Skip to content

Algas Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu teine laine

Uudis

Käesolevast nädalast alustas Tervise Arengu Instituut (TAI) koostöös Tartu Ülikooliga 20 000 elanikku kaasava Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu teise küsitluslainega. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja vaimse tervise probleemide levimus, haavatavamad grupid ja pakkuda lahendusi, kuidas inimeste vaimset heaolu toetada.

Kokku aastase perioodi jooksul kolme küsitluslainena toimuv Eestis ainulaadse mastaabi ja ulatusega vaimse tervise uuring aitab saada teadmisi tervisepoliitika kujundamiseks ja töötada välja järjepidev vaimse tervise monitoorimise süsteem. Praegu algav teine uuringulaine keskendub heaolu, vaimse tervise ja tervisekäitumise muutustele võrreldes aasta algusega, samuti andmete täpsuse hindamisele.

Juhuvaliku teel kutsutakse uuringu igas laines osalema 20 000 Eesti elanikku. Esimeses küsitluslaines osales ligi 6000 vastajat vanuses alates 18 eluaastat, täiendavalt tehti süvaintervjuusid eesliinitöötajate ja teiste riskirühmade esindajatega.

Teise, äsja alanud lainesse on kaasatud ka teismelised alates 15. eluaastast ning küsitlust täiendavad lisauuringud igapäevase enesetunde ja meeleolu muutuste hindamiseks, samuti une ja liikumisaktiivsuse objektiivne hindamine aktiivsusmonitoridega.

„Uuringu üks olulisemaid eesmärke on muuta täpsemaks vaimse tervise uurimise meetodeid ja kujundada võimalikult usaldusväärseid andmeid tagav süsteem vaimse tervise järjepidevaks monitoorimiseks ka tulevikus,“ selgitas uuringut juhtiv TAI vanemteadur Kenn Konstabel. „Uuringu väärtuseks on ka ajaline perspektiiv: kolme lainet võrreldes saame hinnata muutusi aasta jooksul, mis on tingitud nii koroonaviiruse ja sellega seotud piirangute mõjust kui ka näiteks aastaajast.”

Uuringust saadav teave aitab paremini planeerida vaimse tervise poliitikat ning on vajalik vaimse tervise spetsialistidele, et probleeme kiiremini ära tunda ja nende ennetamiseks nõu anda.

Uuringu korraldamisest ja taustast:

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) viib läbi Tervise Arengu Instituut koostöös Tartu Ülikooliga. Uuringu põhiosa koosneb küsitlus- ja registriuuringust. Küsitlusse kutsutakse juhuvaliku teel 20 000 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku ja see viiakse perioodil 2021. aasta algusest kuni 2022. aasta alguseni läbi kolm korda. Küsimustikule vastamine võtab aega kuni 30 minutit, vastata saab eesti, vene või inglise keeles. Küsitlusuuringu tulemusi täiendatakse riiklikest registritest pärinevate andmetega, samuti viiakse kitsamas sihtrühmas läbi intervjuusid ja lisauuringuid täiendava teadmise saamiseks. Uuringu tulemusi kasutatakse tervisepoliitika kujundamiseks, vaimse tervise pikaajaliseks monitoorimiseks ning teemaga tegelevate spetsialistide töös. Uuringu lõpptulemused avaldatakse 2022. aasta jooksul.

 

Rahvastiku vaimse tervise uuring

  • Läbiviijad:  Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool
  • Lisainfo: www.tai.ee/rvtu
  • Osalema kutsutakse 20 000 juhuslikult valitud Eesti elanikku
  • Kõigi kutsuste vastused on väga olulised – tulemused on seda väärtuslikumad, mida suurem protsent kutsututest küsimustikule vastab (olenemata sellest, kas vastajal on või ei ole vaimse tervisega muresid)
  • Osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne, isikuandmeid ei jagata kellegagi
  • Ankeedile vastamise järel on soovitused juhuks, kui vastaja tunneb, et ta vajab vaimse tervisega seonduvalt abi või lisainfot
  • Esimene küsitluslaine toimus jaanuaris-veebruaris 2021, vastas ligi 6000 inimest
  • Teine küsitluslaine toimub mais-juunis 2021, kolmas jaanuaris-veebruaris 2022
  • Neile, kellel on rahavastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga, teistele tavapostiga. Uuringukutsed ja meeldetuletused võivad e-postis sattuda rämpsposti kausta.  Seetõttu saadetakse uuringukutse ja üks meeldetuletus ka SMS-iga.
  • Küsimustikule saab vastata internetis ja paberil nii eesti kui ka vene  keeles