Liigu edasi põhisisu juurde

Kes märkaks meest?

Arvamus

Suurbritannia psühhiaatri Luan Brizendine hinnangul räägivad naised kolm korda rohkem kui mehed. Tema kirjutatud raamatus „The Female Mind“ seisab, et naised kasutavad päevas keskmiselt 20 000 sõna, mehed seevastu ainult 7000. Kui mehed endast nii vähe räägivad, siis mida me neist üldse teame?

Üldlevinud arusaama järgi ei meeldi keskmisele mehele ei liigne jutustamine ega ka arsti juures käimine. Kuid ometigi on meil nende elujõulisusest mingi pilt olemas. Tänu Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Rainer Reile erinevatest Eestis läbi viidud uuringutest kokku koondatud üldpildile on võimalik käesoleval meeste tervise kuul eesti mehest mingi portree maalida.

Mehe tervislik seisund

Oodatav eluiga on Eestis kasvanud viimased veerandsada aastat. Kui madalpunkti tähistaval 1994.aastal oli meeste oodatav eluiga 60,5 (naistel 72,8 a), siis 2019. aastal oli see juba 74,4 (naistel 82,8 a). Viimastel aastatel on oodatav eluiga pandeemia kontekstis taas langenud (meestel 2021. a 72,8 a ja naistel 81,4a), kuid siiski elavad mehed täna enam kui 10 aastat kauem kui 1990ndate alguses.

16-64-aastaste meetse sagedasemateks terviseprobleemideks olid 2020. aastal kõrgenenud vererõhk (23%), seljaprobleemid (19%), liigestehaigused (16%), ülekaal või rasvumus (16%) ning kõrgenenud kolesteroolitase veres (14%). Trauma, vigastuse või mürgistuse tõttu vajas arstiabi iga 7. tööealine mees.

Terviseseisund on mõjutanud ka igapäevategevusi – haiguse tõttu oli töölt või koolist aasta jooksul enam kui 2 nädalat puudunud iga kaheksas mees. Ligikaudu sama palju oli ka piiratud töövõimega mehi – 2020. a oli 16-64 a meestest saanud töövõimetuspensioni või töövõimetoetust 14,6%.

Kas peas on asjad korras?

Eesti Haigekassa raviarvete andmed 2016-2020 perioodi kohta pakuvad sellele teemale lihtsustatult abi otsinute ja saanute vaadet. Vaadeldud perioodil esines keskmiselt psüühikahäire diagnoosiga raviarveid 10% meestel. Ärevushäireid oli 2%, depressiooni 2,2%. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete diagnoos oli pandud aga lausa 78%.

Midagi rõõmustavat ei vaata seepärast meile vastu ka enesetappude statistikas: eelmisel aastal registreeriti kokku 186 enesetapust tingitud surma, millest 149 ehk 80% olid mehed. Tõsi, siinkohal tuleb see number asetada ka üldisesse konteksti – andmed on osutanud, et depressiooni ja ärevuse sümptomite sagenemine üheskoos laiemate vaimse tervise probleemidega oli suurenenud just pandeemia ajal.

Siinkohal oleks tarvilik meelde tuletada, et kui mees oma hädadest ei räägi, ei tähenda see automaatselt nende puudumist. Vastupidi – seda suurema tõenäosusega surutakse need mured oma alateadvusesse, sest „mehed ei nuta“, hädalda ega kaeble – seda ei peeta meie normidest tulenevalt lihtsalt kohaseks.

Tuletagem meelde klassikalist stseeni mängufilmist „Suvi“, kus Toots on otsustanud pulmad Teelega sinnapaika jätta ning otsib Kiirelt abi seebi ja köie osas. „Naerata nüüd natuke kasvõi natukene, kasvõi vuntsi otsagagi,“ keelitab teda Teele, kuni Toots lõpuks järele annab ning meelt muudab. Meest tuleb meelitada ja keelitada avameelsusele, sest endassetõmbumine ei vii sageli kuhugi või viib sootuks valesse suunda.  

Mida saame ära teha meeste heaks?

Teada on tõsiasi, et ükski juhatus pole efektiivne, kui inimene ise sisemas sellega ei nõustu. Jutustada ja näägutada võib neil teemadel jäädagi, et „võta end nüüd käsile, vaata kuidas sa välja näed!“ või „kas sa ei võiks vähem juua!“, aga kuniks mees ise endale seda probleemi ei teadvusta, ei hakka ka midagi juhtuma. Kuidas mehi sellisele äratundmisele suunata?

Pisitasa, samm-sammult, eeskuju näidates ja teda kaasates. Toetades ja mõista püüdes, miks mees on endale käega löönud ning oma paremale minale selja pööranud. Kindlasti ei ole see kiire protsess, enne kui mees on nõus oma kaitsemüürid alla laskma - kuid võimalik. Ükskõik, kas toetajaks ja mõistjaks on mehe elukaaslane või lähedane sõber – olulisem kõigest on muredes meest märgata, mõista ja siis ta elumuutusele suunata.

Meeste tervise kuu annab hea võimaluse alustada elumuutvate otsuste ja harjumuste muutmisega juba nüüd. Ei ole vaja oodata uue aasta lubadusi ega kalendrikuupäeva vahetamist. Muutused parema ja tervema mehe versiooni suunas võivad alati juba tänasel isadepäev. Meie pojad ja tütred väärivad enda kõrvale tervemat, rõõmsamat ja paremat isa- ning elukaalased meest.

 

Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 13. novembril 2022 ajalehes Postimees