Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Ligipääsetavus – kelle jaoks?

Korraldus

Ligipääsetavus on põhimõte, mille kõigekülgseks rakendamiseks on veel palju teha. Sellele siiani vähese tähelepanu pööramise põhjus on müüt, et võidavad vähesed.

Mari Puuram
Mari Puuram
nõunik, Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eestis on umbes 10%-le rahvastikust määratud puue (Epikoda 2022), mis aga ei tähenda, et ligipääsetavusest oleks kasu vaid puuetega inimestele. Ligipääsetavus on kaasavate keskkondade loomise vahend (Laurìa 2014), mida saavad kasutada nii kehalise või meelelise funktsiooni piirangu või kõrvalekaldega inimesed kui ka kõik teised, kel võib seal toimetamine olla muul põhjusel keeruline, näiteks esmakordne külastaja, võõrkeelne turist või vähese keeleoskusega inimene. Ligipääsetavusest on kasu ka eakatele ja lastele, aga ka neile, kel mingil põhjusel on tähelepanu hajunud, otsitakse midagi või vajatakse abi. Näiteks aitavad asutuse läbimõeldud viidad ja piktogrammid orienteerumisel, ise avanev ja kõrge lävepakuta uks sisenemisel, kirjeldustõlge, kui inimene ei näe, kirjutustõlge seal, kus ei kuule. Lisaks on muid pisidetaile, mis aitavad ligipääsetavust parandada.

Põhimõtteliselt tähendab ligipääsetavus, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada igapäevaelu takistusi. Kes ei oleks läinud parema meelega üles laugest kaldteest või mürarohkes keskkonnas otsinud helile tekstilist alternatiivi kas või kodus telerit vaadates? Seega räägime ligipääsetavuse korral valdkondadeülesest põhimõttest, mille rakendamine aitab igaühel võimalikult iseseisvalt ühiskonnaelust, kultuurist, inforuumist jm osa saada.

Põhimõtteliselt tähendab ligipääsetavus, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada igapäevaelu takistusi.

Ligipääsetavad lahendused on abiks paljudele, kuid puuetega inimestele on need hädavajalikud. Miks? Sest ligipääsetavus võtab arvesse inimese lisavajadust ja muudab keskkonna, toote või teenuse tarbitavaks kasutaja võimetest olenemata. Ligipääsetavus aitabki kujundada olukorra, kus puudega inimesel on võimalik ühiskonnaelus osaleda nii abivahenditega kui ka ilma, universaalse disaini põhimõtetel üles ehitatud keskkonnalahenduste või ka suhtumise muutuse abil.

Ligipääsetavusele tuleb mõelda kohe

Ligipääsetavuse kontseptsioon põhineb puude sotsiaalsel mudelil, mille järgi kujuneb puue ühelt poolt inimese tervise ja teiste isiklike tegurite, nagu vanus, sugu, isiksus või haridustase, ning teiselt poolt sotsiaalse ja füüsilise keskkonna koostoimes (Euroopa Nõukogu 2012). Seepärast hõlmab sõna „ligipääsetavus“ samal ajal näiteks puudega lapse või eaka vajadusi arvesse võtvat ostukäru, eestikeelse otsesaate eestikeelseid subtiitreid, kasutajatega testitud ligipääsetavat veebipoodi või läbimõeldud ja võimalikult paljusid inimesi arvestavat avalikku ruumi, kus on väga erinevaid vajadusi arvesse võtvad käiguteed, objektide paigutus, kontrast jms.

Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse laste mänguväljak
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse laste mänguväljak on hea ligipääsetavuse näide. Fotod: Vendo Jugapuu

Ka kommunikatsioonis, olgu see asutuse koduleht või rahvaüritus, räägitakse ligipääsetavusest. Näiteks tervitustekst asutuse kodulehel. Eesti viipekeelse kogukonna jaoks on sama oluline saada kätte info eesti viipekeeles, kui kellegi teise jaoks vene või inglise keeles. Peamine küsimus on, kas inimene saab iseseisvalt tegutseda ja kas keskkond soosib seda ehk kui ligipääsetavad on füüsiline keskkond, info ja teenused.

Ligipääsetav lahendus ei pruugi olla oluliselt kallim, eriti juhul, kui ligipääsetavus mõeldakse läbi kohe alguses.

Varem on peetud universaalse disaini põhimõtetel tuginevaid ja ligipääsetavaid lahendusi kuni 2–5% kallimateks, kuid viimaste uuringute järgi võib ligipääsetava lahenduse loomine olla vaid 1% kallim tavapärase lahendusega võrreldes (Rick Hansen Foundation 2020). Seega ei ole ligipääsetav lahendus oluliselt kulukam, eriti juhul, kui ligipääsetavus mõeldakse läbi kohe alguses, veebilehe loomisel juba projekti algstaadiumis, füüsilise keskkonna kujundamisel eelprojekti ajal või enne eskiisi esitamist. Hilisemad muudatused ei suuda pakkuda lahendusi nii, nagu kohe loodud ligipääsetav lahendus (Eesti Pimedate Liit 2016). Ligipääsetavaid lahendusi on ühtlasi vaja selleks, et väheneks riigi kulu ligipääsmatute lahenduste kompenseerimisel. Näiteks peab ligipääsmatut veebipoodi või pakiautomaati kompenseerima nii, et inimest abistab nende kasutamisel sotsiaaltöötaja.

Lahendused sünnivad koostöös

Ligipääsetavuse rakkerühma moodustamine Riigikantselei juurde tulenes valitsuse tegevusprogrammist. Kaheaastase töö tulemusena selgitati välja peamised ligipääsetavuse mured Eestis (Riigikantselei 2021). Rakkerühma lõpparuanne piiritleb selgelt probleemid ja annab täpsed soovitused, kuidas parandada ligipääsetavust valdkondadeüleselt. Nüüd tuleb rakkerühma tehtu ühiskonnas ellu viia. Siin on endiselt palju ära teha toodete ja teenuste väljatöötajatel, avaliku linnaruumi planeerijatel, arhitektidel, disaineritel, kuraatoritel, samuti paljudel teistel, kes teevad midagi, mis on suunatud konkreetselt inimestele ja tehtud nende jaoks.

Ligipääsetavuse peale peab mõtlema iga asutuse juhtkond või selle eest vastutav töötaja, et tagada see nii külastajatele kui ka oma töötajatele. Koostöös loodud ja erinevaid vajadusi arvestav keskkond on just see, mille poole püüelda. Avaliku sektori teenuste kohta on juba tuua väga häid näiteid, nagu 2021. aastal avatud sotsiaalkindlustusameti Tartu esindus (Vaabel 2021). Ideaalis võiks tulevikus olla kohalikes omavalitsustes ligipääsetavusega tegelev ja valdkonna eest vastutav isik, kes teeb vajaduse korral koostööd ka puuetega inimeste esindus- ja katusorganisatsioonidega, et luua kasutajasõbralikke terviklahendusi.

Ligipääsetavuse peale peab mõtlema iga asutuse juhtkond või selle eest vastutav töötaja.

Rakkerühma aruandes välja toodud eesmärk on võimas: saavutada aastaks 2035 ligipääsetav Eesti, kus kogu elukeskkond lähtub kaasava disaini põhimõtetest ja arvesse võetakse inimese kogu elukaart. Aktiivselt vananev ühiskond soosib seega ligipääsetavate lahenduste loomist – nii füüsiline keskkond kui ka inforuum peavad kaasa tulema. Peamine, mille poole püüelda, on ligipääsmatu keskkonna juurde loomise lõpetamine. Avalik sektor peab näitama eeskuju ja tekitama erasektorile piisava motivatsiooni ligipääsetavate lahenduste loomiseks (Riigikantselei 2021).

Paljud eelmise sajandi hiiglaslikud transpordiprojektid maailmas, nagu metroo- või rongiliiklus, ehitati ligipääsmatuteks ja meie põlvkond peab neid kohandama, mis tagantjärele tehes on oluliselt aja- ja ressursimahukam. Seepärast on ka oluline, et tänapäeva objektide juures oleks juba projekteerimisel (just algetapis) arvestatud ligipääsetavate lahendustega ja nende väljatöötamisele kaasatud ka erinevad huvirühmad. Milleks kujundada inimesele koormavaid keskkondi, mille kasutamisest saab rõõmu asemel mure? Need sammud, mis tehakse praegu selle nimel, et ühiskonnaelust oleks võimalik osa saada kõigil vanuserühmadel, aitavad inimestel aktiivselt vananeda. Keskkond ei tohi sundida jääma nelja seina vahele.

Avalik sektor on eeskujuks

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus jõustus tänavu 28. juunil, kuid näiteks veebikeskkondade ligipääsetavus on avalikus sektoris kohustuslik juba aastast 2018. Uus seadus aitab kaasa, et tooted ja teenused ning teave nende kohta oleksid kõigile ligipääsetavad, toetades ja lihtsustades inimeste iseseisvat toimetulekut. Seadusega reguleeritakse peamiselt siiski tehnilisi detaile, nagu arvutite riistvara- ja operatsioonisüsteemide, makseterminalide, iseteenindusterminalide jm ligipääsetavust, aga ka näiteks hädaabiühenduse teenusele paremat ligipääsu (Sotsiaalministeerium 2022).

Nii avalikul kui ka erasektoril on mitmeid häid lahendusi ligipääsetavuse tagamiseks.

Avaliku sektori veebilehed peavad vastama WCAG 2.0 juurdepääsetavuse suunistele, mis põhinevad Euroopa Liidu direktiivil (EL 2016/2102). See aitab tagada veebilehtede ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikkuse, et need oleksid arusaadavad ja neid oleks lihtne kasutada. Heast ligipääsetavast veebilehest saab osa mitme meele kaudu. E-keskkondade levinumad vead on ebaloogiline ülesehitus, tekstilise alternatiivi puudumine linkidel, piltidele, logodele kirjelduse või nime lisamata jätmine, probleemid kontrastsusega jne (Eesti avaliku sektori ... 2021). Füüsilise keskkonna kohta tooksin välja erinevate sihtrühmadega vähest arvestamist, kuid siin saavad abiks olla puudega inimese seisukohtade selgitamisel nii katus- kui ka esindusorganisatsioonid (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti Vaimupuuetega Inimeste Tugiliit jne). Kõik seadusega kehtestatud nõuded on välja toodud määruses number 28, puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (2018). Tuleb siiski märkida, et pelgalt seadused ei taga ligipääsetavust. Oluline on kaasata, standardid välja töötada ja ka kasutajakogemus ning kasutaja teekond läbi mõelda, võttes arvesse väga erinevaid ja teinekord isegi vastuolulisi vajadusi.

Suured muutused algavad pisikestest asjadest

Kahjuks tuleb ka nentida, et igale poole ligipääsu tagada on üsna keeruline. Näiteks Tallinna retrotramm on ja jääb ligipääsmatuks raske liikumispuudega inimesele. Keskaegse linnuse ligipääsetavuse parandamiseks on vaja küll raha, kuid see õnnestub ajastutruu kaasava disaini abil. Laiemalt on probleem selles, et osa elementaarseid õigusi ja mugavusi on puuetega inimeste jaoks endiselt kättesaamatud. Avaliku või erateenuse osutaja ja meelelahutusvaldkonnas tegutseja võiks mõelda, et kõik inimesed soovivad käia mänguväljakul, rannas, jõusaalis ja saada teatri- või kinoelamusi. Olen näinud asutusi, kuhu liikumispuudega inimene saab küll sisse, kuid tema iseseisev toimetulek on raske, kui mitte võimatu. Näiteks asub WC keldrikorrusel, aga liftil on silt kirjaga „Töötajatele”. See ei toeta väärikat toimetulekut, sest inimesel puudub võimalus kõrvalise abita või seda küsimata toime tulla.

Kuulmispuudega inimestele mõeldud silmusvõimendus on kasutusel vaid üksikutes kohtades Tallinnas, kuigi seda oleks vaja asutuste infolettides, üritustel saalides või siis, kui keskkonna müra on suur, heliallikas kaugel või on ruumis kaja (Epikoda 2022). Tallinna ligipääsetavuse infosüsteem annab ülevaate puuetega inimeste erivajadust arvestavatest kohtadest pealinnas. Ka tänapäeval juhtub, et inimene ei saa oma kodust mingil põhjusel välja, näiteks puudub kortermajal lift. Hoonetele ligipääsuvõimalusi lisada on oluliselt kulukam, kui kohe ligipääsetavusele mõelda. See kehtib ka veebilehtede ja inforuumi kohta. Kindlasti võib põhjus olla ka selles, et raske on lahkuda oma käe järgi seatud tuttavast ja kõigi muude sobivate lahendustega kodust, kuigi korterelamu on ligipääsmatu.

Lähitulevikus on rohkem oodata ligipääsetavust käsitlevaid standardeid ja nende ühtlustumist. Avaliku sektori organisatsioonidel on juba mõnda aega tavaks paigutada oma veebilehel ligipääsetavusega seotud info ja toimingud sektsiooni „Ligipääsetavus“ või ka „Juurdepääsetavus“. Senini pole see erasektoris veel laialdaselt levinud, kuid leian, et see on hea võimalus oma organisatsiooni kodulehekülje ligipääsetavuse parandamiseks. Erasektori häid lahendusi saab omakorda võtta eeskujuks standardite loomisel või kohandada neid avaliku sektori tarbeks. Kõik need lahendused aitavad tulevikus jõuda veelgi paremate ja läbimõeldud tulemusteni.

Ka ürituste, projektide, eskiiside juures tuleb välja tuua konkreetsed lahendused, kuidas on tagatud ligipääsetavus. Ligipääsetavate kultuurielamuste pakkumisel paistavad juba silma muuseumid, kes teevad koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega. Tihti võib olla keeruline muuta näituse või ekspositsiooni sisu, kuid paranda saab ka väikeseid, ent olulisi asju. Veel on palju kohti, kus midagi saab muuta, et nii infoväli, tooted kui ka teenused oleksid ligipääsetavad kõigile. Jõudu tööle ja ligipääsetavaid lahendusi!


Viidatud allikad

Eesti Pimedate Liit. (2016). Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele. Projekteerimisjuhend.

Epikoda. (2022). Puuetega inimeste statistika.

Euroopa Nõukogu. (2012). Puuded ja puudehalvustamine. Teoses: Kompass: Noorte inimõigushariduse käsiraamat.

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2102. (2016). Euroopa Liidu Teataja I. 2.12.2016.

Laurìa, A. (2014). Accessibility as a “Key Enabling Knowledge” to Human Development: the Accessibility Plan. TECHNE – Journal of Technology for Architecture and Environment, (7), 125131. doi:10.13128/Techne-14541

Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele. (2018). Riigi Teataja I. 31.5.2018, 5.

Rick Hansen Foundation. (2020). Accessibility Certification™ Cost Comparison Feasibility Study. HCMA Architecture + Design.

Riigikantselei. (2021). Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne.

Sotsiaalministeerium. (2022). Üle 150 000 inimese jaoks muutuvad tooted ja teenused paremini ligipääsetavaks.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. (2021). Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2021. aastal.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus. (2022). Riigi Teataja I. 15.06.2022, 1.

Vaabel, K. (2021). Läbimõeldud ligipääsetavus on kasuks kõigile. Sotsiaaltöö, 5. veebruar.