Skip to content

Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise seiresüsteem

Uurimus/analüüs

Mõttekoda Praxise uuring selgitas välja peamised mured lapsendajate ja hooldusperede tugi- ja seiresüsteemis. Uuringu tarbeks tehti intervjuud Eesti eri piirkondades elavate perede ja nende tugiorganisatsioonide esindajatega, aga ka KOVi lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaga.

Merlin Nuiamäe
Merlin Nuiamäe,
töö- ja sotsiaalelu analüütik, Mõttekoda Praxis

Kokkuvõte:

Mõttekoda Praxise uuring selgitas välja peamised mured lapsendajate ja hooldusperede tugi- ja seiresüsteemis. Uuringu tarbeks tehti intervjuud Eesti eri piirkondades elavate perede ja nende tugiorganisatsioonide esindajatega, aga ka KOVi lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaga. Töö tulemustest selgus, et laste ja perede vajaduste õigeaegseks märkamiseks ja neile reageerimiseks peab KOVi spetsialistil kujunema nendega usalduslik suhe.

Uurimuses osalenute hinnangul on seire korralduse peamisteks probleemideks liiga vähene perede heaolu jälgimine kodukülastuste kaudu, KOVide erinev suutlikkus peresid toetada, ebapiisav juhtumiplaani täitmine ning puudulik lapsendajaperede käekäigu jälgimine.

Praxis tegi neli ettepanekut lapsendaja- ja hooldusperede seiresüsteemi parandamiseks: 1) töötada välja tugispetsialisti teenus lapsendaja- ja hooldusperedele; 2) töötada välja meelespea/abimaterjal, millele KOVi spetsialistid võiksid kodukülastustel tugineda; 3) teha kodukülastusi tihedamini; 4) korraldada igal aastal ka üleriigist lapsendaja- ja hooldusperede seiret.

Märksõnad: seiresüsteem, lapsendajapered, hoolduspered, tugispetsialist, asendushooldus, tugisüsteem


Kui lapsevanemad ei suuda pakkuda oma lapsele turvalist, hoolivat ning stabiilset elukeskkonda, on riik kohustatud tagama lapsele asendushoolduse. Seda on Eestis võimalik pakkuda lapsendamise, eestkoste või asendushooldusteenuse (hooldusperes, perekodus või asenduskodus) kaudu.

Eestis oli 2019. aastal 2329 last, kes ei elanud oma sünniperes. Neist 1399 olid eestkostel ehk elasid enamasti sugulaste juures. Asendus- või perekodus elas 794 last. Aastatel 2017–2019 lapsendati uude perre 77 last; 2018.–2019. aastal paigutati hooldusperre 64 last.*

2014. aastal valminud vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitikasoovituste rohelises raamatus seati eesmärgiks suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust ja parandada selle kvaliteeti.

Kuigi viimastel aastatel on arendatud nii asenduskoduteenust kui ka perepõhise asendushoolduse võimalusi, on ka mitmeid vajakajäämisi. Näiteks ei ole hooldus- ja lapsendajaperede seire piisavalt järjepidev ja reguleeritud.

Praegu kogutakse hooldus- ja perede vajaduste kohta infot peamiselt KOVide lastekaitsetöötajate kodukülastustel, suhtlusel perega, juhtumiplaani täitmisel ja ülevaatamisel. Juhtumiplaani hinnatakse ja uuendatakse enamasti kodukülastuste ajal ja vähemalt kaks korda aastas.

KOVi lastekaitsetöötaja selgitab välja külastuse ajal lapse ja hoolduspere vanemate hetkeolukorra, täiendab juhtumiplaani ning hindab eelmise kodukülastuse ajal seatud (või vahepeal püstitatud) eesmärkide saavutamist. KOVi spetsialistidel ei ole selget juhist/vormi, mille alusel lapsi või hoolduspere vanemaid intervjueerida. Nad saavad juhinduda 2017. aastal koostatud „Lapse heaolu hindamise käsiraamatust”.

Selleks, et saada järjepidevalt ülevaadet perede ootustest ja vajadustest pärast lapse perre tulekut ning koguda teavet, mis tuge nad ühel või teisel eluetapil vajavad, on vaja korrakindlalt koguda peredelt pidevalt tagasisidet. Seda tuleb teha kindlal, struktureeritud viisil. 

Mõttekoda Praxis tegi sotsiaalkindlustusameti tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel uuringu „Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem”. Eesmärk oli selgitada välja lapsendaja- ja hoolduseperede vajadused ja probleemid ning töötada välja lapsendamise ja lapse hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem.

Artiklis on välja toodud uuringu tulemused ja tervikliku seiresüsteemi loomise ettepanekud. Need ootavad praegu asjaosaliste tagasisidet, mille põhjal otsustakse, kuidas edasi tegutseda.

Tugi lapsele ja perele uue olukorraga kohanemisel

Praxise uuringu raames intervjueeriti 16 lapsendaja- ja hooldusperekonda Eesti eri piirkondadest, 10 KOVi sotsiaaltöötajat/lastekaitsetöötajat ja 4 toetava esindusorganisatsiooni esindajat. Intervjuud aitasid saada ülevaadet perede teekonnast lapsendaja- või hoolduspereks saamisel ning rõõmudest, probleemidest ja vajadustest, mis on neid sel teekonnal saatnud.

Perede vastustest selgus, et neile on juba enne lapsendamist või hoolduspereks saamist väga oluline hea kommunikatsioon ja infovahetus lastekaitsetöötajaga, kes asja korraldab. Lapsendamisele või hoolduspereks saamisele eelnev aeg võib olla peredele ootusärev ja põnev, aga ka murettekitav. Intervjueeritud pered soovisid võimalikult personaalset lähenemist, et lastekaitsetöötaja aitaks leida küsimustele vastuseid ja vähendada muresid.

Kui perel jääb saamata oluline info lapse tausta või tervise kohta, võib lapse kohanemine uue perega olla keeruline, sest vanemad ei tea, mida oodata või kuidas tulla toime lapse erivajadustega.

Kui laps jõuab uude perre, tuleb perel ruttu kohaneda ja uue olukorraga harjuda. Edukat kohanemist mõjutavad perede kogemuse põhjal mitmed asjaolud. Kohanemine võib sõltuda nt lapse vanusest, taustast ja traumakogemusest. Paljud pered peavad oluliseks, et neil oleks võimalus lapse tulles kohe puhkust võtta.

Seda on vaja, et tutvuda, aidata lapsel sisse elada ja panna alus kiindumussuhtele. Hoolduslepinguga perre tulnud lapse korral ei ole aga vanematele ametlikku puhkust ette nähtud – selle saamine oleneb tööandja vastutulelikkusest. Läbipõlemise vältimiseks võib olla lapsendaja- ja hooldusperede vanematel hingetõmbepausi vaja ka siis, kui laps on elanud peres juba mõnda aega.

Probleeme võivad tekitada ka hoolduspere vanemate või lapsendajate raskused traumakogemusega lapse käitumismustrite mõistmisel. Miks ta nii teeb? Kuidas saaksin mina vanemana teda aidata? Kas ma ei sobi talle vanemaks? Miks ma hakkama ei saa? Selliseid küsimusi ja kõhklusi tekib sageli. Konflikte võivad tekitada ka hooldusperre paigutatud või lapsendatud lapse suhted peres juba kasvavate lastega, mida on vanematel keeruline lahendada.

Kogu pere heaolu mõjutavad ka probleemid vanemate paarisuhtes või paarisuhte katkemine. Seega vajavad vanemad sageli (psühholoogilist) tuge, et mõista lapse käitumist ning osata selliste olukordade või enda emotsioonide ja tunnetega toime tulla.

Lastekaitsetöötaja võimalused peret aidata

Ühe peamise murena tõid lapsendaja- ja ka hoolduspered intervjuude käigus välja raskused bioloogiliste vanematega. Võib juhtuda, et lapse bioloogilised vanemad soovivad lapsega tihti kohtuda, mis paneb lapse hoolduspere vanemad või lapsendajad ebamugavasse olukorda. Ka lapsel endal võib tekitada tihe kontakt oma bioloogiliste vanematega segadust ning kohanemisraskusi.

Kuna lastele on suhtlemine oma bioloogiliste vanematega tähtis, siis on oluline, et hoolduspered oskaksid neid selles toetada. Intervjueeritud perede sõnul vajaksid nad bioloogiliste vanematega kohtumistel tuge spetsialistilt, kes aitaks vahendada suhtlust bioloogiliste vanemate, laste ning kasuvanemate vahel.

Kuigi peredel võib ette tulla mitmeid probleeme, pöörduvad nad oma muredega tavaliselt lähedaste ja tuttavate poole või proovivad ise hakkama saada. KOVi spetsialistide poole pöörduvad pered peamiselt korralduslike küsimustega ehk nt siis, kui on näiteks vaja seadusliku esindaja nõusolekut või allkirja välismaale minekuks, dokumentide taotlemisel, kooli või lasteaeda registreerimisel, pangatehingutes jne.

Intervjueeritud sotsiaal- ja lastekaitse töötajate sõnul ollakse peredega sageli kontaktis ka finantsilistes küsimustes. Samas selgis intervjuudest, et perede suhtlus sotsiaal- või lastekaitsetöötajatega ei ole ainult probleemipõhine, sageli räägitakse ka laste arengust ja kordaminekutest.

Siiski tunnistasid pea kõik intervjueeritud lapsendaja- ja hoolduspered, et nad vajavad suuremat ja stabiilsemat toetust. Enamasti ei ole nad tihedama seire vastu, kuid võivad siiski peljata rääkida KOVi lastekaitsetöötajatele kõigist oma muredest. Seetõttu ei pruugi ka kõik probleemid avalduda ning abi jääb õigel ajal saamata.

Ka intervjueeritud lastekaitsetöötajad nentisid, et vahel on keeruline võita hoolduspere usaldust ja ka nemad vajaksid peredega suhtlemisel tuge. Nii intervjueeritud perede kui ka KOVi spetsialistide ja esindusorganisatsioonide hinnangul on oluline, et peredel oleks KOVi spetsialisti kõrval veel mõni neutraalne ja kogenud tugispetsialist, kelle poole pöörduda oma igapäevaprobleemide ja küsimustega – vaja on kedagi, kes mõistaks traumakogemusega lapse eripärasid.

Kuivõrd lapsendajaperedel kontakt KOVi lastekaitsetöötajatega puudub, siis nägid nemadki, et tugispetsialisti olemasolu on väga tähtis.

Terviklik seiresüsteem aitaks toetada õigel ajal

Uuringutulemuste alusel on selge, et hooldus- lapsendajaperede probleemide, arengute ning vajaduste seiramine ja neile toe pakkumine peab olema tõhusam.

Seetõttu on oluline luua terviklik seiresüsteem (vt joonis 1), mille eesmärk on koondada ja analüüsida infot teises peres sündinud lapse ja teda hooldavate või kasvatavate inimeste heaolu ja vajaduste kohta ning pakkuda asjakohast tuge. Täiendatud seiresüsteem võiks koosneda neljast peamisest komponendist:

1) tihedam kontakt KOVi spetsialisti ja hooldusperede vahel;

2) tugispetsialisti teenuse kasutamise võimalus nii hooldus- kui ka lapsendajaperedele;

3) kodukülastuste korraldamise jaoks abistava meelespea väljatöötamine lastekaitsetöötajale ning hooldusperele;

4) iga-aastane üleriigiline lapsendaja- ja hooldusperede seiramine.

Tervikliku seiresüsteemi peamised komponendid lapsendaja- ja hooldusperede heaolu tagamisel
Joonis 1. Tervikliku seiresüsteemi peamised komponendid lapsendaja- ja hooldusperede heaolu tagamisel

Usalduslik suhe omavalitsuse lastekaitsetöötaja ning hoolduspere vanemate ja lapse vahel on eelduseks, et seiresüsteemi abil oleks võimalik märgata lapse ja pere vajadusi ning reageerida neile õigel ajal. Seiramine ei ole järelevalve ega kontroll lapse ja pere heaolu ning õiguste kaitse üle, selle eesmärk on pakkuda abi ja ennetada probleeme.

Tugispetsialist on perele toeks kogu teekonnal

Uuringu raames tehtud intervjuude põhjal soovitame välja töötada tugispetsialisti teenuse, sest teises peres sündinud last kasvatavad pered vajavad enda kõrvale inimest, kes kogu pere sel teekonnal toetaks. Tugispetsialisti kaasamine annaks perele võimaluse jagada usaldusväärse inimesega oma rõõme ja muresid.

Teisalt aitaks tugispetsialist KOVi töötajal jälgida ja toetada lapse arengut hooldusperes. Tugispetsialist saab pakkuda tuge ka lapsendajaperedele, kes praegu peavad vajaduse korral omale ise tuge otsima, kuid sageli nad ei tea, kelle poole pöörduda. Tugispetsialist oleks perega regulaarselt ühenduses ning kohtuks vajaduse korral ka näost-näkku (vt lähemalt jooniselt 2).

Joonis 2. Tugispetsialisti ülesanded
Joonis 2. Tugispetsialisti ülesanded

Tugispetsialisti teenust osutaksid hooldus- ja lapsendajaperede tugiorganisatsioonid ning selle rahastamise eest vastutaks SKA. Iga tugikeskus või -organisatsioon võiks katta teatud piirkonna Eestis ja tegeleda otse kõigi sealsete kasuperedega. Kui perel ning tugispetsialistil omavahel mingil põhjusel head klappi ei teki, peab olema perel võimalik tugispetsialisti vahetada.

Perede turvatunne kasvab, kui hoolduspere, eestkostevanem, lapsendaja, aga ka võimalikud hoolduspered ja lapsed teavad, kes ja kus on tema kodulähedane tugiorganisatsioon, kelle poole saab küsimuste tekkimise korral pöörduda.

Tugispetsialist kinnitatakse perele pärast pere sobivaks tunnistamist. Tugispetsialist hoiab pidevat kontakti ja teeb tihedat koostööd hooldus- või lapsendajapere kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, vajaduse korral osaleb ka kõigil lapsega seotud ümarlaudadel ja kohtumistel.

Tihedam kontakt kasvatab usaldust

Nii hooldusperre toodud lapse kui ka vanemate vajaduste ja probleemide väljaselgitamisel on võtmeroll KOVi lastekaitsetöötajatel. Pere toetamiseks ja vajalikele teenustele suunamiseks on KOVi lastekaitsetöötajal vaja koguda ja analüüsida infot lapse ning vanemate olukorra, heaolu ja vajaduste kohta.

Peamine probleem on usaldusliku suhte puudumine, sest hoolduspere lapsed ja vanemad ei ole sageli valmis oma probleeme võimalike tagajärgede hirmus ametnikuga jagama. Hea kontakti ja vastastikuse usalduse kujunemiseks on oluline tihe suhtlus KOVi spetsialisti ja pere vahel juba lapse perre paigutamisel.

Täiendatud seiresüsteem näeks ette, et lastekaitsespetsialist külastab esimesel kuul hooldusperet vähemalt ühe korra ning seejärel käib ta neil külas kahe, kolme ja kuue kuu möödudes. Alates teisest aastast külastab spetsialist hooldusperet iga kuue kuu möödudes ehk nagu praegugi, kuid vajaduse korral sagedamini. Kodu külastades vestleb lastekaitsetöötaja eraldi hoolduspere vanematega ja lastega, vajaduse korral ka teiste pereliikmetega.

Kodukülastuste paremaks korraldamiseks töötatakse lastekaitsespetsialistile välja lapse heaolu kolmnurgast lähtuv meelespea, kus on ära märgitud võimalikud teemad ja küsimused, mida vestluses lapse ja vanema(te)ga puudutada. Meelespea on eriti vajalik (uutele) lastekaitsetöötajatele, kel pole hooldusperede ja seal kasvavate lastega varasemaid kogemusi.

KOVi lastekaitsetöötaja koostab lapse heaolu arengu plaani (HEA plaan ehk vana nimega juhtumiplaan**) ning täidab seda kavakindlalt koostöös hooldusperega ning perele määratud tugispetsialistiga jt oluliste asjaosalistega. Sedasi kogutud info annab lastekaitsetöötajale adekvaatse ülevaate lapse olukorrast peres, lapse ja vanemate vajadustest ning sellest, mis tuge nad vajavad.

HEA plaani ülevaatamine ehk hindamine toimub esimest korda kolme kuu ehk kohanemisperioodi möödudes, seejärel kuue kuu möödudes ning edaspidi vähemalt üks kord aastas, tehes eelmise perioodi alusel järeldusi, seades uusi eesmärke ja sõlmides kokkuleppeid. Et lastekaitsetöötajad saaksid hooldusperesid toetada veelgi paremini, on oluline, et nad saaksid osaleda lapse heaolu hindamise koolitustel, kus võetakse arvesse just hoolduspere eripära.

Need koolitused võiksid hõlmata nii rollimänge kui ka praktilisi näiteid. KOVi spetsialistid tuleb koolitada ka traumateadlikumaks – laste heaolu hindamisel on see väga oluline.

Lapsendajaperede käekäigu jälgimine

Lapsendajaperede käekäiku saab jälgida samadel põhimõtetel siis, kui laps paigutatakse perre esialgu hoolduslepingu alusel ja enne lapsendamise kohtuotsust. Ajal, mil laps on lapsendada soovivas peres hoolduslepinguga, kohandub neile sama seiresüsteem nagu tavalistele hooldusperedele.

Lapsendajapered on pärast lapsendamise kohtuotsust seaduse silmis võrdsed n-ö tavalise perega, kel pole kohustust suhelda KOVi spetsialistiga. Ka intervjuudest lapsendajatega selgus, et sageli ei soovi nad, et riik nende ellu pärast lapsendamise kohtuotsust sekkuks, nad eelistavad privaatsust ja soovivad elada nagu tavaline perekond.

Seetõttu ei ole mõistlik lapsendajaperesid korrakindlalt seirata. Mitmed lapsendajad tunnistasid intervjuudes, et ka neil oleks vaja tugispetsialisti, kelle poole saaks murede korral pöörduda. Seega peaks perel pärast lapsendamist olema soovi korral õigus kasutada tugispetsialisti teenust edasi ja saada osa ka muudest riiklikest tugiteenustest, sh koolitustest.

Perioodi, mille jooksul on lapsendajaperel võimalik tugispetsialisti teenust kasutada, määrab kindlaks SKA koostöös tugiorganisatsiooniga. Lapsendaja saab pöörduda teenuste ja toetuste saamiseks ka oma elukohajärgse KOVi lastekaitsetöötaja poole.

Iga-aastane üleriigiline seire aitaks süsteemi arendada

Ühendkuningriikides ja Hollandis kasutatakse lapse õiguste ja heaolu seiramiseks täiendavaid küsitlusi, et saada teavet, milline on asendushooldusel olevate laste heaolu. Ka Eesti seiresüsteemi võiks täiendada üleriigiline seire, et koguda üldistatavat tagasisidet ja kasutada seda strateegiliselt lastekaitsesüsteemi toimimise arendamiseks ja parandamiseks.

Selline seire ei oleks lapse või pere tasandil isikustatud ega annaks hinnangut, kas konkreetse pere või lapse õigused ja heaolu on tagatud, kuid aitaks vajaduse korral teha muudatusi lastekaitsetöös ning lapsendamise ja hooldusperre paigutamise korralduses. Seirega kogutavad hinnangud asendushoolduse süsteemi toimimise kohta oleksid avalikud – neid saaksid kasutada nii kohalike omavalitsuse ja keskvalitsuse asutused kui ka tugiorganisatsioonid, et toetada lapsi ja peresid veelgi paremini.

Kokkuvõtteks

Selleks, et nii lapsendaja- kui ka hooldusperede heaolu ja turvatunne oleksid tagatud, on oluline, et neil oleks tugisüsteem. Praxise uuringu pinnalt on välja pakutud mitmed ettepanekud, kuidas perede heaolu tõsta, kuid selle uuringu eesmärk ei olnud leida lahendusi kõigile asendushoolduse süsteemi probleemidele.

Seega peab võtma arvesse, et ainult seire abil perede kõiki probleeme ei lahenda, on muidki probleeme laiemas asendushoolduse tugisüsteemis, millele peab samuti rõhku panema. Praxise uuringu tulemustest välja kasvanud ettepanekud vajavad edasist arutelu eri asjaosalistega, et oleks võimalik selle pinnalt edasi tegutseda ja strateegiaid kujundada.


KOMMENTAAR

Helen Jõks
Helen Jõks,
sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna nõunik

 

 

 

 

 

 

 

 

Praxise analüüs „Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem” annab hea ülevaate lapsendaja- ja hooldusperede olukorrast, nende probleemidest ja vajadustest. Oleme tänulikud peredele ja kõigile teistele, kes analüüsi valmimisse panustasid.

Analüüsis tehakse mitmeid ettepanekuid perede toetamise ning nii laste kui ka perede heaolu jälgimise parandamiseks lapse peres kasvamise ajal. Oluline on tõhustada ja tihendada kohalike omavalitsuste suhtlust peredega ning pakkuda selleks täiendavaid töövahendeid; pakkuda perele kindlust püsiva tugispetsialisti abil ja jälgida asendushooldusel kasvavate laste heaolu ja perede muutuvaid vajadusi süsteemi järjepidevaks arendamiseks iga-aastaste küsitluse kaudu.

Pole kahtlust, et asendushooldusel elavate laste olukorra ja perede vajaduste jälgimine ning nendest lähtuv toetamine on üks võtmeküsimusi, kui soovime, et järjest rohkem lapsi jõuaks asutusepõhise asendushoolduse asemel kasvama peredesse. Analüüs pakub süsteemi kujundamiseks mitmeid ettepanekuid, millest mõned on elluviidavad kohe ning teised vajavad lisaarutelusid.

Osaliselt on ettepanekud praktikasse juba rakendumas, nt hakati selle aasta algusest Euroopa Sotsiaalfondi toel pakkuma perepõhise asendushoolduse tugiteenuste raames uut peretoe teenust. See annab asendushoolduseperedele suurema kindlustunde, et nad ei jää oma muredega üksi ning probleeme on võimalik avastada ja lahendada juba varakult.

Teenust osutavad sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid üle Eesti. Teenust pakutakse igale uuele asendushooldusperele ning vajaduspõhiselt ka neile, kes juba mõnda aega on last kasvatanud ning kel on tekkinud vajadus suurema toe järele.

Kuigi analüüs keskendus lapsendaja- ja hooldusperedele, siis kasuperedele tugisüsteemi arendamisel peame kindlasti meeles ka eestkostjaid, kes vajavad samuti järjepidevat vajaduste jälgimist ja toetust.


* Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet STAR ja SKAIS (2019); Sotsiaalkindlustusamet (2020).

** Nimetus „juhtumiplaanˮ viitab keeleliselt üksiksündmusele (Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on juhtum võrdeline üksiksündmusega) ning on näide ametnikukesksest sõnavarast. Kuivõrd sõnadel on oma mõjuväli, siis teeme ettepaneku, et juhtumiplaan nimetataks ümber lapse heaolu arengu plaaniks ehk lühendina HEA plaan. Nimetus „lapse heaolu arengu plaan ehk HEA plaan” kirjeldab paremini selle dokumendi olemust ja eesmärki, seades ka keeleliselt esikohale lapse heaolu ning vältides lapse arengu toetamise taandamist üksikjuhtumile.

Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide logo   Uuringut „Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem" rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

 


Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2021

Foto: Canva.com

seiresüsteem, lapsendajapered, hoolduspered, tugispetsialist, asendushooldus, tugisüsteem