Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Janne Lauk: tasakaalukus on oluline nii toidulaual kui ka tervisesõnumites

Arvamus

Tasakaalustamata toitumisest tulenevad terviseriskid ja tervisekahju on ilmsed ning tõendatud. Terviseriskide avaldumine nii raske haiguse näol nagu selleks on vähk, nõuab aga rohkemat kui võiks Eesti Päevalehes ilmunud Kadri Siku arvamusloost „Tahad vähki saada? Proovi tervise arengu instituudi tervislikku ühepajatoitu“ järeldada.

Kadri Siku arvamuslugu „Tahad vähki saada? Proovi tervise arengu instituudi tervislikku ühepajatoitu“ 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) eesmärk on pakkuda Eesti elanikele usaldusväärset, teaduspõhist ning mõjusat terviseinfot. Just seepärast on ka aasta alguses avaldatud riiklikes toitumissoovitustes kirjas, et töödeldud liha tarbimist tuleks piirata nii palju kui võimalik. Üks peamisi murekohti Eesti inimeste toitumise juures on vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning tõsi – ka liigne lihalembus.

Millele aga tugineb väide, et TAI soovitatud retsept vähki tekitab ning kas sea suitsupõsk on tõesti sama ohtlik kui tubakasuits? Etteruttavalt – vastus on ei.

TAI soovitab süüa rohkem köögivilja ja vähem liha

TAI hiljutise toitumiskampaania keskmes olid Eesti inimeste lemmiktoidud: ühepajatoit ja hakklihakaste on ühed näited roogadest, mida eestlased väga armastavad. Need on toidud, mida ollakse harjunud sööma ning mis on traditsiooniliselt ka üsna liharohked. TAI toitumiskampaania eesmärk oli suunata inimesi oma lemmikroogi valmistama tervislikumal viisil, võttes arvesse eestlaste reaalseid toitumisharjumusi.

Taotleme teadusasutusena tasakaalukust – nii toidulaual kui ka tervisesõnumites. Teame, et toidueelistusi ei ole jätkusuutlikult võimalik üleöö muuta, kuid ka väikesed positiivsed muudatused toidulaual aitavad tervist hoida. TAI pakkus koostöös Ivari Vokiga välja Eesti inimeste lemmiktoitude retseptid, mis võrreldes paljude retseptidega sisaldavad suuremal määral köögivilju ning väiksemas koguses liha. Samuti tõime retseptide juures välja, et võimalusel võiks eelistada valget või vähemrasvast punast liha. Veel rõhutame, et liha ei ole üldse kohustuslik komponent – maitsva ühepajaroa saab ka lihavabalt.

Kui väikese koguse liha lisamine tuttavasse ühepajatoitu aitab aga inimestel süüa poole rohkem köögivilju ning muuta oma toidulaud tasakaalustatumaks, siis on see samm õiges suunas. Üksikute toitude mõju tervisele sõltub toitumise tasakaalust ja eluviisist tervikuna. Oluline on jälgida tarbitavaid koguseid ning toituda mitmekesiselt.

Asbest, tubakas ja suitsuliha – kas võrdselt ohtlikud?

Tervisekommunikatsioonis on oluline rääkida riskidest proportsionaalselt ja mitte tekitada põhjendamatut paanikat. Kuigi Kadri Sikk viitab oma artiklis õigesti, et töödeldud lihatooted, sealhulgas suitsutatud liha, on liigitatud esimese grupi kantserogeenide hulka, siis pole korrektne kõrvutada lihatoodete vähiriski näiteks asbesti või tubakasuitsu omaga.

Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) klassifitseerib aineid ja tegureid gruppidesse nende kantserogeensuse tõendite alusel. Oluline on mõista, et IARC kategooriad peegeldavad seda, kuivõrd tugevalt on tõestatud ainete seos vähi tekkega, mitte ainete ohtlikkuse määra ega vähiriski suurust.

Tubakasuits on üks olulisemaid kantserogeene maailmas, tõstes kopsuvähi riski kuni 30 korda võrreldes mittesuitsetajatega ning on seotud ka paljude teiste vähitüüpidega. Tõsi – ka töödeldud liha suurendab vähiriski ning seda on seostatud peamiselt kolorektaalvähki haigestumisega. Töödeldud liha tarbimisega kaasnev vähirisk ei ole siiski võrreldav suitsetamisest tingitud tervisemõjudega. Vähki haigestumise risk sõltub muuhulgas kokkupuute ulatusest, kestusest ja sagedusest ning inimese individuaalsetest riskiteguritest.

TAI eesmärk on toetada inimesi tervist toetavate valikute tegemisel. Lähtume oma soovitustes ja tegevustes alati teadus- ja tõenduspõhisest infost. Samas peab usaldusväärne terviskommunikatsioon olema eesmärgipärane ning lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Toitumisharjumused on sügavalt juurdunud ning nende suunamisel peab olema realistlik ning sihtrühmast lähtuv. Eestlaste toidueelistusi arvestades ei ole töödeldud lihatoodetest täielikult loobumine realistlik eesmärk. Küll aga saame astuda samme, mis vähendavad riske ja suurendavad tervist toetavate valikute osakaalu.

Janne Lauk, TAI toitumise valdkonna juht