Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Vähiregister

Vähiregistri põhiülesanne on tagada võimalikult täielik ja usaldusväärne vähijuhtude registreerimine.

Miks on registrit vaja?

Vähiregistri andmetel põhineb riiklik vähihaigestumusstatistika. Andmed võimaldavad analüüsida vähi esinemist ja vähihaigete elulemust ning viia ellu epidemioloogilisi jm teadusuuringuid.

Milliseid andmeid kogume?

  • diagnoos ehk üksikasjalik paige, diagnoosimise aeg, diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid, morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste, kasvaja levik
  • esmane ravi raviliigiti – ravi olemus, ravimise koht, ravi alustamise kuupäev ja ravimeetod
  • vähiteatise vormistaja andmed
  • surmaaeg ja -põhjus või Eestist lahkumise aeg
  • patsiendi nimi, isikukood, sugu, sünniaeg, sünnikoht, elukoht diagnoosimise hetkel ja rahvus

Teatamisele kuuluvad järgmised kasvajad (rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) alusel:

  • kõik pahaloomulised kasvajad (C00-C97)
  • in situ kasvajad (D00–D09)
  • peaaju ja kesknärvisüsteemi, samuti peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomulised ning ebaselge ja määratlemata loomusega kasvajad (D32.0–D33.9, D35.2–D35.4, D42.0–D43.9, D44.3–D44.5)
  • lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede muud kasvajad (D45-D47)

Kasvaja paikme ja morfoloogia kodeerimisel kasutab vähiregister alates 2008. a. RHK onkoloogia osa 3. versiooni (RHK-O-3).

Kuidas kogume andmeid?

Vähijuhtudest teatamine on kohustuslik kõigile Eestis töötavatele arstidele, kes diagnoosivad või ravivad vähki. Samuti esitavad registrile andmeid kohtuarst-eksperdid. Andmete kogumist mitmest eri allikast on vaja vähijuhtude andmete täielikkuse ja kvaliteedi tagamiseks.

Täiendame andmeid:

  • Eesti rahvastikuregistrist (isikuandmed, sh riigist lahkumise aeg)
  • surma põhjuste registrist (surmaandmed, sh surmapõhjus)

Lisaks kõrvutame oma andmebaasi regulaarselt kahe suurhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi andmebaasidega, samuti Tallinna Lastehaigla andmebaasiga.

Alusdokumendid

Andmed esitatakse registrisse järgmistel alusdokumentidel:

  • Arsti täidetav teatis vähiregistrile, mis on vähijuhu registreerimise aluseks
Teatis vähiregistrile (pdf, 825.7 KB)
Vähiregistri teatise vormistamise juhend (pdf, 284.34 KB)
  • Patoloogide ja kohtuarst-ekspertide täidetav patoloogia osakonna teatis vähiregistrile
Patoloogiaosakonna teatis vähiregistrile (pdf, 513.49 KB)
Patoloogiaosakonna teatise vormistamise juhend (pdf, 134.93 KB)

Andmete esitamise viisid

  • riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu (X-tee)
  • elektrooniliselt täidetud vähiteatised tuleb krüpteerida  „Tervise Arengu Instituut krüpto 70006292“ aadressile ja saata e-postiga vahiregister@tai.ee
  • TAI elektroonilise sisestusportaali kaudu
  • paberil täidetud teatis vähiregistrile tähitud postiga aadressil Paldiski mnt 80, 10617, Tallinn

Andmete avaldamise ajaline nihe

Eesti Vähiregister järgib enamikus riikides kehtivat reeglit, et lõplik ja korrastatud andmetel põhinev haigestumusstatistika esitatakse umbes kaks aastat pärast haigestumusaasta lõppu.

Register jälgib vähihaiget kogu elu vältel. Infot sama inimese kohta tuleb korduvalt juurde. Andmed ühe inimese diagnoosi, diagnoosimismeetodite ja ravi kohta tulevad eri tervishoiuteenuse osutajatelt ja sageli laekuvad andmed vähi diagnoosimisest ajaliselt märksa hiljem.

Eri allikatest saadud info alusel on vaja moodustada vähiregistri andmebaasi uus vähijuhu kirje või täiendada ja parandada olemasoleva vähijuhu andmeid vastavalt rahvusvahelistele reeglitele. Andmete kvaliteedi tagamiseks tuleb neid kontrollida ja võrrelda omavahel ja eri andmebaaside andmetega, et välja selgitada teatamata või täpsustamist vajavad vähijuhud. Seejärel tuleb saata tagasipäringud, st registripoolsed andmepäringud tervishoiuteenuste osutajatele ja vähijuhud vastavalt saadud infole registreerida. Lisaks läbivad vähijuhtude andmed enne avaldamist tehnilise ja sisulise kvaliteedikontrolli, et tagada andmete rahvusvaheline võrreldavus.

Andmekvaliteet

Andmekvaliteedi kontrollimine on vähiregistri igapäevatöö lahutamatu osa. Andmekvaliteedi hindamine põhineb rahvusvahelistel kriteeriumitel. Kvaliteediindikaatoreid avaldatakse vähiregistri iga-aastastes väljaannetes, samuti vähiregistri andmetel tuginevates publikatsioonides. Lisaks viiakse ellu eriuuringuid.

Aastatel 2013–2015 tehti uuring „Eesti Vähiregistri kvaliteedi analüüs“, mida toetas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programmi TerVE raames.

Andmete avaldamine

Teabepäringud

Registris on andmed kõigi Eestis alates 1968. aastast diagnoositud vähijuhtude kohta. 1994. aastast lisatakse registrisse in situ kasvajaid. 1998. aastast registreeritakse ka peaaju ja kesknärvisüsteemi ning peaaju piirkonnas paiknevate sisesekretsiooninäärmete healoomulised ja ebaselge või teadmata loomusega kasvajaid.

Vähiregister kuulub alates 1989. aastast Rahvusvahelisse Vähiregistrite Assotsiatsiooni (IACR) ja 1994. aastast Euroopa Vähiregistrite Võrgustikku (ENCR).

Seotud

Statistika
Eelmisel aastal kasutasid Eesti inimesed 166 000 korral võimalust osaleda elu päästvatel vähi sõeluuringutel
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetel kasutasid Eesti inimesed 2024. aastal enam kui 166 000 korral võimalust osaleda elu päästvatel vähi sõeluuringutel, ent ligi 95 000 korral jäeti paraku see võimalus kasutamata. Rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringul osales 65% ning soolevähi sõeluuringul 62% kutsutud inimestest. Iga viies emakakaelavähi sõeluuringus osaleja võttis proovi ise kodus.
Teadusuudis
Sõeluuringute väliselt avastatud vähid on tihti kaugele arenenud
Nii rinna-, emakakaela- kui ka jämesoolevähi sõeluuringul avastatud vähijuhud olid märkimisväärselt varasemas staadiumis kui samas vanuserühmas väljaspool sõeluuringut avastatud juhud – nii näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud selleaastase vähiraporti andmed. Vähi esimeses ja teises staadiumis sümptomeid tavaliselt veel ei esine, ent vähieelse seisundi või vähi varajane avastamine aitab ennetada haigestumist, suurendada tervenemise tõenäosust ja ravida patsienti tõhusamalt, mistõttu on oluline kutse saamisel sõeluuringul osaleda.
Uudis
Eesnäärmevähi varase avastamise uuringus hinnatakse riskipõhise sõeluuringu teostatavust Eestis
Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, mis on varase avastamise korral väga hästi ravitav. Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Eesti Uroloogide Selts alustavad teostatavusuuringuga, et hinnata, kas Eestis on võimalik läbi viia sõeluuringut eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, milles võetakse arvesse meeste individuaalset riski haigestuda.
Uudis
HPV kodutest on aidanud emakakaelavähi sõeluuringul osalust jõudsalt kasvatada
HPV kodutest on uudne ja usaldusväärne viis emakakaelavähi sõeluuringul osalemiseks – 2023. aastal kasutas seda võimalust ligi 5000 naist. Emakakaelavähi sõeluuringu tegemiseks valis kodutesti enim naisi Võru ja Ida-Viru maakonnas ning 60- ja 65-aastaste hulgas. Ida-Virumaal said ligi pooled ning Põlva- ja Võrumaal üle veerandi kodutesti teinud naistest proovivõtuvahendi apteegist, näitasid Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tervisekassa koostöös läbiviidud kodutestiprojekti tulemused.
Uudis
Eestis on järjest vähem vähke, mille korral jäävad meie elulemusnäitajad alla Põhjamaadele
Vähipatsientide elulemus on Eestis viimastel aastatel kõige rohkem paranenud leukeemia, nahamelanoomi ja pärasoolevähi korral. Sellisele järeldusele jõuti Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud raportis “Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015–2019”. Enamiku vähkide korral on viis aastat pärast diagnoosimist elus sama palju patsiente kui Põhjamaades, ent mõnel juhul võib elulemuses siiski täheldada mahajäämust.

Image description