Paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: sotsiaaltöö

Korraldus

09. mai 2022

Paljud sotsiaalvaldkonna arengut ja inimeste elu mõjutavad otsused sõltuvad KOVide juhtidest ja volikogude liikmetest. See nõuab neilt hoolekande põhimõtete ja arengusuundade tundmist, aga ka sotsiaaltöö väärtustamist ning oskust selle tegijaid toetada. Artiklist leiab selleks pidepunktid ning mõnede sotsiaaltöö oluliste töölõikude kirjelduse.

Tervise Arengu Instituut, sotsiaalministeerium[1]

Omavalitsus on oma elanike abistaja, nende murede märkaja ning ennetaja

Kui inimesel või perekonnal pole võimalik ise toime tulla või abi korraldada, siis on avalikul võimul kohustus aidata. Riigi korraldatavad teenused on erihoolekanne, rehabilitatsioon ja abivahendite võimaldamine. Kohalik omavalitsus on sotsiaalhoolekandes esmatasandi abi korraldaja ehk enamasti esimene uks, kust inimene abi otsides sisse astub.

Inimene võib pöörduda KOVi poole ise või jõuab KOVile info abi vajajast kellegi teise kaudu. Omavalitsuse teavitamine abivajajast on nii iga kodaniku kui ka ametiasutuse ülesanne.

Sotsiaalhoolekande seadusega on kehtestatud KOV-i osutatavate sotsiaalteenuste loetelu ja abistamiskohustuse miinimumnõuded. Omavalitsused korraldavad kolmeteistkümmet kohustuslikku sotsiaalteenust. Neist täiskasvanutele mõeldud teenused on

koduteenus;
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
tugiisikuteenus;
täisealise isiku hooldus;
isikliku abistaja teenus;
varjupaigateenus;
turvakoduteenus;
sotsiaaltransporditeenus;
eluruumi tagamine;
võlanõustamisteenus;
järelhooldusteenus kuni 25-aastasele asendushooldusel olnud noorele.

Lastele mõeldud KOVi kohustuslikud sotsiaalteenused on

asendushooldus;
lapsehoiuteenus.

Seadusega kehtestatud sotsiaalteenuste osutamise eeltingimuseks ei saa seada puude raskusastet ega muid seadusega vastuolus olevaid piiravaid tingimusi. Enne teenuse osutamist tuleb hinnata, kas ja missugust abi inimene vajab, et inimene saaks just sellist abi, millest enim kasu on. Sotsiaalteenuste osutamise eest võib võtta tasu, kuid selle suurus ei tohi saada takistuseks teenuse saamisel.

KOV saab alati toetada oma elanikke ka täiendavate teenuste ja toetustega, olla proaktiivne ning leida üles võimalikud abivajajad enne, kui probleemid on tekkinud või suureks paisunud.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linna- või vallavolikogu ainupädevuses toetuste andmise ning valla- või linnaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Seda on vaja, et inimestel oleks selge, millist abi ja kuidas on neil õigus vallalt või linnalt saada.

Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ebaühtlus ja kvaliteet on olnud kaua probleem, mida on välja toodud eri uuringutes, näiteks Turu-uuringute AS 2020. aasta Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringus. Igal KOV-il võib olla eriomane sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldus, kuid osutatav abi peab õigel ajal ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi, parandama elukvaliteeti ning tagama võrdsed võimalused ühiskonnas osaleda. Eelistada tuleb abimeetmeid, mis aitavad kaasa võimalikult iseseisvale elu korraldamisele.

Inimeste heaolu seni parandanud otsused on ellu viidud suuresti just tänu kohalike omavalitsuste jõupingutustele, kes on selle eest ära teeninud kõigi tänu.

Miks tasub omavalitsusel rohkem panustada sotsiaalkaitsesse?

Sotsiaalkaitse pole kulu, vaid panus tulevikku nagu ka haridus. See aitab sammu pidada demograafiliste muutustega ja ennetada süvenenud probleemidega kaasnevat kulude suurenemist.
Sotsiaalkaitse on turvavõrk, mis hoiab ära inimeste ühiskonnast väljalangemist, aga aitab ka raskustesse sattunuid ühiskonnaellu tagasi tuua.
Väheneb vaesus ja ebavõrdus; paraneb sidusus ja kogukonnatunne, pikemas plaanis suureneb tööhõive ja saavad positiivselt mõjutatud teised valdkonnad – tervis, haridus, turvalisus jt.
Kättesaadavad teenused ja toetused on üks hea elukeskkonna tunnuseid. Vajadustekohane tugi abivajaduse korral vastab elanike ootustele ja tekitab tunde, et neist hoolitakse.

Sotsiaaltöötaja toetab inimest tema keskkonnas

Sotsiaaltöötaja on oma ala professionaal, kes aitab inimesel ära tunda temas endas ja ümbritsevas keskkonnas peituvaid võimalusi, mida saab kasutada heaolu suurendamiseks. Vajaduse korral julgustab ta inimesi tegema elus muudatusi ja aitab neid ellu viia.

Mure korral aitab sotsiaaltöötaja koostöös inimese ja tema võrgustikuga leida vajaduspõhiseid lahendusi, näiteks korraldades sobivaid sotsiaalteenuseid. Võrgustikku võivad kuuluda nii lähedased kui ka spetsialistid. Sotsiaaltöötaja võib toetada nii üksikisikut, tervet peret kui ka inimeste rühma.

Samuti on sotsiaaltöötaja ülesandeks seista inimeste õiguste eest ja muuta ühiskonna hüved kõigile kättesaadavaks. Ta on ühtlasi kogukonna võimestaja, kes lähendab kogukonna liikmeid ning toetab kogukonna hüvanguks tehtavaid häid algatusi.

Sotsiaaltöötaja teeb inimeste ja nende perede elukäiku mõjutavaid keerulisi otsuseid ja peab seejuures arvestama pidevalt muutuvate oludega.

Juba 1995. aastast on sotsiaaltöötaja määratletud sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) isikuna, kellel on vastav erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. SHSi muudatusega (§ 161) on tehtud oluline täiendus: hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks peab KOVi sotsiaaltöötajal olema mistahes erialase kõrghariduse asemel kõrgharidus sotsiaaltöös või sotsiaaltöötaja kutse. Sotsiaaltöötja kutsenõuded ja kompetentsid on kirjeldatud kutsestandardites.

Lastekaitse on üks sotsiaaltöö valdkondadest. Selle eesmärk on tagada laste õigused ja heaolu. Selleks töötab kohalikus omavalitsuses lastekaitsetöötaja, kes koos lapse ja tema perekonnaga ning teiste spetsialistidega (näiteks õpetaja, noorsootöötaja, perearst) püüab leida parimaid lahendusi ning pakkuda abi.

Lastekaitsetöötajad toetavad lapsi, kellel on kooliga seotud mured või vaimse tervise probleemid, kes on jäetud hooletusse, langenud väärkohtlemise ohvriks või on näiteks seotud vanemate kohtuvaidlustega, kus vanemad ei jõua üksmeelele lapse hooldusõiguse ja /või suhtluskorra küsimuses. Probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks on ülioluline pakkuda tuge ja nõu lapse vanematele või teistele hooldajatele, sest neil on esmane vastutus lapse arengu toetamise eest.

Sotsiaaltöötaja heaolust oleneb tema kliendi heaolu. Uuringud näitavad, et emotsionaalne kurnatus ja suur töökoormus võib viia sotsiaaltöötaja läbipõlemiseni. Kahjuks tunnevad sotsiaaltöötajad tihti, et on oma muredega üksi ja ei leia tööandajalt piisavalt toetust.

Toetatud ja koolitatud töötaja, kelle kõrval on head kolleegid, suudab motiveerida klienti ning temaga koos jõuda inimese toimetulekut ning heaolu toetavate lahendusteni.

Kohalik omavalitsus on tööandjaks paljudele sotsiaalala töötajatele. Oluline on väärtustada nende professionaalsust ning toetada kutsealast arengut, soodustades kutsetaotlemist ja enesetäiendamist. Läbi mõelda tasub töötajate enesehoiu toetamise võimalused, sh tagades neile regulaarse supervisiooni, mentorluse, coachingu ja/või kovisiooni.

Oluline on märgata ja tunnustada tööd, mida sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad ja teised sotsiaalvaldkonna spetsialistid teevad kogukonnas elavate inimeste heaks.

Igal omavalitsuse volikogul tasub moodustada eraldi komisjon, mis tegeleb sotsiaalvaldkonna teemadega. Ajakirja Sotsiaaltöö kolleegiumi liige Valter Parve, kes on kuulunud Pärnu linnavolikogu ja selle sotsiaalkomisjoni mitmesse varasemasse koosseisu, pakub välja kaksteist sammu kohaliku omavalitsuse volikogu sotsiaalkomisjoni uue koosseisu suurema pädevuse ja parema koostöö tagamiseks.

Arutada läbi ja võtta omaks üldinimlikud eesmärgid, mille nimel üheskoos pingutama hakatakse. Tutvustada üksteisele igaühe isiklikku heaolu ja hoolekandega seotud pädevust: koolitused, töökohad, vabatahtlik panus jms. Kaasata komisjoni töösse ka valdkonnas pädevaid inimesi, keda ei valitud volikokku.

Kuulata ära KOVi volikogu sotsiaalkomisjoni eelmise koosseisu esimehe ja aseesimehe ülevaade komisjoni tegevusest: kõige enam tähelepanu nõudnud teemad ja probleemid, kordaminekud, lõpetamata tegevus, ellu viimata või osaliselt ellu viidud ideed jms.

Enne kokkusaamisi peaks kõik komisjoni liikmed põhjalikult tutvuma päevakorra ja lisatud materjalidega ning vajaduse korral suurendama oma pädevust kõnealustes küsimustes. KOVis kehtestatud sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste määramise kord tuleb koos KOVi sotsiaalosakonna spetsialistidega üksikasjalikult läbi arutada.

Noorsootöö on formaalselt küll haridusvaldkonna osa, kuid sisu ja sihtide poolest kindlasti ka ennetav ja taastav sotsiaaltöö, mida peaks käsitlema haridus- ja sotsiaalkomisjoni ühisistungitel.

Sotsiaalteenuste üleandmise korral hankelepingu alusel tuleb koostööpartneri valikul tähelepanu pöörata sellele, et madalaima hinna nõude korral ei kannataks teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.

Koos arenguosakonna spetsialistidega tuleb tutvuda KOVi arengukavaga ja leida sealt inimeste heaolu ning sotsiaalset turvalisust parandavad lähemad ja kaugemad eesmärgid. Märgata kõnealuste eesmärkide ja komisjoni päevakorda kuuluvate teemade omavahelisi seoseid.

Kui omavalitsus on moodustatud varem omaette tegutsenud KOVidest, siis tuleb vaadata omavalitsuste ühinemislepinguga kokku lepitud hoolekandekorralduse eesmärgid ja vahendid ning vajaduse korral teha muudatusettepanekuid.

Tuleb olla valmis märkama lahendusi vajavaid olukordi KOVi territooriumil ja teavitama neist volikogu. Teha koostööd küla- ja asumiseltsidega ning kaasata otsustusprotsessi eelnõudega seotud sihtrühmade esindajad.

Komisjoni istungeid tuleks mõnikord korraldada ka sotsiaalteenuseid osutavates asutustes, et saada teavet teenuste, personali töötingimuste, probleemide jms kohta. Komisjon saab esitada ettepanekuid sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks vastavalt KOVis kehtivale korrale. Oma tublisid inimesi saab esitada tunnustamiseks ka üleriigilisele konkursile. Parimaid sotsiaalala töötajaid tunnustatakse rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval märtsi kolmandal teisipäeval.

Tuleb olla valmis ka plaanivälisteks kokkusaamisteks, näiteks reageerimaks sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistide või teiste töötajate otsuste kohta meediasse paisatud kriitikale.

Endi hulgast tuleb valida inimene, kes koos esimehega tahab ja suudab anda avalikkusele pädevat ning erapooletut infot komisjonis arutatud küsimuste kohta. Häid praktikaid võib tutvustada ja laiema kõlapinnaga probleemide üle arutleda ajakirjas Sotsiaaltöö jt väljaannetes.

Komisjoni liikmetele tuleb kavandada ja tellida koolitusi, mis aitavad mõista käimasolevaid muudatusi hoolekandega seotud õigusaktides ning ühtlasi hinnata juba tehtud muudatuste (nt alaealiste komisjonide kaotamine) mõju. Kogemuste vahetamiseks tuleb suhelda teiste omavalitsuste sotsiaalkomisjonide liikmetega.

Järgnevalt on kirjeldatud mõningaid olulisi sotsiaaltöö töölõike, kuigi valdkondi ja sihtrühmi, kellega sotsiaaltöötajad kokku puutuvad, on teisigi.

Lastekaitses on oluline varajane märkamine ja koostöö peredega

Valla- ja linnavalitsused täidavad ka lastekaitseseaduse §-st 17 tulenevaid ülesandeid, sh:

lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine kohaliku omavalitsuse arengukavas;
lapse õigusi ja heaolu tagavate programmide ja projektide väljatöötamine ning nende rakendamine oma haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks;
abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine.

Lastekaitsesüsteem on lastele ja peredele abi osutamise keskne raamistik, mille eesmärk on soodustada lapsi väärtustava ja nende arengut võimaldava elulaadi ning keskkonna kujundamist, esindada lapse huvisid ja panustada laste elukvaliteedi parendamisse, eelistades ennetust ja õigeaegset sekkumist. Mitmes kohalikus omavalitsuses on näiteks avatud ennetus- ja peretöökeskused (Perepesad) või lastekaitsetöötaja kõrvale loodud eraldi peretöötaja ametikoht. Kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus võimaldab toetada laste ning perede heaolu süsteemse ja järjepideva ennetustegevuse ning kogukonna võimestamise kaudu kodukoha läheduses. Peretöötaja roll on pakkuda peredele praktilist ja emotsionaalset tuge, et tagada laste heaolu ning aidata vanematel mitmesuguste väljakutsetega toime tulla.

Kahjuks märgatakse lapse abivajadust tihti liiga hilja. Probleemid süvenevad ja lapsed jõuavad spetsialistide vaatevälja alles siis, kui kõige tõhusam sekkumisaeg on möödas. KOV-i ülesanne aga on varakult pakkuda lapsele ja perele abi, mis vähendab lapse abivajadust ja toetab kogu peret.

Lastekaitseseadus ütleb, et kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest.

Tähtis on koostöö

Lastekaitsetöö alus on lapse ja tema perekonna tunnustamine partneritena, nende kaasamine hindamisprotsessi ja juhtumikorraldusse. Lastekaitsetöö on edukas, kui saavutatakse perega hea kontakt. Koostöö lapsevanematega peab jätkuma ka siis, kui lapsele osutatakse teenust perest eemal (ööpäevaringsed teenused), vastasel juhul ei ole sel oodatavat mõju.

Väga tähtis on ka koostöö võrgustiku teiste liikmetega (nt haridus-, tervise- ja õiguskaitsevaldkonna spetsialistidega). Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste, samuti seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamisel toetab kohalikku omavalitsust sotsiaalkindlustusameti (SKA) lastemaja, lahku läinud lapsevanemaid toetab erimeelsuste tekkimisel riiklik perelepitusteenus.

Iga laps loeb

Kohalik omavalitsus tegeleb ka nende laste ja noortega, kes ei saa kasvada sünniperes. Neile tuleb osutada asendus- ja järelhooldusteenust. Enamasti on kohalik omavalitsus nende laste eestkostja. Ollakse justkui kaasvanem, kes pühendunult ja sisuliselt osaleb lapse elus. Seetõttu tuleb lastekaitsetöötajale selle rolli täitmiseks tagada piisavalt aega ja vahendeid.

Kuna lapse loomulik elukeskkond on perekond, tuleb ka KOV-de otsustajatel jälgida, et lapsi ei suunataks kergekäeliselt elama pere- ja asenduskodudesse, vaid lapsele püütakse leida hoolduspere. Neid tublisid peresid, kes on valmis hoolduspereks hakkama, tuleb omavalitsustel hoida ning igakülgselt toetada.

Peres kasvamist on vaja eelkõige lapse jaoks, kuid see võimalus mõjutab märkimisväärselt ka kohaliku omavalitsuse kulutusi, sest asutuste ülalpidamine on oluliselt kallim. Ka toetusfondi rahastusloogika soosib just neid KOV-e, kus on rohkem lapsi peredes kasvamas.

Tähtis on toetada ka noori, kes asendushoolduselt iseseisvasse ellu asuvad, selleks annab võimaluse järelhooldusteenus. Mida paremini noort iseseisvumise alguses toetatakse, seda tõenäolisemalt tuleb ta hiljem iseseisvalt toime ja kasvab tubliks ühiskonnaliikmeks.

Asendushooldusega seotud küsimustes pakub tuge sotsiaalkindlustusamet.

Pikaajalise hoolduse korraldamine

Abi peaks olema korraldatud nii, et abivajavad inimesed ja nende pered oleksid toetatud ning hoitud.

Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. Umbes pooltel abivajajatest on tekkinud kõrvalabi või hooldusvajadus vanuse tõttu, teistel kaasasündinud erivajaduse, õnnetuse või haiguse tagajärjel.

Pikaajaline hooldus hõlmab tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad tervise halvenemist ja võimete vähenemist ning toetavad igapäevast toimetulekut ja heaolu.

Turu-uuringute AS-i 2020. aasta uuringu kohaselt elab Eestis 160 900 kuni 190 500 inimest, kes igapäevastes toimetustes kasutavad kõrvalabi. Üldiselt soovivad inimesed elada võimalikult kaua oma kodus ka siis, kui nad vajavad vähem või rohkem kõrvalabi ja toetust.

Kahjuks on just koduteenuse osutamisel suurimad käärid: kui teiste KOVide korraldatavate teenuste puhul, sh ööpäevaringne üldhooldusteenus, on nõudlus ja pakkumine juba paremini paigas, siis koduteenuse kohtade hinnanguline vajadus ületas 2019. aastal pea üle kahe korra olemasolevate teenuskohtade arvu.

Oma piirkonnas teenuseid arendades tuleb lähtuda inimestest ja nende vajadustest. Teenuste valikus võiksid olla ka näiteks päeva- ja intervallhoid, toetatud elamine eakate teenusmajas, suhtlemine vabatahtliku seltsilisega jms kogukondlikud teenused. Jätkata tuleb ka väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedi parendamist, et tagada asjakohane tugi kõige suurema hooldusvajadusega inimestele.

Pikaajalise hoolduse vajadust mõjutavad demograafilised suundumused ning muutused peremudelis, mis tähendab, et abivajaduse tekkimisel saab lähedastele üha vähem toetuda. Muutunud on ka inimeste endi ootused: avalikult sektorilt eeldatakse kvaliteetset abi ja võimalikult vähe soovitakse koormata lähedasi.

Vaatamata sellele on Eestis praegu tuhandeid inimesi, kes hooldavad lähedasi mitte omal soovil, vaid olude sunnil, teenuste järjekordade, sobiva teenuse puudumise, teenuse kõrge hinna vms tõttu.

Oma lähedast hooldavad inimesed on ja jäävad ka edaspidi oluliseks toeks kohalikele omavalitsustele. Kuid sageli on nad hooldamisega üksi ega saa piisavalt toetust. See võib viia olukorrani, kus suure hoolduskoormuse tõttu ollakse nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt kurnatud. See võib tähendada, et ühest abivajajast saab kaks, mis omakorda suurendab omavalitsuse kulu tagajärgedega tegelemisel.

Kuidas saab KOV toetada hoolduskoormusega inimesi?

Igakülgselt toetada lähedasi hooldavate inimeste osalemist tööhõives, pakkudes neile seda võimaldavaid teenuseid, aga ka teenuseid, mis lasevad hooldamisest puhata ja võtta enda jaoks vaba aega.
Pakkuda nõustamist ja koolitusi, mis aitavad hooldussituatsioonis paremini ja ennastsäästvalt toime tulla.
Soodustada piirkondlike tugigruppide teket ja toimimist, pakkuda kogemusnõustamist jms.
Kui hoolduskoormus on sedavõrd suur, et töötamine selle kõrval ei ole võimalik, tuleb leida võimalus, kuidas hooldajat materiaalselt toetada.

Abi osutamine psüühilise erivajadusega inimestele

Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele teiste hoolekande abimeetmetega ei ole vajalikku abi võimalik osutada.

Erihoolekandeteenuste arendamine algas 1990. aastate lõpus, mil riigieelarvest tagati psüühiliste erivajadustega inimestele vaid ühe teenuse – ööpäevaringse hooldamise hooldekodus – rahastamine. Kuna kõik inimesed ei vaja tuge kogu ööpäev ega kõigis eluvaldkondades, siis töötati 2002. aastal välja süsteem üheksa teenusega, mis jagunevad toetavateks ja ööpäevaringseteks teenusteks. See riiklik teenuse süsteem töötab siiani, kuid viimastel aastatel on hakatud otsima võimalusi, kuidas teenuste korraldust nüüdisajastada.

Eesti on võtnud suuna ja kohustuse järgida erihoolekande arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid, mille keskmes on kogukondlik abi ehk võimalus saada tuge oma kodus.

Aastal 2017 valmis uus erihoolekande isikukeskse teenusemudeli ehk ISTE prototüüp, mis koondab tänaste erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuste võimalused inimeste jaoks ühte süsteemi. Uue mudeli järgi korraldab teenuseid kohalik omavalitsus. Teenus kujuneb konkreetse inimese toetamiseks vajalikest teenuskomponentidest.

Mudelit on arendatud ja katsetatud Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti on kaasatud üha rohkem kohalikke omavalitsusi (2022. aastast 28) ja mõte on, et tulevikus võiks mudelit riikliku toetavate teenuste süsteemi asemel rakendada kogu Eestis. Projektis osalejate kogemus näitab, et selline abi korraldus aitab probleeme varem märgata ja kiiresti ning paindlikult tegutseda, et inimene saaks just oma vajadustest lähtuvat abi. Osalejad toovad positiivsena välja, et paranenud on omavalitsuse ja teiste valdkondade (tervishoid, töötukassa, haridusasutused, teenuseosutajad, kogukonna avalike teenuste osutajad) koostöö.

Inimestele, kes vajavad ööpäevaringset või väga spetsiifilist teenust, pakub ka edaspidi tuge riiklik süsteem.

Psühhosotsiaalse kriisiabi traumeeriva sündmuse järel

Viimastel aastakümnetel on Eestis olnud mitu kriisi ja suuremat hulka inimesi traumeerinud sündmusi, mis on toonud välja vajaduse kohalike omavalitsuste ja asutuste koordineeritud tegevuse järele olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks. Näitena võib tuua Haabersti gaasiõnnetuse (seotud oli neli omavalitsust); lastekodu põlengu Haapsalus (hukkus kümme last); Pala laste bussiõnnetuse (hukkus kaheksa last), koroonaviiruse leviku (puudutab paljusid omavalitsusi, kogukondi, asutusi ja inimesi riigis).

Inimlik ja praktiline psühhosotsiaalne kriisiabi sisaldab mitmesuguseid tegevusi, mis toetavad inimeste heaolu- ja turvatunnet, aga ka ratsionaalset otsustamist ja käitumist.

Õigeaegne ja kättesaadav psühhosotsiaalne toetus võimaldab ennetada kahjulikke tagajärgi sotsiaalsetele suhetele, tervisele ja igapäevasele toimetulekule. Muu hulgas on teada, et see aitab ennetada ja leevendada posttraumaatilist stressihäiret ja sellega seotud vaevusi.

Tulemusliku kriisiabi tagamiseks peaks igas kohalikus omavalitsuses olema välja töötatud ja praktikas järele proovitud kriisisekkumise plaan, kus on kirjeldatud psühhosotsiaalse kriisiabi osutamine, sh nimetatud on psühhosotsiaalse kriisiabi võimekusega spetsialistid piirkonnas.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusosakond korraldab psühhosotsiaalse kriisiabi koolitusi ning osutab abi Ukraina sõjapõgenikele.

Töö perevägivallast puudutatud inimestega

Perevägivalla tõttu kannatajatele tuleb tagada turvakoduteenus, mis hõlmab turvalist ajutist majutust ja esmast kriisi- ning juhtumipõhist nõustamist, mis aitab taastada psüühilise tasakaalu ja tegutsemisvõime.

Naissoost ohvrite abistamiseks pakutakse KOVi turvakoduteenusele lisaks riigi korraldatavat naiste tugikeskuse teenust, kuid kohalikul omavalitsusel on igal juhul suur roll ohvri edasise elu korraldamisel. Ka lahendused meesoost perevägivallaohvritele, sh isadele koos lastega, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik jääda oma koju, tuleb tagada omavalitsusel.

Ajutine majutus tuleb tagada ka vägivallatsejale, kui tal tuleb kodust lahkuda ja ei ole kuhugi minna (politsei rakendab üldjuhul praktikat, et kodust peab lahkuma vägivallatseja, kellele kehtestatakse kodus viibimise keeld või ajutine lähenemiskeeld).

Perevägivalla tõttu kannatanute abistamiseks ja probleemide lahendamiseks on vaja eriteadmisi ja väljaõpet. Sotsiaalkindlustusamet korraldab igal aastal mahuka koolituse, kus käsitletakse erinevaid naistevastase vägivalla vorme, võrgustikutööd ja ohvrite toetamist. Tervise Arengu Instituut korraldab koolitusi lastekaitsetöötajatele perevägivalla teemal. Sotsiaalministeerium kogub koostöös kohalike omavalitsustega parimaid praktikaid ja aitab kaasa nende rakendamisele. Abiks on ka mitmesugused abi- ja infomaterjalid.

Rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele

Naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine on riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ühine ülesanne nii poliitikakujundaja, -rakendaja kui ka tööandjana.

Soolise võrdõiguslikkuse sisukaks ja mõjusaks edendamiseks on mitu võimalust.

Korraldades uuringuid ja analüüse ning korjates andmeid, mis on aluseks teenuste arendamisel ja kohaliku elu korraldamisel, tuleb pöörata tähelepanu soolisele statistikale.
Poliitika, teenuste ja tegevuskavade planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel tuleb lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja võimalustest ning arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ning meeste olukorda.
Eelarvet ette valmistades tasub teha tegevuste ja kulude soolise mõju (eel)analüüsi ning arvestada sellega eelarve tegemisel.
Kohalikul omavalitsusel kui tööandjal tuleb soolist võrdõiguslikkust edendada. Selleks on soovitatav alustada soolise võrdõiguslikkuse auditi tegemisest ning palgalõhe regulaarsest analüüsimisest. Olukorra analüüs annab ülevaate meeste ja naiste olukorrast organisatsioonis ja aitab planeerida meetmeid võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Oluline on vaadata üle komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude sooline koosseis ja neid vajadusel korrigeerida. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt peavad riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes olema võimaluse korral esindatud mõlemad sugupooled.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond on valmis omavalitsusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemadel nõustama. Samuti tasub julgelt konsulteerida ka huvirühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu ning edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist.

Loe ka neid materjale

Uue toetusperioodi eelisvaldkonnad

Sotsiaalministeerium korraldas aastatel 2015–2021 Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest KOV-ide toetamiseks viis avatud taotlusvooru, mille abiga arendati peamiselt koduteenuse, päevahoiuteenuse, nõustamisteenuste, isikliku abistaja ning tugiisiku teenuse osutamist. Toetust sai üle 60 projekti. Ulatuslikult alustati sotsiaaltransporditeenuse arendamist: oma piirkonnale sobivat lahendust katsetati Võru-, Põlva-, Tartu-, Saare- ja Pärnumaal.

Euroopa regionaalarengu fondi meetme „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamineˮ rahastusega toetati kohalikke omavalitsusi puudega inimeste kodude kohandamisel nende vajadustele sobivaks. 2023. aastaks peaksid kohandused saama tehtud 2395 inimese kodus.

Alanud toetusperioodil (aastatel 2021–2027) soovitakse EL-i struktuurivahendite kaasabil toetada pikaajalise hoolduse reformi elluviimist, sh parandada nii abi korraldust kui ka kodus elamist toetavate ja kogukonnapõhiste teenuste kättesaadavust ning kvaliteeti. Samuti toetatakse hoolduskoormusega inimeste toimetulekut.

Kavas on toetada erivajadusega inimeste, sh vanemaealiste kogukonnas elamist ja kodus iseseisvat toimetulekut toetavate elu- ja teenusekeskkondade kohandamist nutikate lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Toetatakse ka tervishoiu eri valdkondade ja sotsiaalsüsteemi koostööd tõhustavaid investeeringuid.

Euroopa struktuurifondide rahastus on kohalikele omavalitsustele hea võimalus oma abi korraldust ja teenuseid nüüdisajastada niigi pingelist eelarvet liigselt koormamata.

Info avatud taotlusvoorude kohta avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel ning saadetakse ka otse omavalitsustele.

Tööalane tugi sotsiaalala töötajale

SKA KOV nõustamistalitus on omavalitsuse partner täisealiste hoolekandes

Kohaliku omavalitsuse nõustamistalitus koondab analüüsitud infot ja praktikaid ja pakub nõustamist, et toetada KOV-e täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel.

Talituse tegevus on jaotatud põhja, lääne, ida ja lõuna piirkonna vahel, igas piirkonnas on oma juht, kes on selle piirkonna omavalitsusele sotsiaalvaldkonna partner ja esimene kontaktisik.

Talitusse kuuluvad ka juristid, analüütikud ja sotsiaaltöö praktikud, kes pakuvad omavalitsuste sotsiaaltööjuhtidele strateegilist nõustamist sotsiaalkaitse tegevuste ja abimeetmete kavandamisel, valdkonna arengukavade koostamisel ja tegevuskulude planeerimisel. Selleks koondatakse ja vahendatakse riiklike andmekogude statistilisi andmeid, mis abistavad KOV-e sotsiaalhoolekande arengusuundade seadmisel, teenuste kavandamisel ning pikaajaliste investeerimisplaanide koostamisel. Koos omavalitsusega analüüsitakse saadud infot ja antakse soovitusi.

Sotsiaaltöötajaid toetatakse eelkõige nõustamise, koolituste ja tööjuhendamisega. Pakutakse arutelusid, koolitusi, infopäevi ja kogemusseminare, et abistada KOV-e sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatavate teenuste korraldamisel ja lahenduste leidmisel. Samuti koondatakse infot täisealiste sotsiaalhoolekande süsteemi kohta, analüüsitakse, milliseid sotsiaalhoolekande abimeetmeid Eestis rakendatakse, kuidas on abi andmine korraldatud ja millised on erinevate piirkondade head kogemused.

Koostatud on kõigi sotsiaalteenuste üksikasjalikud juhised, töötatakse välja teenusedisaini alusmaterjale ja standardeid. Tugeva koostöövõrgustiku toimimiseks nõustatakse ka sotsiaalhoolekande teenuste osutajaid, mittetulundusühinguid ja eraettevõtjaid, ning jagatakse infot kvaliteedipõhimõtete kohta.

Juhtumipõhise nõustamise käigus abistatakse KOV-e õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel, aidatakse lahendada keerulisi juhtumeid ja koordineeritakse võrgustikupartnerite koostööd.

Nõustamistalituse veebilehele on kogutud sotsiaalhoolekande muudatusi ja arenguid puudutav info, sotsiaaltöö juhised, töökorralduslikud dokumendid, juriidilised nõuanded, vastused korduvatele küsimustele ning info- ja koolituspäevade videomaterjalid. Veebilehel on kättesaadav kõigi omavalitsuste sotsiaalkaitsestatistika, mis loob head võimalused andmetel põhinevaks ja proaktiivseks sotsiaaltööks igas KOV-is.

Nõustamistalitus on valmis toetama kõiki omavalitsusi nii sotsiaalkaitse kavandamisel kui ka inimesekesksete sotsiaalteenuste korraldamisel.

SKA laste heaolu osakonna nõustamisteenuste talitus on abiks lastekaitsetöö korraldamisel

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakond moodustati 2016. aastal, et suurendada riigi tuge kohalikele omavalitsustele lastekaitsega seotud ülesannete täitmisel, ühtlustada ja parandada lastekaitsetöö kvaliteeti kohalikul tasandil ning arendada välja riiklik ja regionaalne lastekaitsesüsteem.

Osakonna koosseisus tegutsev nõustamisteenuste talitus toetab lastekaitsetöötaja professionaalset arengut ja keeruliste juhtumite lahendamist nii riigis kui ka rahvusvaheliselt. Lastekaitsetöötajate toetuspakett sisaldab järgmisi võimalusi

Lastekaitsetöötaja mentorlusteenus annab hea stardipaku alustavale spetsialistile. KOV-i lastekaitsetöötaja ja SKA laste heaolu osakonna konsultandi pikaajalisemas koostöösuhtes keskendutakse lastekaitsevaldkonnas olulistele oskustele, põhimõtetele ja väärtustele, et toetada lastekaitsetöötaja professionaalset arengut.
Lastekaitsejuhtumi nõustamisteenust saab kasutada keerulisema juhtumi lahendamisel. Abivajava lapse ja tema perekonna aitamisel on mõjusaim ja kõige terviklikum töömeetod juhtumikorraldus. Nõustamise käigus saab tuge parimaks juhtumikorralduseks alates lapse abivajaduse hindamisest kuni sobivate abimeetmete leidmiseni.
Rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite nõustamisteenust on võimalik kasutada, kui abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, resideeris või elab välismaal. Kuigi ka sel juhul korraldab juhtumit lapse hariliku viibimiskoha kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, saab sotsiaalkindlustusamet pakkuda tuge nõustamisega ja vahendada asjaomaseid kogemusi.
Töönõustamist (tuntud ka kui supervisioon) pakutakse lastekaitsetöötajate ja nende juhtide tööalase toimetuleku toetamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks. See toimub kolmes vormis.
- Lastekaitsetöötajate grupisupervisioon – töönõustamine neli korda aastas, kus osalejad saavad peegeldada oma kogemusi, õppida enda ja teiste praktikast, tugevdada eneseregulatsiooni, ennetada kaastunde- ja eetiliste dilemmadega seotud väsimust, jagada töörõõme ja parimaid kogemusi.
- Juhtide grupisupervisioon – töönõustamine kohalike omavalitsuste lastekaitsevaldkonna juhtidele, mille käigus saab jagada oma kogemusi lastekaitsetöö korraldamisel ning töötajate toetamisel.
- Võrgustiku supervisioon – töönõustamine, mis aitab tegutseda lapse huvides ja leida lahendus, koondades eri valdkondade spetsialistide pädevuse, professionaalse vaate ja ekspertteadmised. See võimaldab teha valdkondade sisulist koostööd, kaasates teadlikumalt erisuguseid vahendeid ning võimalusi.
Lasteabitelefon 116 111 on ööpäevane tasuta teenus nii spetsialistidele kui eraisikutele, et teatada abivajavast lapsest või küsida nõu lastega seoses.

Lisaks pakub SKA laste heaolu osakond kohalikele omavalitsustele strateegilist nõustamist laste ja perede heaolu kajastamiseks kohalike omavalitsuste arengukavades ning ennetustegevuste planeerimiseks.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon on töötajale toeks

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) ühendab sotsiaalala töötajaid, pakkudes võimalust kuuluda sotsiaaltöötajate kogukonda ja seista sotsiaaltöö kutse arengu eest.

ESTA peab oluliseks, et sotsiaalvaldkonna töötajatele oleks tagatud igakülgne tööalane toetus. See hõlmab häid töötingimusi, tarka ja mõistvat juhtimist, positiivset tööõhkkonda, töö keerukuse ja vastutusega kooskõlas olevat palka, selget kokkulepet tööülesannetes ning võimalust osaleda täiendusõppes ja supervisioonis.

ESTA annab välja kuut sotsiaalvaldkonna kutset: sotsiaaltöötaja, hooldaja, tegevusjuhendaja, lapsehoidja, võlanõustaja ja tugiisik.

Kutsetunnistuse taotlemisel on töötajal võimalus teha läbi oma kompetentside põhjalik hindamine; mõelda läbi, mida ma tegelikult oskan ja märgata, kus on veel õppimise kohti. Kutsetunnistus kinnitab, et töötajal on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud.

ESTA eetikakomitee nõustab ja toetab sotsiaalala töötajaid kutsetöös ettetulevate eetiliste dilemmade puhul.

ESTA peab oluliseks sotsiaalala töötajate iga-aastast väärikat tunnustamist; korraldab erialakonverentse ja teemapäevi, osaleb sotsiaalpoliitika kujundamises ja panustab sotsiaaltöö praktika ühtlustamisse.

Kust saab lisainfot ja abi?

Sotsiaalministeeriumi hoolekande, laste ja perede ning võrdsuspoliitikate osakonna töötajad

Sotsiaalkindlustusameti KOVide nõustamistalituse spetsialistid

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna spetsialistid

Sotsiaalkindlustusameti kodulehel valdkond "Lapsed ja pered" (rubriigid „Lastekaitse“ ning „Asendushooldus ja kasuvanemlus“)

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusosakonna töötajad ja maakondlikud naiste tugikeskused

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

Rahandusministeeriumi hallatav veebileht Minuomavalitsus.ee

Statistikameti juhtimislaudade veebirakendus.

Liigume üheskoos paremini toime tulevate inimeste ja edukamate omavalitsuste suunas!

Loe ka infomaterjali teist osa Paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: ennetustöö

[1] Artikkel on osa kohalike omavalitsuste juhtidele ja volikogude liikmele koostatud infomaterjalist „Tervemad ja paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: ennetus ja sotsiaaltöö” (Tervise Arengu Instituut ja ajakiri Sotsiaaltöö), mis ilmub sellel kevadel. Tekstide kirjutamises osalesid sotsiaalministeeriumi hoolekande, laste ja perede ning võrdsuspoliitikate osakonna töötajad; sotsiaalkindlustusameti KOV nõustamistalituse ja laste heaolu osakonna nõustamisteenuste talituse töötajad; ajakirja Sotsiaaltöö toimetuse kolleegiumi ning Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liikmed.

kohalik omavalitsus