Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Põltsamaal osatakse ühise eesmärgi nimel seljad kokku panna

Kogemus

Põltsamaa vallas tegeldakse järjekindlalt teenuste arendamisega: turvalises elukeskkonnas on tagatud tugi nii lastega peredele, eakatele kui ka omastehooldajatele. Üheskoos saadakse jagu ka keerulistest küsimustest, mida sotsiaaltöös jagub.

Merike Sumla
Põltsamaa vallasekretär, endine sotsiaalosakonna juhataja


Põltsamaa vald moodustati 2017. aastal Põltsamaa linna ning Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa valla ühinemisel. Tõmbekeskus on valdavalt Põltsamaa linn, kuid valla äärealadele ka Jõgeva ja Tartu. Enamikul territooriumist on hajaasustus. Endised omavalitsused olid igaüks omanäolised ja erineva suurusega: Põltsamaa linn ja vald suuremad, Pajusi ja Puurmani vald väiksemad. Seetõttu algas uue hoolekandekorralduse kujundamine olukorra selgitamisest. Üle võeti parimad kogemused ja praktikad, kuidas pakkuda universaaltoetusi ja -teenuseid ning sissetulekust sõltuvaid toetusi.

Ühinenud vallas oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 10 012 elanikku. Kahjuks väheneb rahvaarv igal aastal umbes 200 inimese võrra, 2022. aasta alguses oli elanikke 9383. Tänavuse aasta alguseks on rahvaarv suurenenud 9484-ni, kuid selle põhjus on sõda Ukrainas ja põgenike saabumine. Põltsamaa vallas on elukoha registreerinud 236 ukrainlast. Sündide arv on vallas kahjuks kiiresti vähenemas: Põltsamaa vallas sündis 2018. aastal ligi 100 last, kuid 2022. aastal ainult 62. Surmade arv on üsna stabiilne, keskmiselt 150 inimest aastas. Rahvaarvu vähenemise ühe põhjusena võibki nimetada väikest sündimust, kuid teine, veelgi olulisem põhjus on väljaränne. Kahjuks lahkuvad noored Põltsamaalt kaugemale kooli ja enamasti jäävadki mujale elama.

Tööülesannete jaotus on kujunenud ajaga

Pärast ühinemist alustas Põltsamaa vald teenuskeskustega endise Pajusi valla ja Puurmani valla keskustes. Üsna varsti aga suleti teenuskeskus endises Pajusi vallas Kalanas, sest seda külastati vähe. Sotsiaaltöötaja vastuvõttu seal ei olnudki. Valla elanikel oli lihtsam tulla Põltsamaale, et linnas korraga ka muud toimingud ära teha, näiteks käia poes, arstil või apteegis. Praegu on veel alles teenuskeskus endises Puurmani vallamajas. Kuni 2022. aastani oli seal iga päev kohal ka üks sotsiaaltöötaja, nüüd võtab sotsiaaltöötaja vastu üldiselt kord nädalas, vajaduse korral ka sagedamini.

Ühinenud vallas alustades oli sotsiaalosakonnas kaheksa ametnikku: kolm sotsiaaltööspetsialisti, kolm lastekaitsespetsialisti, eestkostespetsialist ja osakonnajuhataja. Puurmani sotsiaaltööspetsialist tegeles edasi oma piirkonna sotsiaalvaldkonna kõigi küsimusega, sh lastekaitsetööga. Ülejäänud kaks sotsiaaltööspetsialisti töötasid vallamajas Põltsamaa linnas. Ühinemise järel lepiti kokku, et töötajad spetsialiseeruvad: üks töötaja hakkas tegelema täiskasvanute toetustega ja teine neile mõeldud teenusega.

Teenuste arendamine on pidev protsess, mis nõuab ametnikelt meeskonnatööd.

Kõigis ühinenud omavalitsusetes, v.a Puurmanis, olid enne reformi ametis eraldi lastekaitsetöötajad, kes jäid ka edasi seda tööd tegema. Ühinemisel lepiti kokku, et nende tööjaotuse aluseks jäävad endiste valdade territooriumid. Pajusi valla töötajal oli Põltsamaa linna ja valla töötajatega võrreldes juhtumeid oluliselt vähem, sestap lisati tema ülesannete hulka ka kogu valla alaealiste eestkoste korralduse küsimused ja vähendati nõnda teiste töökoormust. Põltsamaa valla eestkostel on olnud stabiilselt umbes 20 last.

Selline töökorraldus täiskasvanute hoolekandes sobis kuni 2022. aasta keskpaigani, kui muutused personalis tingisid muutusi ka töökorralduses. Nüüdseks on ka sotsiaaltööspetsialistide tööpiirkonnad jaotatud endiste valdade järgi ja kõik töötajad tegelevad nii toetuste kui ka teenustega. Lastekaitsetöötajatel on selline tööjaotus ennast siiani õigustanud.

Sotsiaalosakonna alluvuses oli 2018. aastal ka seitse hooldustöötajat, kellest üks tegeles lastega peredega. Alates 2019. aastast viidi hooldustöötajad aga üle Põltsamaa valla päevakeskuse koosseisu.

Täisealiste eestkosteküsimus sai lahenduse

Ühinenud vallas loodi eestkostespetsialisti ametikoht. Põltsamaa vallas on aastaid tegutsenud Võisiku hooldekodu erivajadustega inimestele (praegu AS Hoolekandeteenused Võisiku kodu). Sealsel hooldusel olevad inimesed registreeriti omal ajal Põltsamaa valla elanikeks ja seetõttu on vallas teiste Eesti omavalitsustega võrreldes väga palju täisealisi inimesi valla eestkostel. Eestkoste vajajate arv suureneb aasta-aastalt: kui 2018. aastal oli KOV-i eestkostel 74 täisealist inimest, siis 2021. aasta oktoobri seisuga oli juba ligi 80.

Üsna varsti sai selgeks, et sellise hulga eestkostetavate huvide tagamine ei ole ühe inimese töö ja tuli leida lahendus, et too ainuke töötaja läbi ei põleks või ära ei läheks. Töökorralduses tehtigi 2020. aastal muudatus ja üks sotsiaaltööspetsialist sai ka ülesande töötada täisealiste eestkostetavatega. Olukord leevenes, kuni see spetsialist 2022. aasta suvel töölt lahkus. Praegu korraldavad täisealiste eestkosteküsimusi kaks täiskohaga töötajat ja probleemid selles valdkonnas on lahenenud. Töötajad saavad ka rahulikult puhata, sest tagatud on asendamine.

Päevakeskuse osutatavad teenused

Valla sotsiaalosakonna alluvuses tegutsev päevakeskus asutati endises Põltsamaa vallas umbes aasta enne ühinemist. Päevakeskus tegutseb Adavere alevikus endise põhikooli õpilaskodus. Seal saab osutada eakatele täispansioniteenust, et anda neile võimalus toetavate teenuste abil peaaegu iseseisvalt hakkama saada ning lükata edasi kallile üldhooldusteenusele minemist. Täispansioni kohatasu on enamasti võimalik tasuda pensionist ja nii ei ole eakad lähedastele rahaliselt koormaks. Pansionaadis on kümme kohta ja need on täna kõik täidetud. Lisaks pakutakse päevakeskuses järgmisi erihoolekandeteenuseid: igapäevaelu toetamise teenus, igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuna ning toetatud elamise teenus.

Täispansioniteenus annab eakatele võimaluse toetavate teenuste abil peaaegu iseseisvalt hakkama saada ning lükata edasi kallile üldhooldusteenusele minemist.

Ka endises Põltsamaa linnas oli kahe töötajaga päevakeskus, kuid see ei töötanud omaette asutusena, vaid oli sotsiaalosakonna alluvuses. Päevakeskuses oli sauna ja duši võimalus, osutati pesupesemisteenust ning pakuti huvitegevust eakatele: lauluring, käeline tegevus, toolijooga, kangastelgedel kudumine, arvuti algõpe jms.

Alates 2019. aastast päevakeskused liideti, tegevus jätkus kahes teenuskohas. Sotsiaalosakonna alluvusest viidi päevakeskuse koosseisu ka hooldustöötajad. Praegu osutab päevakeskus mitut sotsiaalteenust. Lisaks eespool nimetatutele on peamised neist koduteenus, sotsiaaltranspordi teenus ja tugiisikuteenus. Alates 2022. a septembrist pakutakse ka eakate päevahoiuteenust. Sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks on päevakeskusel kaks neljakohalist autot, millest ühega saab sõidutada ka ratastoolis inimest. Kahjuks ei ole meil võimalik transportida lamajaid, selleks tuleb auto tellida näiteks Tartust, kuid seda teenust vajatakse ka väga vähe.

Kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus

Suur samm Põltsamaa sotsiaalteenuste arengus on kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse Põltsamaa Perepesa asutamine 2019. aasta sügisel, mis töötab samuti päevakeskuse koosseisus. Perepesa tegevuse käivitamisega loodi vallas terviklahendus koordineeritud ja tõhusate teenuste pakkumiseks lastega peredele ning vanemluse toetamiseks, aga ka laste ja perede vaimse tervise edendamiseks. Põhirõhk on probleemide ennetamisel ja varajasel sekkumisel, kui need ilmnevad. Keskuse sihtrühm on pered, kus on kuni seitsmeaastased lapsed.

Perepesas on põhirõhk probleemide ennetamisel ja varajasel sekkumisel.

Perepesa on ellu kutsutud SA Lapse Heaolu Arengukeskus algatatud katseprojektina. Sellesse võrgustikku kuuluvad algusest peale ka Perepesad Türil ja Viljandis, eelmisel aastal liitusid Tartu ja Elva. Põhimeeskonnas on perekeskuse juht, mängutoa juhendaja, psühholoog ja ämmaemand. Perepesa pakub valla väikelastega peredele mõnusat kooskäimise ja suhtlemise kohta ning sealt saab teavet lapse kasvatamisest.

Perepesas on mängutuba ja korraldatud lastehoid selleks ajaks, kui vanemad kuulavad loengut või arutavad spetsialistidega, kuidas lastega paremini toime tulla. Spetsialistid tegelevad peredega eraldi või korraldavad teabepäevi ja koolitusi. Loengute teemad on olnud lapse tervis, füüsiline ja vaimne areng, peresuhted ning selle mõju lastele. On ka psühholoogilise nõustamise võimalus, kui perel tekib vajadus professionaalse abi järele. Kahjuks on Põltsamaa Perepesas psühholoogi ametikoht juba rohkem kui aasta täitmata, sest ei leita sobivat inimest. Seda lünka on üritatud täita teiste teenustega, näiteks pakutakse pereteraapiat.

Perepesa korraldab ka tõenduspõhiseid vanemlust toetavaid koolitusi, nagu Imelised aastad või PREP-paarisuhtekoolitus. Viimastel aastatel on Põltsamaa vallas korraldatud „Imeliste aastate“ koolitust kahele grupile aastas. Valla lastekaitsetöötajatel on Perepesa tegevustest palju abi, sest suur osa nn ennetustöö koormusest on nüüd Perepesa õlgadel. Põltsamaa Perepesa tähistas 2022. aasta oktoobris kolmandat sünnipäeva.

Ukraina sõja mõju

Ukraina põgenike küsimus kerkis meie vallas mõni päev pärast sõja puhkemist. Ukrainlased, kes meie tööandjate juures ametis olid, hakkasid korraldama pereliikmete enda juurde tulemist. Seega hakkasid põgenikud meile saabuma veel enne, kui riik avas vastuvõtukeskused. Pidime välja töötama oma algse lahenduse, kuidas olukorda hallata.

Kriiside tõttu on töökoormus oluliselt suurenenud, töökohti aga pole juurde tekkinud.

Iga päev ja öö saabusid uued pered, kellele oli vaja kiiresti leida peavari, toit ja muu esmavajalik. Kogukonna ja Punase Risti abil saime rõivaid, mööblit, lauanõusid, hügieenitarbeid ja muud vajalikku. Vallamaja meeskond pani seljad kokku ja mõeldi kiiresti välja, kuidas hoida ülevaadet, kes tulid, mis on nende abivajadus, kuhu saavad majutuse. Korraldasime Põltsamaa lähedale Pisisaare külla tühjalt seisvasse koolihoonesse nn matimajutuse, kus andsime iga pere- või sõpruskonna käsutusse klassi, mille sisustasime hädavajaliku mööbliga. Üldkasutatavasse ruumidesse kujundasime köögiboksi. Hiljem liiguti sealt edasi püsivamatesse elukohtadesse. Aitasime elanikel tühjalt seisnud eluruume veidi kohendada, et neid saaks üürile anda.

Abistasime ka asjaajamisel. Ajutise kaitse taotlemiseks pidi meie valda jõudnud inimene minema Jõgevale, Viljandisse või Tartusse, selleks tuli korraldada sõiduvõimalus. Ka tervisekontrolli ei saanud kohapeal teha. Avasime riideabi ja muu abi punkti. Tööd ja ka infot oli palju, tihti oli see vastuoluline. Tuli maksta vältimatu abi toetust. Muret tegi vene keele oskajate nappus. Need, kes oskasid, said esimesel kolmel kuul väga suure koormuse. Õnneks tuldi alguses rohkem ikka mõne tuttava või tuttava tuttava juurde ja väga paljud leidsid tänu sellele ka kiiresti töökoha.

2022. aasta suvel otsustas riik, et põgenike ajutiseks majutamiseks saab ära kasutada endise Võisiku hooldekodu reorganiseerimisel tühjaks jäänud ruume, sest lepingud hotellidega hakkasid lõppema. Võisiku hooned kuuluvad riigile (Riigi Kinnisvara AS-ile). Praegu on seal ajutises majutuses umbes 60 põgenikku, kellega tegeleb sotsiaalkindlustusameti koordinaator, kuid tegevust jagub ka meile.

Sõjapõgenikud hakkasid saabuma veel enne, kui riik avas vastuvõtukeskused.

Suvel saime oma ridadesse ühe töölt lahkunud kolleegi asemele noore sotsiaaltööspetsialisti, kes oskab väga hästi vene keelt. See võttis teistelt pinget maha, kuid tema sai otse koolipingist tulnuna raske pähkli pureda, kuid ta on sellega väga hästi hakkama saanud. Sügisel saime projekti toel juurde ka koordinaatori, kes lahendab või vahendab põgenike muresid. Nüüdseks on töökorraldus paika loksunud. Raskused liidavad ja Põltsamaal on sotsiaalosakonnas väga tubli ja ühtehoidev meeskond.

Teenuseid tuleb pidevalt arendada

Teenuste arendamine on pidev protsess, mis nõuab ametnikelt meeskonnatööd. Päris palju on tehtud, kuid elu muutub kogu aeg ja tuleb kohaneda uute oludega.

Põltsamaa vald on teenuste arendamiseks kasutanud mitmeid toetusmeetmeid. Kogu Põltsamaa vallale nn broneeritud ulatuses kasutati ära puuetega inimeste eluruumide kohandamise toetusmeede. Aastatel 2018–2021 kohandati Euroopa Regionaalfondi meetme abil 41 pere kodud. Meede oli väga vajalik ja on kahju, et see ei jätku. Euroopa Sotsiaalfondi toel on vallas arendatud ka kodu- ja tugiisikuteenust ning tegeletakse NEET-noortega ehk nendega, kes ei tööta ega õpi. Eelmisel aastal hakkas Põltsamaa vald katsetama erihoolekande isikukeskset teenusmudelit, kavas on sellega ka tänavu jätkata.

Põltsamaa vald on teinud regulaarselt koostööd päästeametiga liitudes 2018. aastal projektiga „500 kodu korda“, mis hiljem nimetati projektiks „Kodud tuleohutuks“. Selle projekti toel on saanud igal aastal kaks-kolm majapidamist uue küttekolde, elektrisüsteemi või mõlemad. Korrakindlalt on paigaldatud suitsu- ja vinguandureid. Aastal 2021 paigaldasime ligi 20 majapidamisse temperatuuriandurid. Mõned suure riskiga majapidamised on saanud projekti toel ka mittesüttiva voodipesu.

Oleme liitunud SOS Lasteküla Eesti ühingu peretugevdusprogrammiga. Koostöö on kestnud juba neli aastat. Selle programmi toel on meie vallas tööl lisaks valla palgal olevale peretöötajale veel üks lastega perede tugiisik, kes tegeleb 10–15 perega, et ennetada laste sattumist asendushooldusteenusele. Kaks peretöötajat tegelevad ligi 30 perega.

2022. aastal liitusime Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlike seltsiliste projektiga.

Hooldereform

Üldhooldusteenuse paremaks osutamiseks avati Põltsamaal 2022. aasta septembris uus 60-kohaline Sõpruse kodu, kus on teenuskohad ka dementsussündroomiga inimestele. Hooldekodu haldab Põltsamaa valla sihtasutus Põltsamaa Tervis. Põltsamaal ei ole enam üldhooldusteenuse saamiseks järjekordi, Sõpruse kodus on ka vabu kohti. Põltsamaa valla territooriumil on veel kaks hooldekodu: Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS-i Põltsamaa kodu ja MTÜ Lustivere Hooldekodu kokku ligi 200 kohaga.

Hooldereformiga seoses kavatseme vallavalitsuse struktuuri moodustada veel ühe sotsiaaltööspetsialisti ametikoha. Ta hakkaks koos osakonna juhiga ettevalmistusi tegema, ümberhindamistega tegelema ning hiljem jääks tema kanda eakate teenuste ja toetuste valdkond. Meile on teada eakad, kes on üldhooldusteenusel meie toeta ja kellele peame nüüd suunamise tegema, kuid kahjuks puudub täpne ülevaade nendest, kes on kodus, aga läheksid kohe teenusele, kui rahastamise alused muutuvad. Seega ootavad ees jälle uued ülesanded.

2022. aasta septembris avatud Sõpruse kodu
2022. aasta septembris avatud Sõpruse kodu. Foto: erakogu

Koduteenus on Põltsamaa vallas juba praegu hästi kättesaadav ja teenusesaajate ringi laiendamiseks on meil olemasolevate töötajate abil võimalus olemas. Vallas on eakate päevahoid, mille kohad ei ole nii ruttu täitunud, kui lootsime, ka see on võimalus, mille toel saab kauem oma kodus elada.

Hooldereformi jaoks tuleb üle vaadata ka kõik senised üldhooldusteenuse haldusaktid, sest muutuvad rahastamise alused.

Mis on meie suured eesmärgid?

Kriiside virvarris on jäänud unarusse tegelemine omastehooldajatega, et pakkuda neile tuge näiteks kogemusnõustamisega. Väikeseks abiks on neile 2022. aastal käivitunud eakate päevahoiuteenus. Kui on vabu kohti, pakuvad meie hooldekodud ka intervallhoidu, mis samuti võimaldab hooldajale väikest hingetõmbeaega.

Kurvaks teeb, et piisavalt pole ennetustöö võimalusi, kuigi teame, et tõhusa ennetustööga saab kogukonnas palju ära teha. Samuti teevad muret kohalikule omavalitsusele järjest lisanduvad kohustused. Kriiside tõttu on töökoormus oluliselt suurenenud, töökohti aga pole juurde tekkinud. Seetõttu on töötajad ülekoormatud ja kurnatud ega ole motiveeritud erinevates projektides kaasa töötama ning neid juhtima.

Viimaste aastate kriisid on palju mõjutanud lastega perede elukorraldust. Juurde on tulnud psühholoogilisi pingeid nii lastele kui ka lapsevanematele. On tunda, et laste emotsionaalne seisund on habras. Vanemad ootavad rohkem majanduslikku toetust, suunamist pereteraapiasse ja psühholoogi juurde. Lastekaitsetöötajatel on rohkem ülesandeid, sest üha enam on vaja osaleda kohtumenetluses, kus vaidlevad vanemad ei suuda kokku leppida lastega suhtlemise korda.

Siiski on ka palju, mille üle rõõmustada: märkame, et vähehaaval on muutumas suundumus, et noored pered ei taha maale elama tulla. Viimastel aastatel on lisandunud tublisid peresid, kes tahavad elada just Põltsamaa vallas ja nii mõnedki tühjana seisnud majapidamised on leidnud uued omanikud. Põltsamaale ehitati uus lasteaed ja Puurmanis renoveeriti vana. Neid töid planeerides arvestati, et kohti jääb ka reservi, kuid kõik kohad on juba täis. See on märk, et Põltsamaa vald on atraktiivne ja arenemisvõimeline. Siin on meeldiv ja turvaline elukeskkond, kus elanikele on tagatud vajalikud teenused.