Psühhiaatrid diagnoosisid psüühika- ja käitumishäireid 2024.aastal rohkem kui aasta varem
Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et 2024. aastal registreerisid psühhiaatrid ambulatoorsetel vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid 4% rohkem kui 2023. aastal.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal esines psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel üle 102 000 erineva psüühika- ja käitumishäire. Psühhiaatri vastuvõtul käib vaimse tervise probleemidega rohkem naisi kui mehi. Vähemalt 15-aastastest psühhiaatri patsientidest oli naisi enam kui pool, samas on nooremate patsientide hulgas rohkem poisse kui tüdrukuid. Kümnendik psühhiaatri patsientidest oli alla 15-aastaseid ja nendest kaks kolmandikku oli poisid.
„2023. aastaga võrreldes registreerisid psühhiaatrid ligi 4400 võrra ehk 4% rohkem psüühika- ja käitumishäireid. Kiireim oli psüühika- ja käitumishäirete kasv alla 15-aastastel patsientidel. Neil esines psüühika- ja käitumishäire diagnoose 14% enam kui aasta varem ja sealhulgas oli poistel häireid ligi kaks korda rohkem kui tüdrukutel,“ selgitas TAI vanemanalüütik Reet Nestor.
Suurem osa (90%) psühhiaatri patsientidest on vähemalt 15-aastased ja neil registreerisid psühhiaatrid psüühika- ja käitumishäireid eelmise aastaga võrreldes 4% rohkem. Sealhulgas oli kasv naiste hulgas 4% ja meestel protsendipunkti võrra keskmisest väiksem.
Psühhiaatrid diagnoosisid 2024. aastal enam kui 30 000 esmakordset psüühika- ja käitumishäire juhtu, 12% enam kui aasta varem. Levinuimaks diagnoosiks on läbi aastate nii meeste kui naiste hulgas olnud ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired. 2024. aastal esines sellise esmakordse diagnoosiga enam kui 5 juhtu 1000 mehe ja 9 juhtu 1000 naise kohta. Teiseks sagedasemaks diagnoosiks oli meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, mida esines ligi 4 juhtu 1000 mehe ja 6 juhtu 1000 naise kohta. Nii ärevus- ja stressiga seotud häireid kui meeleoluhäireid esines naistel sagedamini kui meestel.
Varasemalt sageduselt kolmas diagnoos - psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire oli rohkem omane meestele, kuid seda on viimastel aastatel vähem diagnoositud. Sageduselt kolmandaks diagnoosiks on tõusnud tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, sealhulgas hüperkineetilised häired. Hüperkineetilistest häiretest on aktiivsus- ja tähelepanuhäire olnud sagedasimaks diagnoosiks alla 15-aastatel patsientidel. Nende hulgas diagnoositakse häiret poistel kolm korda sagedamini kui tüdrukutel.
„Teadlikkuse suurenedes on viimastel aastatel hakatud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret rohkem märkama ja diagnoosima ka täiskasvanutel, kellel see lapseeas on jäänud diagnoosimata. 2024. aastal esines psühhiaatri vastuvõtul olnud inimestel hüperkineetilisi häireid ligi 13 000 juhul ja nendest enam kui 70% vähemalt 15-aastastel patsientidel,“ selgitas Nestor.
Psühhiaatrid registreerisid 2024. aastal hüperkineetilisi häireid poole rohkem kui aasta varem ja nende diagnoosimine on viimastel aastatel sagenenud just täiseas naistel.
Psühhiaatria haiglaravilt kirjutati 2024. aastal välja 9660 inimest, paarisaja võrra vähem kui aasta varem, kuid nende keskmine ravikestus oli endiselt 17 päeva. Enim oli haiglaravil psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirega isikuid.
Psühhiaatria ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi 2024. aasta statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
