Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Tuberkuloosi haigestumine Eestis langeb, kuid ravimresistentsete juhtude osakaal püsib kõrge

Uudis

Eesti on jõudnud madala tuberkuloosihaigestumusega riikide sekka, kus haigestumus on alla 10 juhu aastas 100 000 inimese kohta. Kahjuks on endiselt probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osakaal.

2025. aastal registreeriti Eestis 87 tuberkuloosijuhtu, neist 73 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 12 tuberkuloosi retsidiivi- ja 2 muud korduvravi juhtu, mis on 3 haigusjuhu võrra vähem kui 2024. aastal.

„Võrreldes 25 aasta taguse ajaga on see väga suur haigestumuse langus, sest 2001 aastal registreerisime Eestis 812 tuberkuloosijuhtu,“ tõdes Tervise Arengu Instituudi (TAI) registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp.

2025.aastal tuberkuloosi haigestunutest 65 (74,7%) olid mehed, 22 naised. Vanim patsient oli 89, noorimad 12-ja 16-aastased, väikelastel eelmisel aastal tuberkuloosi ei diagnoositud.

74 juhul (85,0%) oli tegu kopsutuberkuloosiga, sh 60 juhul oli tegu nakkusliku vormiga, st ka haige lähikondsed võisid tuberkuloosi nakatuda.

2025. aastal registreeriti kokku 12 multi-ravimresistentset (MDR) tuberkuloosijuhtu, mis on 19,4% kopsutuberkuloosi juhtudest, kus ravimtundlikkus oli teada. See osakaal on üks Euroopa kõrgemaid, ravimresistentsete vormide osakaal Euroopa Liidu maades oli 2024.aastal 4,3%.

Tuberkuloosi kiire diagnostika on keeruline, kuna tuberkuloosibakterid kasvavad väga aeglaselt ja seetõttu ei ole rutiinsetes kliinilise mikrobioloogia laborites tuvastatavad.

Tuberkuloosi analüüsid viiakse läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla mükobakterioloogia laborites, kus on kasutusel nii kiirtestid, külvimeetodid kui ravimtundlikkuse testid.

„Täna on probleemiks tõusnud see, et ei inimesed ise ega meditsiinipersonal mõtle tuberkuloosile esmajärjekorras ja mõnedel juhtudel võib diagnoosimine ning seetõttu ka ravile jõudmine hilineda,“  võttis teema kokku Piret Viiklepp. „2025 aastal ajakohastasime koostöös erialaekspertidega ravijuhendit „Kopsu-ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus“, kus ajakohastati diagnoosimeetodeid, raviskeeme ning tuberkuloosihaigega kontaktis olnud inimeste väljaselgitamise ja terviskontrolli kutsumise põhimõtteid. Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on Eestis hästi korraldatud ja koostöö Tervisekassa, Terviseameti, Ravimiameti, TAI ja tervishoiuasutuste meditsiinitöötajate vahel on väga hea,“ hindas ta.

Kõrge ravimresistentsete tuberkuloositüvede levik on püsinud Eestis ja Balti riikides aastaid ning selle põhjused pärinevad paljuski minevikust, kui tuberkuloosi diagnostikameetodid ja ravikvaliteet jäi tänasele alla. Tuberkuloosi nakatunutest haigestub elu jooksul umbes 10% - neist pooled kahe aasta jooksul ning poole kogu ülejäänud elu jooksul. Seetõttu - kuna teatud osa elanikkonnast on praeguseks nakatunud resistentsete haigustekitajate poolt, siis see on ka üks peamisi põhjuseid, miks need haigusvormid ei kao ka lähitulevikus.

Ülevaatlik tuberkuloosistatistika Eesti andmete kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis: https://statistika.tai.ee

Võrdluses Euroopa Liidu riikidega saab kasutada 2024. aasta näitajaid, mis avaldati 23.märtsil 2026: Tuberculosis surveillance and monitoring in Europe 2026 - 2024 data

Tuberkuloosi ravimid on Eestis tagatud kõigile seda vajavatele patsientidele, ambulatoorne tuberkuloosiravi on korraldatud paindlikult ja patsiendikeskselt, haiglaravi on tagatud kõigile nakkusohtlikele patsientidele, kes seda vajavad.

24.märtsil tähistatakse WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, kuna 144 aastat tagasi - 24.märstil 1882.aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele tuberkuloosibakteri avastamisest.

Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mida põhjustavad Mycobacterium Tuberculosis`e kompleksi kuuluvad bakterid. Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud, kuid tuberkuloos võib tabada ka teisi elundeid ja organeid.