Depressioon

Peamised sümptomid on püsiv kurbus, lootusetus ning huvi kadumine tegevuste vastu, mis varem rõõmu pakkusid. Sageli kaasnevad unehäired, söögiisu muutused, väsimus ja keskendumisraskused. Depressioon võib varieeruda kergest kuni raske vormini, mõjutades oluliselt inimese igapäevaelu ja suhteid. Sümptomid peavad kestma vähemalt kaks nädalat, et panna depressiooni diagnoos. Depressiooni puhul on olemas tõhusad ravivõimalused  – paljud inimesed saavad abi psühhoteraapiast, ravimitest või nende kombinatsioonist. Ravi koostatakse individuaalselt, võttes arvesse depressiooni raskusastet ja inimese eelistusi, ning õige meetodi leidmisel on võimalik saavutada märkimisväärne paranemine ja elukvaliteedi tõus. 

Sümptomid 

• Püsiv kurvameelsus või tühjuse tunne 
• Huvi või naudingu kaotamine tegevuste vastu, mis varem pakkusid rõõmu 
• Kaalulangus või -tõus, muutused söögiisus
• Unetus või liigne unisus 
• Energiapuudus või väsimus 
• Tunne, et oled väärtusetu, liigne süütunne 
• Keskendumisraskused, otsustusvõime vähenemine 
• Aeglustunud liigutused või kõne (nähtav teistele) 
• Korduvad mõtted surmast või enesetapust 

Depressiooni põhjused

Depressiooni täpset põhjust ei ole alati võimalik kindlaks teha, kuid see võib olla seotud eri teguritega:

• Keerulised elusündmused, nagu lein, töökaotus, suhteprobleemid või pikaajaline stress
• Perekondlik ajalugu – kui lähisugulastel on olnud depressioon, võib olla risk suurem
• Füüsilised terviseprobleemid, eriti kroonilised või valulikud seisundid
• Psühholoogilised omadused, näiteks madal enesehinnang või liigne enesekriitika
• Sünnitamine ja sellega seotud hormonaalsed muutused
• Üksindus ja sotsiaalne isolatsioon
• Alkoholi või narkootikumide liigtarvitamine

Depressiooni võib jagada kaheks tekkepõhjuse järgi – vahel on depressiooni ajendiks mingi väline sündmus või asjaolu (nt elukorralduse muutus), millele inimene reageerib ning vahel on tegemist inimese kehas toimuvate protsessidega, mis toovad kaasa meeleolu languse.