Karina Auli-Nool: naisena tänapäeva infokeskkonnas
Sageli räägime naiste õigusest teha otsuseid oma keha ja tervise üle, kuid harvem sellest, mis neid otsuseid päriselt toetab. Oluline roll on arusaadaval ja usaldusväärsel terviseinfol ning oskusel hinnata, millist infot me igapäevaselt tarbime.
Tänapäeval ei kujune terviseotsused enam ainult arstikabinetis, vaid ka sotsiaalmeedias ja veebikogukondades, kus teaduspõhine info ja isiklikud kogemuslood põimuvad. Just inimeste lood ja vahetu keel võivad mõjutada hoiakuid isegi rohkem kui ametlikud soovitused.
Uuringud näitavad, et naised ei ole valeinfo äratundmisel meestest nõrgemad, kuid nad otsivad sagedamini terviseinfot veebist. Selle taga on suurem tunnetatud vastutus oma terviseotsuste eest ning soov neid paremini mõista. Eriti ilmneb see eluetappides nagu rasedus ja sünnitus, kus faktidele lisaks otsitakse ka teiste kogemusi.
Selline aktiivne infootsing eeldab aga ka kriitilist mõtlemist. Digikeskkonnas on oluline eristada üksikuid kogemuslugusid teaduspõhisest teadmisest ning kontrollida allikaid. Vastutus on siin kahepoolne – teadus peab olema arusaadav ja kättesaadav, kuid ka igaüks meist peab oskama infot hinnata.
Tänapäeva infokeskkonnas konkureerib teaduspõhine info üha enam pseudoteaduse ja tehisintellekti loodud sisuga. See muudab usaldusväärse info eristamise keerulisemaks ning suurendab vajadust teadlikkuse ja kriitilise mõtlemise järele.
Olulist tuge pakuvad ka avalikud terviseandmed, mis aitavad üksikuid lugusid laiemasse konteksti paigutada. Näiteks Eesti sünnitervise näitajad on rahvusvahelises võrdluses väga head ning põhinevad järjepideval ja kvaliteetsel tervishoiul.
Infokülluses orienteerumiseks tasub aeg-ajalt endalt küsida: millist infot ma tarbin, milliseid allikaid usaldan ja kui teadlikud on minu valikud?
Loe kogu artiklit err-i veebilehelt
Karina Auli-Nool, TAI teaduskommunikatsiooni juht
Foto: Susan Must