Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Võlanõustamise kaks kliendilugu

Kogemus

Võlgnevuste kuhjumine võib olla inimesele ja tema lähedastele tõsine katsumus ning lahenduste leidmine nõuab siis kannatlikust ja asjatundliku tuge. Iga kliendi lugu on erinev, seetõttu on ka kõik lahendused erinevad.

Anna-Liisa Arukask
MTÜ Pesapuu võlanõustaja
Evelyn Eichhorst
MTÜ Pesapuu võlanõustaja

Selleks et anda ettekujutus võlanõustamisteenuse võimalustest, jagame artiklis kahe inimese lugu, kes pöördusid nõustamisele MTÜ Pesapuu võlanõustajate poole, et koos leida lahendus oma muredele.

Jätkusuutlikum maksegraafik

Kolmekümnendates eluaastates Kenneth (nimed muudetud) tuli nõustamisele, et leida võimalus tasuda nõude alusel, mille kogusumma oli kasvanud 70 000 euroni. Mees oli suutnud seniajani kõiki nõudeid enam-vähem tasuda, kuid tundis, et ei jaksa sellist maksekoormust pikaajaliselt kanda. Kindlasti soovis ta vältida täitemenetlusi, sest see oleks tähendanud tema jaoks töökoha kaotust ja sissetuleku kaotusega ka ohtu, et lisaks laenumaksetele ei suudaks ta endale lubada ka igapäevaseid eluks vajalike kulusid.

Kenneth ütles, et talle on varem soovitatud mitte midagi ette võtta ja lihtsalt arved maksmata jätta, kuid see polnud talle vastuvõetav ja ta otsis võimalusi, mis annaks paremad väljavaated.

Nõustamise käigus koostati esiteks põhjalik ülevaade nõuetest ja nende suurustest. Arvestades nõuete suurust ja asjaolusid, kaaluti lahendustena füüsilise isiku maksejõuetuse menetlust.

Eestis on füüsilisel isikul maksejõuetusmenetluste korral valida eraisiku pankroti ehk võlgadest vabastamise menetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse vahel.

Pankrot on menetlus, mille käigus võlgnik tunnistatakse püsivalt maksejõuetuks ja tema vara müüakse pankrotivarana võlausaldajate nõuete katteks. Pankrotimenetluses määratakse pankrotihaldur, kes koostab ülevaate ja esitab kohtule seisukoha.

Eestis on füüsilisel isikul maksejõuetusmenetluste korral valida eraisiku pankroti ehk võlgadest vabastamise menetluse ja võlgade ümberkujundamise menetluse vahel.

Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Võlad kujundatakse ümber kohtu kinnitatava ümberkujundamiskava alusel. See võib hõlmata võlasumma vähendamist, intressimäärade korrigeerimist või muude paindlike maksetingimuste kehtestamist. Võlgade ümberkujundamine toimub tavaliselt kohtu juhtimisel ja eeldab nii võlgniku kui ka võlausaldajate nõusolekut muudatusi teha.

Mõlemad võimalused kaaluti lahendustena koos kliendiga läbi. Kenneth soovis pankroti vältida ja tagasimaksete protsessis aktiivsemalt osaleda. Selle tõttu langes valik võlgade ümberkujundamise menetlusele.

Kohtusse esitati võlgade ümberkujundamise avaldus, et leida Kennethit toetavam ja jätkusuutlikum maksegraafik. Kohus võttis avalduse menetlusse ja protsess kestis ligikaudu poolteist aastat.

Pärast pikka menetlust andis kohus välja määruse, millega kujundati Kennethi nõuded ringi. Ümberkujundatud summa on Kennethile jõukohane koormus ja tal oli võimalik protsessi käigus säilitada oma auto.

Tänu järjepidevale koostööle võlanõustajaga ja õiguslikule protsessile suudab Kenneth nüüd tasuda võetud kohustused uue, jätkusuutlikuma maksegraafiku alusel. See annab talle võimaluse taastada oma finantsstabiilsus ja jätkata edukalt rahalise koormuse maandamist.

Lahendused peituvad koostöös

Viiekümnendates eluaastates Romek jõudis nõustamisele sotsiaaltöötaja kaudu. Nõustamise eesmärk oli saada ülevaade tema nõuetest ning leida kohustuste vähendamise võimalusi.

Teenusele jõudes oli Romek väga pessimistlik. Ta teadis, et tema nõuete suurus oli umbes 8500 eurot ning võlad olid tekkinud „veel krooni ajal“ ühe kindlustuskahju tõttu. Vestluses jäi mulje, et Romek oligi sellesse aega kinni jäänud, sest tunnetas tookord tekkinud nõuet ebaõiglasena ega olnud motiveeritud nõuetega tegelema. See oli põhjustanud viimase 20 aasta jooksul põhjaliku sotsiaal-majandusliku allakäigu. Romekil polnud kindlat elukohta ja tema tervislik olukord oli murettekitav.

Võlanõustamise käigus tegime tihedat koostööd kohaliku sotsiaaltöötajaga. Selle tulemusena jõudis klient arstideni ja talle määrati osaline töövõime. Samuti õnnestus koos sotsiaaltöötajaga leida talle elukoht.

Pädev võlanõustaja peab oskama rakendada erinevaid käsitlusi võlgnevuste lahendamisel ja tal peab olema lai ülevaade õiguslikes küsimustes.

Nõuetega tegelemiseks koostati Romekile esmalt tema nõuete ülevaade. Samuti anti talle ülevaade, milliste nõuete korral oleks võimalik taotleda aegumise kohaldamist ja kui suured on eeldatavad nõuded, mis pärast seda alles jäävad. Tsiviilnõuete aegumise taotlemiseks on vaja tasuda 18 eurot taotluse läbivaatamise tasu kohtutäiturile, seega saime ka aegumiste taotlemisel lähtuda ainult kliendi võimekusest.

Viis kuud järjest võtsime ette ühe tsiviilasja kuus ja taotlesime aegumist. Eesmärk oli, et selleks ajaks, kui Romekile makstakse välja esimene töövõimetoetus, oleks kõigi võimalike aegumiste kohta taotlus esitatud ja suur osa alles jäänud kohtutäiturikuludest saab katta laekunud töövõimetoetuse abil.

Kuuekuulise nõustamise järel oli Romekile tagatud talle vajaliku arstiabi regulaarne jätkumine, mida võimaldas osalise töövõime määramine, tal oli alaline elukoht ja tema nõuete jääk oli 1700 eurot. Muutuste tulemusena oli tal tekkinud soov leida töö, et keerata elus „päris puhas leht“.

Lahendusteni viib asjakohane ja kiire sekkumine

Need on kaks näidet, kuidas võlanõustamine saab mõjusalt toetada kliendi toimetuleku säilitamist ja taastamist. Samuti soovisime näitlikustada, et võlanõustamise protsessi sisu võib olla väga erinev ja ka võlanõustamise klientide juhtumid ning vajadused on väga erinevad. Pädev võlanõustaja peab oskama rakendada erinevaid käsitlusi võlgnevuste lahendamisel ja tal peab olema lai ülevaade õiguslikes küsimustes. Iga olukord on unikaalne, seega on tähtis hinnata konkreetseid asjaolusid ja konsulteerida võlanõustajaga, et leida sobivaim lahendus. Asjatundmatu või hilinenud sekkumine võib põhjustada kliendi olukorra väga kiire halvenemise, näiteks elukoha kaotus, töökaotus jms.


MTÜ Pesapuu võlanõustajate soovitused KOV-idele

  • Valige hoolega võlanõustajat või teenuseosutajat

Sotsiaalhoolekande seaduses on võlanõustajale sätestatud selged kvalifikatsiooninõuded. Lisaks soovitame uurida, millised on teenuseosutaja senised kogemused ja kindlasti tasub küsida ka eelnevate koostööpartnerite kogemusi konkreetse teenuseosutajaga. Enamik tegutsevaid võlanõustajaid on valmis osutama teenust ka virtuaalnõustamise teel või tegema n-ö kliendipäevi, kui nõustaja tuleb kohale mitme kliendi jaoks korraga. Seega pole teenuseosutaja leidmine enam seotud sellega, kas läheduses on juba mõni sobiv teenuseosutaja.

  • Madalad ligipääsulävendid

Võlanõustamisele jõudmine on enamiku inimeste jaoks väga stressirohke kogemus, sest nad peavad endale tunnistama, et on ennast oma rahasajades nurka majandanud. Meie kogemus näitab, et eriti keeruline on see nendele, kellel on töökoht, võib ka olla kinnisvara ja pere. Teenusele ligipääsu ei tohiks kitsendada nt tingimusega, et inimesel peavad olema kohtutäituri kaudu sissenõutavad võlad või peab ta olema töötu. Sellised kitsendused tähendavad lõpptulemusena suuremat ja pikaajalisemat koormust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele. Kui inimene soovib võlanõustamist, siis peaks ta seda ka saama, olenemata sellest, kui suur on tema sissetulek või kui suured on võlad.

  • Vältige standardlahendusi

Iga kliendi lugu on erinev. Pealtnäha sarnased olukorrad võivad nõuda täiesti erinevaid lahendusi. Igasugused standardlahendused, nagu näiteks pankroti algatamine alles alates 30 000 euro suurusest võlast või tegelemine ainult täitemenetluses olevate nõuetega, ei ole mõistlikud mõjusa võlanõustamise osutamiseks. Iga kliendi looga tuleb tegeleda vajaduse alusel ning tema võimekust ja võimalusi arvestades.

  • Koos on lihtsam

Võlanõustaja saab olla sotsiaaltöötaja jaoks tähtis võrgustikuliige, kelle abiga inimest kõige mõjusamalt toetada, või kes märkab kliendi vajadusi, mis muudmoodi ei oleks sotsiaaltöötajani jõudnud, näiteks vajadus tugiisiku järele. Paljud keerulised kliendijuhtumid saab lahendada just võrgustiku toel ja mitme osalise koostöös.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2023.