Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Perepesa toetab laste ja perede heaolu

Kogemus

Lapse heaolu on tugeva ja terve ühiskonna alus. Iga kogukond soovib, et tema lapsed oleksid terved ja õnnelikud. Lapse heaolu tagamine on esmalt iga lapsevanema ülesanne, kuid seda soodustava ja toetava keskkonna loomiseks on vaja ühiskonna ühist panust.

Kristel Patzig
Kristel Patzig
kommunikatsioonijuht, Lapse Heaolu Arengukeskus

Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, mis toetab laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamisega. Eestis tegutseb kolm Perepesa: Türi vallas, Põltsamaa vallas ning Viljandi linnas ja vallas. Sügisel alustavad uued pesad tegevust Elvas ja Tartus ning järgmistel aastatel on kavas veelgi laieneda.

Perepesa mudeli on välja töötanud SA Lapse Heaolu Arengukeskus, mis sündis soovist leida lahendus ühiskondlikule väljakutsele. „Laste ja noorte vaimse tervise probleemid on teinud muret juba aastaid,“ selgitab arengukeskuse üks algataja ja tegevjuht Maarja Oviir-Neivelt. „Heade kaasamõtlejate abiga jõudsime järeldusele, et tagajärgedega tegelemise asemel on vaja keskenduda perede ja laste probleemide ennetamisele ning vajakajäämiste võimalikult varajasele märkamisele. Seejärel tuleb peredele pakkuda tõhusat, koordineeritud ja läbimõeldud tuge.“

Nii sündis rahvusvahelisele kogemusele toetuv, kuid Eesti oludele kohandatud kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse mudel, mis on puuduolev lüli, et viia kokku pere ja vajalik toetus. Sotsiaaltöö ajakirja 2019. aasta kolmandas numbris ilmus äsja uksed avanud Perepesade tutvustus. Nüüdseks on väljakutseid pakkunud katseprojekt edukalt lõppenud ja alates 2022. aasta jaanuarist on Lapse Heaolu Arengukeskus sotsiaalministeeriumi strateegiline partner taotlusvooru „Peresõbralik ja lasterikas Eesti“ tegevuste elluviimisel. 

Lapse Heaolu Arengukeskus on ala asjatundjaid kaasav riigi tunnustatud eraalgatus, mis pakub mõjusaid lahendusi lastele ja peredele suunatud ennetustöös.

Perepesade tegevus on teadlikult riigi, kohaliku omavalitsuse ja erasektori koostööle üles ehitatud. Samuti on väga oluline tõhustada laste ja peredega tegutsevate kohalike organisatsioonide ning spetsialistide koostööd ennetuses. Mudel on kooskõlas riiklike arengusuundadega ja annab kohalikule omavalitsusele tõhusaks ennetustööks tööriistakasti.

Tõhusa ennetustöö alustalad

Perepesa tegevus lähtub asjaolust, et lapse heaolu mõjutavad kõige rohkem vanemlikud oskused, pere- ja keskkondlikud tegurid ning lapse arenguvajaduste toetamine (Department of Health 2000).  Uuringud on näidanud, et tõhusaim aeg tuge pakkuda on juba enne lapse sündi ja lapse esimestel eluaastatel (Jeong jt 2020). Seetõttu on Perepesa teenused suunatud peredele lapseootusest kuni lapse kooliminekueani.

Perepesa tegutsemine põhineb neljal alustalal:

  • universaalne ennetus;
  • ühe ukse põhimõte;
  • teadus- ja tõenduspõhised sekkumised;
  • valdkonnaülene koostöö.

Perepesa koondab teavet ja tõhusaid teenuseid ning programme. Eesmärk on, et lapseootel ja lastega pered saavad teenused kätte koordineeritult ning võimalikult ühest kohast, kodu lähedalt. Perede terviklikul toetamisel on keskne omavalitsuse kõigi spetsialistide ja organisatsioonide koostöö, kelle ülesanne on tagada laste ja perede heaolu.

Lastele ja lapsevanematele suunatud universaalse ennetuse tõenduspõhiste sekkumistega saab vähendada suure riskiga olukordi ja ära hoida pikaajalist riskikäitumist (Richter jt 2017).

Mida Perepesas tehakse? 

Perepesas on laste mängutuba, kus saab lihtsalt mängida ja kogeda vaheldust kodusele keskkonnale. Kui lapsevanem osaleb Perepesa koolitusel, nõustamisel vm, saab sel ajal jätta lapse mängutoa juhendaja hoole alla tasuta lapsehoidu. Mängutoas toimub ka juhendatud tegevus lastele ja vanematele ning on tasuline lühiajaline lapsehoid. 

Vanemad saavad küsida nõu spetsialistidelt, osaleda juturingides ja koolitustel seoses lapse arengu ning lapsevanemaks ja partneriks olemisega. Perepesade tähelepanu keskmes on lapseootuse ja lapse sünniga kohanemine, lapse arengu toetamine tema eluetappidel, targemaks lapsevanemaks kasvamine, pere- ja paarisuhete loomine ning hoidmine ja tervist toetavate valikute tegemine.

Logopeedilisel muinasjutul osalejad Türi Perepesas
Logopeedilisel muinasjutul osalejad Türi Perepesas. Foto: erakogu

Väga oluline on vaimse tervise tähtsustamine ja toetamine. Perepesa psühholoogilise nõustaja juurde saab pöörduda iga kahtluse, mure või küsimusega. Spetsialist aitab leida viise, kuidas hoida enda ja oma pere vaimset tervist.

Perepesa tegevuse üks eesmärke on normaliseerida abi küsimine. Kõigil tuleb ette olukordi, kui oma teadmised või jõud otsa saavad ja vaja on toetust, ärakuulamist või nõuannet. Kui lapsevanem oskab abi küsida, on see suur samm oma lapse ja pere heaolu suurendamisel.

Perepesa on peredele turvaline ja hubane kogukonnakeskus, seal saab niisama aega veeta ja abi saamine ei ole sildistav. See on kogukonna perede kohtumispaik, kus saab jagada rõõme, muresid ja kogemusi ning pered harjuvad seal käima ka siis, kui probleeme ei ole. Väga teretulnud on kogukondlikud algatused ja kooskäimised.

joonis 1 Perepesa teenustega
Joonis 1. Pesatäis soojust, mõistmist ja koos toimetamist kõigile peredele

Katseprojekti tulemused olid edukad

Perepesade terviklahenduse testimise kaheaastane projekt algas 2019. aasta oktoobris. Projekt oli võimalik algatada tänu Viljandi linna, Põltsamaa ja Türi valla julgusele mõttega kaasa tulla: avada keskused peredele ja proovida, kuidas mudel kogukonnas toimib. Nendel omavalitsustel oli (ja on siiani) tahe pakkuda peredele võimalust suurendada toimetulekuoskusi enne probleemide tekkimist.

Katseprojekti tulemuste hindamiseks korraldati 2022. aasta alguses vanemlusuuring ja tagasisideuuring koostööpartnerite hulgas.

Vanemlusuuringusse kaasati Viljandi, Türi ja Põltsamaa kuni 8-aastaste laste vanemad. Kutse osalemiseks edastati lasteaedade infosüsteemide kaudu, Perepesas kohapeal ja Perepesa meediakanalites.

Enamik (92%) vanemlusuuringule vastanutest teadis Perepesast ja ligi pooled (48%) olid seda külastanud. 

Perepesade koostööpartnerid ja kohalikud omavalitsused hindasid projekti tegevust hindega 8,3 (kümnepunktiskaalal). Keskuse toimivust hindasid ka Perepesade meeskonnad ja nende hinnangute keskmiseks kujunes 3,2 punkti neljast.

Vanemate hinnangud Perepesadele kümnepunktiskaalal
Joonis 2. Vanemate hinnangud Perepesadele kümnepunktiskaalal

Projekti jooksul osutati Perepesades 12 teenust, mille kohta koguti tagasisidet ja statistikat. Teenuseid kasutati 8773 korda. Vanemad hindasid Perepesa teenuseid keskmiselt 9,6 punktiga kümnest.

Perepesade teenused olid järgmised:

  • avatud mängutuba;
  • juhendatud tegevus lastele ja vanematele;
  • koolitused-juturingid;
  • pere lahendusringi meetod laiendatud perede võimestamiseks;
  • perekool lapseootel peredele;
  • PREP-suhtlemise alusoskuste koolitus;
  • psühholoogiline nõustamine;
  • toitumisnõustamine;
  • tugigrupid;
  • vanemlusprogramm „Imelised aastad‟;
  • ämmaemanda universaalne koduvisiit;
  • kaheaastase lapse kõne ja arengu toetamine.

Tagasisideuuringute alusel hinnati kõige olulisemateks teenusteks koolitused-juturingid, psühholoogiline nõustamine, juhendatud tegevus, avatud mängutuba ja ämmaemanda universaalne koduvisiit.

Kohalikud pered on leidnud tee Perepesadesse ja hindavad kõrgelt võimalust saada teadmisi, tuge ning abi kodu lähedal. Tagasiside põhjal soodustas teenustele jõudmist avatud mängutuba ja perelt perele leviv info, soovitaja oli sageli teine vanem, kes oli keskust külastanud.

Viljandi Perepesa mängutoa juhendajad Kristiina Kipper ja Mairi Närripä ootavad lapsi
Viljandi Perepesa mängutoa juhendajad Kristiina Kipper ja Mairi Närripä ootavad lapsi. Foto: erakogu

Katseprojekti alguses määrati Perepesa tulemuslikkuse näitajad ja nende sihttasemed koostöös Lapse Heaolu Arengukeskuse nõukogu, Heateo sihtasutuse ja Perepesade juhtidega.

Täielikult saavutati seitsmest tulemusnäitajast nelja eesmärk: ligi pooled kohaliku omavalitsuse lapsevanemad kasutasid Perepesa teenuseid; ooteaeg psühholoogi juurde pääsemiseks oli keskmiselt kümme päeva; ämmaemandad tegid universaalse koduvisiidi poolte oma piirkonnas sündinud vastsündinute juurde ja rahulolu Perepesa teenusetega oli maksimumilähedane (9,6 punkti kümnest).

Perepesa igasse omavalitsusse

Perepesade katseprojekti kokkuvõtval seminaril mõtestati tehtud tööd koos riigi ja kohalike omavalitsuste esindajatega ning Perepesade meeskondadega. Arutati tulevikuplaane, kuidas ennetustööga suurendada laste ja perede heaolu. 

Mudelit on olnud võimalik rakendada tänu Perepesade meeskondadele, kes praktikutena seisid väljakutsetega edukalt silmitsi. Põltsamaa Perepesa juhataja Mariin Sirk märkis, et keskuse käivitamisel on tundmatuid muutujaid olnud väga palju, kuid need ongi uuenduste võlu ja valu. „Tahtsime näha tulemusi nüüd ja kohe, aga ennetustöö ei ole koht, kus näeme kiireid tulemusi.‟ Algusest peale mudeli juurutamise juures olnud Sirk näeb mudeli keskse kohana Perekooli loenguid, mille kaudu lapsevanemad Perepesast teada saavad. Hiljem tulevad nad ka mängutuppa ja siis on neil juba tuttav koht, kuhu küsimuste ja muredega pöörduda.

Perepesa eesmärk on võimestada lapsevanemaid, pakkuda neile õigeaegset, asjakohast ja professionaalset tuge laste kasvatamisel ning pere- ja paarisuhete loomisel ja hoidmisel.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles seminari lõpukõnes, et Perepesad on väga hästi kokku sidunud inimeste vajadused, kogukonna võimalused, kohaliku omavalitsuse tahte ja riigi poliitikakujunduse. Oviir-Neivelti sõnul oli koostööpartnerite kohtumine väga väärtuslik, sest koostöösildade loomine tagab kvaliteedi ja annab jõudu edasi minna, et valdkonnaüleses ennetustöös veel paremini ühte jalga käia.

Tegevusmudeli kaheaastase testperioodi järeldusi võetakse arvesse Perepesade tegevuse edasiarendamisel. Sel sügisel liituvad võrgustikuga Elva vald ja Tartu linn. Kavas on 2024. aasta lõpuks jõuda kümne toimiva ennetus- ja peretöökeskuseni ning tulevikus võiks Eesti igas omavalitsusüksuses olla oma Perepesa.

Ämmaemandate korduvate koduvisiitide projekt

Paralleelselt Perepesade tegevusmudeli rakendamisega testib ja arendab Lapse Heaolu Arengukeskus uusi teenuseid, mis võiksid olla tõhusad ennetustöö vahendid. Koos Eesti ämmaemandate ühinguga viiakse aastail 2021–2023 ellu projekt „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“, mille algatas sotsiaalministeerium Norra toetusel.

Projekti eesmärk on välja töötada tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide hindamiseks ja maandamiseks ämmaemanda korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu koostöös kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega eri Eesti piirkondades. 

Tänavu 27. aprillil lõpetasid 21 ämmaemandat mitmekülgse koolitusprogrammi ja alustasid sünnitusjärgseid koduvisiite, et olla toeks äsja lapse saanud peredele. „Koduvisiidid aitavad peredel kiiremini kohaneda lapse sünniga kaasneva elumuutusega ja pere saab kohe teha tervist ning heaolu soodustavaid valikuid,“ selgitab projekti olemust Lapse Heaolu Arengukeskuse juhatuse liige ja projektijuht Tiina Tõemets. Ta lisab, et ämmaemand saab kaasata teisi spetsialiste, kes on perele toeks keerulisemate küsimuste lahendamisel.

Ämmaemandate koolitusprogramm andis koduvisiidi tegevusmudeli ja riskiohus pere toetusteekonna ülevaate, lisaks olulisi teadmisi positiivse vanemluse toetamisest psüühikahäireteni sünnilähedasel ajal. Ämmaemandad õppisid kasutama Edinburghi depressiooni skaalat (EPDS) ja Calgary sõelumisvahendit pere riskide hindamiseks.

Koolitatud ämmaemandad katsetavad tegevusmudelit oma teeninduspiirkondades Tartus, Valgas, Võrus, Rakveres, Türil, Viljandis, Ida-Virumaal, Harjumaal ja Saaremaal. Seejärel analüüsib projekti meeskond koos ekspertidega tegevusmudelit: kas tegevus oli tõhus ja mida on vaja teha mudeli laiemaks kasutusele võtmiseks. Augustis 2023 valmib ämmaemandate koduvisiitide tegevusmudeli Eestis rakendamise sobivuse kohta lõpparuanne.

Usume perede võimekusse

Eesti rahvaarv on väike ja seda olulisem on pakkuda igale lapsele ning perele tuge. „Usume, et igal perel ja pereliikmel on sisemine võimekus olukordadega hakkama saada,“ on Oviir-Neivelt veendunud. Perepesa roll on peresid julgustada ja toetada, pakkuda neile mõistmist ning pädevat infot, osutada asjakohaseid teenuseid, kujundada kogukondlik keskkond, kus pered saavad ka üksteisele toeks olla.

Mõjus ennetustöö on investeering tulevikku, süsteemsus aitab vähendada kulutusi tagajärgedega tegelemisel. Perepesa koostöös kohaliku omavalitsuse ja arengukeskusega saab peredele tuge pakkuda ja nende heaolu suurendada.

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2022 


Viidatud allikad

Department of Health. The Stationery Office. (2000). Framework for the Assessment of Children in Need and their Families

Jeong, J., Franchett, E., Yousafzai, A. K. (2020). World Health Organization Recommendations on Caregiving Interventions to Support Early Child Development in the First Three Years of Life: Report of the systematic review of evidence. Department of Global Health and Population. Harvard T.H. Chan School of Public Health.

Richter, L. M., Daelmans, B., Lombardi, J., Heymann, J., … Darmstadt, G. L. (2017). Investing in the foundation of sustainable development: Pathways to scale up for early childhood development. Lancet. 389, 103–118.