Sotsiaaltöö

Mida teeb riik, et aidata kaasa tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimisele? Viimasel kahel aastal on analüüsitud teiste riikide kogemusi ning peetud maakondlikke arutelusid. Koostöös mõlema valdkonna osalistega on valminud integratsiooni strateegia, mille alusel rakendatakse Eestis aastatel 2025–2028 mitmeid uusi koostööd toetavaid lahendusi.

Lastekaitseseaduse muudatus täpsustab spetsialistide vastutust lapse abivajaduse märkamisel ja sellest teatamisel. Selle ülesande täitmist hõlbustavad mitmed tööriistad: digitaalsed teavitusvormid, koolitused ja toetavad materjalid. Eesmärk on märgata lapse muret võimalikult vara ja leida talle abi.

Kodulähedased vaimse tervise teenused on omavalitsuse täiendav psühhosotsiaalne ja psühholoogiline tugi oma inimestele. Seadusemuudatus avas KOV-idele võimaluse neid teenuseid oma elanikele osutada iseseisvalt ja paindlikult.

Andmetele tuginev otsustamine võimaldab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse piirkondlikke erisusi ja pakkuda elanikele majandusraskuste korral asjakohast tuge. Toimetulekutoetus, võlanõustamine ja teised abimeetmed peavad moodustama tervikliku süsteemi, mis aitab toimetulekut parandada püsivalt.

Vanemaealised võivad sattuda ohtu kodus, hoolekandeasutuses, haiglas, ametiasutuses, kuid ka veebis ja avalikus ruumis. Vanemad inimesed ei kipu endaga toimunust teatama, eriti kui vägivalla toimepanija on lähedane või hooldaja. Oluline on pöörata tähelepanu eakate vastu suunatud vägivalla märkamisele ja ennetusele.

Abivajaduse hindamine on esimene samm, mis tehakse, kui keegi pöördub kohaliku omavalitsuse poole abi saamiseks või kui sotsiaaltöötaja saab abi vajaja kohta teate. STAR-i on arendatud hindamise lahendus, mis võimaldab koguda ja analüüsida teavet abi vajaja kohta ühtses, standarditud vormis, et kohelda inimesi võrdselt ja vähendada piirkondlikke erinevusi abi osutamisel.