sageli leitakse haigus varases või kaugele arenenud staadiumis ning kuidas on muutunud olulisemate vähipaikmete haigestumus.
Vähiraportit kokkuvõttev üksleht.