Tegevused

Tagasi

22. MÄRTS 2019

PRIDE koolitus

Iga laps vajab kodu ja perekonda. Kahjuks ei ole kõigil lastel võimalust üles kasvada oma sünnivanemate juures. On väga oluline, et lapsed, kel mingil põhjusel pole võimalik kasvada oma sünniperes, saaksid elada mõnes teises neile sobivas peres. Perel, kes soovib ja on valmis pakkuma hoolt, tuge ja armastust teistest vanematest sündinud lapsele oma kodus, on võimalik hakata hoolduspereks, eestkostepereks või last lapsendada.

Otsus saada hoolduspere vanemaks, eestkostjaks või lapsendajaks on tõsine samm. Pere vajab ettevalmistust, et olla teadlik, mida sünniperest ilma jäänud lapse kasvatamine ja toetamine endast kujutab. PRIDE-i eelkoolitusel saabki arutluste, harjutuste, rollimängude ja õppuste käigus läbi mõelda oma soovi ja valmisoleku hakata hoolduspere vanemaks, eestkostepereks või lapsendajaks.

Eelkoolitusel käsitletakse erinevaid teemasid, nagu näiteks hoolduspere/lapsendaja/eestkostja roll ja vastutus, kiindumussuhete olulisus ja selle kujunemine, kaotus, lapse arengu mahajäämuse põhjused ja abistamise võimalused jm. PRIDE eelkoolituse teemad on kättesaadavad siin.

PRIDE on pädevustepõhine koolitus, mis usub, et lapsendajatel, eestkosteperedel ja hoolduspere vanematel peavad olema kindlad tugevused, teadmised ning oskused selleks, et olla päritoluperekonnast eraldatud lapsele edukas lapsevanem.

  1. Vanemad peavad teadma, kuidas lapsed saaksid tunda end kaitstu ja hoolitsetuna.
    Peredel peab olema valmidus pakkuda lapsele tema vaimset, füüsilist, sotsiaalset arengut toetavat hoolitsust ja kasvatust ning turvalist keskkonda ja vajalikku tuge.
  2. Vanemad peavad teadma, kuidas toetada lapse arengut.
    Vanemad peavad mõistma, et iga laps on ainulaadne ja oluline on toetada lapse igakülgset arengut. Nad peavad mõistma traumakogemuse mõju lapse arengule ja kiindumussuhtele ning nad peavad tegelema mahajäämustega lapse arengus.
  3. Vanemad peavad teadma, kuidas toetada last suhetes tema bioloogilise perekonna ning teiste talle oluliste inimestega.
    Vanemad peavad mõistma päritolu ja minevikusuhete olulisust lapse jaoks. Nad peavad aitama lapsel toime tulla tunnetega, mis on seotud tema bioloogilise perekonna ning teiste lähedaste inimestega (sh eelmised hoolduspered, asenduskodutöötajad jm), ning toetama neid suhteid füüsiliselt ja/või emotsionaalselt.
  4. Vanemad peavad teadma, kuidas lapsele pühenduda ja luua usalduslikud suhted kogu eluks. 
    Vanemad peavad mõistma, et vanemliku hooleta lapse perre võtmine tähendab suurt muutust nii lapsele kui perele ja eeldab pühendumist tervelt perekonnalt. Neil peab olema valmidus pakkuda lapsele turvalisi ja toetavaid suhteid kogu eluks, kaasates selleks terve perekonna ja lähedased. Nad peavad toetama kogu eluks kestma jäävate suhete loomist lapse parimaid huve arvestades.
  5. Vanemad peavad teadma, miks on oluline ja kuidas teha lapse huvides koostööd eri osapooltega.
    Vanematel peab olema valmidus teha koostööd eri osapooltega, et tagada lapse heaolu ja õigused. Neil peavad olema teadmised eri osapoolte õigustest, kohustustest ja rollidest ning valmidus küsida vajaduse korral abi.

PIDE viis põhipädevust (plakat)

Kellele on koolitus mõeldud?

Koolitus on kohustuslik hoolduspere vanematele. Samuti on PRIDE eelkoolitus vajalik lapsendajatele ning eestkosteperedele.

Julgustame PRIDE eelkoolitusele suunama ka eestkosteperesid, kes vajavad tuge, teadmisi ning oskusi, et kasvatada mittebioloogilist last või lapsi.

Koolitusel osalejate tagasiside

„Kõik lapsevanemad võiksid PRIDE koolituse läbida, sest seal on kõikidele lapsevanematele vajalikke teadmisi“.

„Üldse poleks mõeldav last perre võtta, kui PRIDE-i koolitus pole läbitud. See on loomulik osa pere ettevalmistusest.“

„Koolitusel käsitletakse teemasid, mida on väga oluline mittebioloogilise lapse kasvatamisel teada, kuid mille peale ei oskaks iseseisvalt tulla.“

„Koolitusel saab jagada ja kuulda nii koolitajate kui ka teiste grupiliikmete elulisi kogemusi ja näiteid.“
„Koolitajad on professionaalsed ja oma teadmiste ning kogemustega osalejatele alati toeks.“

Kuidas koolitusele pääseb?

Kui oled kindel hooldusperevanemaks saamise soovis, pöördu Sotsiaalkindlustustusameti lastekaitse osakonna piirkondliku üksuse poole.

Sotsiaalkindlustusameti spetsialist viib esmalt läbi nõustamise, mille käigus selgitab hoolduspereks saamise võimalusi, tingimusi ning annab informatsiooni andmete ja dokumentide kohta, mida hoolduspereks saada soovija kogub ja Sotsiaalkindlustusametile esitab. Samuti informeerib toimingutest, mida hoolduspere hindamise käigus läbi viiakse.

Täpsem informatsioon koos spetsialistide kontaktidega on siin.

Kui oled kindel lapsendamissoovis, pöördu Sotsiaalkindlustusameti lapsendamisega tegeleva spetsialisti poole.

Sotsiaalkindlustusameti spetsialist on toeks lapsendamisega seotud küsimustele vastuste leidmisel. Lepitakse kokku esmavestlus, mille järel, kindla veendumuse korral, saate esitada Sotsiaalkindlustusametile lapsendamise sooviavalduse. Peale sooviavalduse esitamist lepitakse kokku kodukülastus ja pereuuringu läbiviimine ning selgitatakse edasisi toiminguid.

Täpsem informatsioon koos lapsendamisega tegelevate spetsialistide kontaktidega on siin.  

Koolitusele registreerimine

PRIDE koolitusele registreerib lapsendamise või hoolduspereks saamise sooviga perekonna Sotsiaalkindlustusameti spetsialist. Tema edastab pere andmed Tervise Arengu Instituudi koolituskeskusele. Eestkosteperesid suunab koolitusele isiku kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitsespetsialist.

Koolitusele saab registreerida TAT asendushoolduse kvaliteedi tõstmise projekti leheküljel oleva registreerimisvormi kaudu

Koolituse korraldus

Koolitus viiakse läbi üldjuhul neljas piirkonnas, et võimaldada peredel koolitusel osalemine kodule veidi lähemal. 

  • Põhja piirkond (Harju, Rapla ja Järva maakond).
  • Ida piirkond (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond).
  • Lõuna piirkond (Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Valga ja Viljandi maakond).
  • Lääne piirkond (Saare, Hiiu, Lääne, Pärnu maakond)

Koolitused toimuvad enamasti piirkonna suuremates keskustes. Ühes koolitusgrupis osaleb keskmiselt 10-15 inimest. Grupiga töötavad kaks koolitajat, kellest üks on lastekaitsetöö pädevusega ja teine hoolduspere vanema, lapsendaja või eestkostja kogemusega koolitaja.

PRIDE eelkoolitus koosneb 9 õppusest ning kestab kokku 58 akadeemilist tundi:

  • auditoorne õpe 39 ak/h (üks õppekord kestab 3 tundi ja 15 minutit ja toimub üldjuhul pärast tööpäeva lõppu või nädalavahetusteti)
  • iseseisev töö 15 ak/h (PRIDE raamatu lugemine ja „Eluraamatu“ täitmine, lisamaterjali lugemine)
  • perekülastus 2 ak/h, mille käigus kohtutakse potentsiaalsete lapsendajate või hoolduspere vanematega nende koduses keskkonnas.
    Perekülastuste käigus aitavad koolitajad perekonnal analüüsida oma varasemaid ja praeguseid elukogemusi ning tuvastada oma tugevused ja vajadused
  • kooshindamise kohtumine 2 ak/h, mille käigus koolitajad ja potentsiaalsed lapsendajad või hooldusvanemad vestlevad koolitusel omandatud oskustest, pere ressurssidest ja valmisolekust hakata vanemaks vanemliku hooleta jäänud lapsele

Koolituse lõppedes viiakse läbi kooshindamine, kus koolitajad ja pere vestlevad omandatud oskustest, ressurssidest ja valmisolekust lapsendajaks, hooldus- või eestkostepereks hakata.

Hindamine toimub alati koostöös potentsiaalsete lapsendajate, eestkostjate ja hoolduspere vanematega. Ehk koolitaja suunab perekonda hindama oma ressursse ja valmisolekut hakata hoolduspere vanemaks, eestkostjaks või lapsendajaks. Nii saab pere langetada teadliku otsuse oma valmisoleku ja võimekuse kohta kasvatada mittebioloogilist last.

2018. aastal toimus kümme PRIDE eelkoolituse gruppi, mille käigus koolitati 116 inimest. 

2019. aastal toimuvad grupid:

I PRIDE eelkoolitus Tartus, algusega 28.08.
III PRIDE eelkoolitus Tallinnas, algusega 28.02.
III PRIDE eelkoolitus Paides

PRIDE eelkoolitust tutvustav voldik eesti keeles ja vene keeles

Tervise Arengu Instituut komplekteerib gruppe ja korraldab koolitusi üle Eesti. Ühes grupis on üldjuhul 12–16 inimest, see arv on grupidünaamika jaoks oluline. PRIDE eelkoolituse läbimine võtab aega keskmiselt 3–4 kuud. Seega võib alates pere koolitusele suunamisest kuni uue grupi koolitusega alustamiseni aega võtta mõned kuud või isegi kauem. Juhtub ka seda, et perele ei sobi koolituse toimumise aeg või koht, kuid siin proovitakse otsida paindlikke lahendusi. PRIDE koolitusgrupid komplekteerib Tervise Arengu Instituut vastavalt KOV või SKA kaudu tulnud registreerumistele.

Kõiki peresid ja valdkonna spetsialiste, kellel on PRIDE eelkoolituse kohta küsimusi (sh kui tundub, et olete liiga kaua järjekorras olnud ning pole siiani koolitustutset saanud) julgustame pöörduma Tervise Arengu Instituudi projektijuhi Enelis Linnase (enelis.linnas@tai.ee) poole.

Supervisioon

Aasta kuni kahe jooksul pärast eelkoolitust toimuvad lisaks viis supervisioonikohtumist (mahus 20 ak/h). Supervisiooni pakutakse üldjuhul siis kui lapsed on peredesse jõudnud.

Supervisioonil käsitletakse üleskerkinud küsimusi ja väljakutseid seoses lapse jõudmisega perre.

Supervisiooni toimumise puhul võtab Tervise Arengu Instituudi koolitusspetsialist PRIDE eelkoolituse läbinud peredega ühendust.

Põhikoolitused

PRIDE põhikoolituse eesmärk on pakkuda tuge ja enesearenguvõimalust peredele, kus juba kasvavad teistest vanematest sündinud lapsed. Koolitusel antakse neile vajalikke teadmisi ja oskusi. Põhikoolituse teemad arvestavad koolitusvajaduse analüüsi tulemusi, sh on arvestatud perede tagasisidet.

PRIDE põhipädevused on teadmiste ja oskuste kogum, mis peab olema kõikidel lapsendajatel, hoolduspere vanematel ja eestkostjatel. PRIDE põhikoolituste käigus on oluline neid pädevusi edasi arendada.

PRIDE eelkoolitusel osalejad on välja toonud, et korralduslikult peaksid põhikoolitused olema väga praktilise suunitlusega. Vähem teooriat ja rohkem aega aruteludeks – seda proovime ka peredele pakkuda.

PRIDE põhikoolituse grupid komplekteeritakse vastavavalt vajadusele. Osa mooduleid on mõeldud nii lapsendajatele, hoolduspere vanematele kui eestkostjatele, samas on mooduleid, mis mõeldud ainult ühele sihtrühmale. 

Koolitused toimuvad kas laupäeviti (8 akadeemilist tundi) või argipäeva õhtuti (4 akadeemilise tunni kaupa). Lisaks tagab TAI perele vajadusel lapsehoiu. 

Põhikoolituste teemad:

  • Lapse areng ja kiindumus 24 ak/h (2 koolitusgruppi eesti keeles ja 2 koolitusgruppi vene keeles)
  • Väärkohtlemine 16 ak/h (2 koolitusgruppi eesti keeles ja 2 koolitusgruppi vene keeles)
  • Teismelise mõistmine ja toetamine 24 ak/h (2 koolitusgruppi eesti keeles ja 2 koolitusgruppi vene keeles)
  • Lapse päritolu toetamine 16 ak/h (2 koolitusgruppi eesti keeles ja 2 koolitusgruppi vene keeles)
  • Lapse vaimne tervis 33 ak/h (2 koolitusgruppi eesti keeles ja 2 koolitusgruppi vene keeles)
  • Peres olemasolevate laste toetamine uue lapse perre lisandumisel 33 ak/h (2 koolitusgruppi eesti keeles ja 2 koolitusgruppi vene keeles)
  • Vanema toimetuleku toetamine 16 ak/h (2 koolitusgruppi eesti keeles ja 2 koolitusgruppi vene keeles)
  • Positiivne vanemlus 24 ak/h (2 koolitusgruppi eesti keeles ja 2 koolitusgruppi vene keeles)

Tugiteenused

Hooldus-, lapsendaja- ja eeskosteperedele pakutakse erinevaid tugiteenuseid, nagu näiteks mentorlus, psühholoogiline individuaal- ja grupinõustamine. Nõustamisteenuseid ja mentorlust saab juba enne lapse perre saabumist ning lapse igas eluetapis.

Asendushoolduselt (hooldus- või eestkosteperest) elluastuvatele noortele pakutakse tugiisikuteenust. Täpsem info siin.

Veebileht tarkvanem.ee koondab infot, nõuandeid ja nippe igas vanuses laste vanematele.

Kasulik lugemine

Informatsioon kasuperedele

Lisainfo

Enelis Linnas
projektijuht
enelis.linnas@tai.ee 
659 3845

Madli Raudkivi
analüütik - koolitusspetsialist
madli.raudkivi@tai.ee 
659 3928

Kirke Võisula
koolitusspetsialist
kirke.voisula@tai.ee 
659 3925

Riina Põder
koolitusspetsialist
riina.poder@tai.ee 
659 3929