Sotsiaaltöö

Medi häirenuputeenus päästab eakate elusid, kingib lähedastele meelerahu, parandab koduteenuse kvaliteeti ja säästab omavalitsuste kulutusi.

Projektis „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ töötati välja ja katsetati mudelit, kuidas ämmaemandate korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu toetada lapse saanud peresid ja ühtlasi hinnata võimalikke riske. Projekti üks järeldusi on, et selline teenus peaks olema kättesaadav Eesti igas piirkonnas.

Praegust rehabilitatsioonisüsteemi on vaja korrastada, et inimesele oleks tema vajadustele vastav kvaliteetne teenus lihtsalt ja loogiliselt kättesaadav, spetsialiste kasutatakse seal, kus sellest kõige rohkem kasu on ning hinnataks ka teenuse tulemuslikkust.

Tööalase rehabilitatsiooni teenuse korralduses jõustusid 2023. aasta 1. mail olulised muudatused. Neid valmistati ette ligi kaks ja pool aastat, arendusprotsessi andsid oma osa nii töötukassa, teenuseosutajad kui ka infosüsteemide arendajad. Mis täpsemalt muutus?

Projekti „Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks“ eesmärk oli uurida, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaalhoolekandelise abivajadusega eakate väljaselgitamisel. Uuringu tulemused näitasid, et algselt plaanitud riskihindamise mudelit pole mõistlik välja arendada, kuna selle praktiline rakendamine ei ole praegu võimalik nii õigusruumi piirangute kui ka andmete kvaliteedi ebaühtluse tõttu.

Mirjam Bergknut on peaaegu 15 aastat töötanud Umeå ülikooli haigla vähikesksuses, kuid eelnevalt ka teistes tervishoiuasutustes. Tema sõnul liigutakse Rootsis, nagu ka mujal, inimkeskse teenuste osutamise suunas. Sotsiaaltöötaja on vähikeskuses kõrgelt väärtustatud: ta toetab patsiente elukriisides ja praktiliste küsimuste lahendamisel.