Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Kohila valla kogemus isikukeskse erihoolekande mudeli rakendamisel

Kogemus

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli projekt annab omavalitsusele võimaluse olla millegi uue loomise juures, selles kaasa teha ja kaasa rääkida. Toetus kujundatakse iga kliendi eripäradest ja vajadustest lähtudes, kaasata saab väga laia kliendirühma. Projekt pakub häid võimalusi ja motiveerib arendama teenuseid ning leidma uusi võimalusi kogukonnas.

Triin Voodla
Triin Voodla
sotsiaaltöö spetsialist, Kohila vallavalitsus

Kohila liitus isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) projektiga[1] esimeses taotlusvoorus 2019. aasta sügisel. Taotlesime esialgu maksimaalse arvu kohti ehk 50. Esimese kliendi hindamine toimus novembris 2019 ja esimesi teenusekomponente hakkasime pakkuma klientidele 2020. aasta jaanuaris. Oleme mudeli rakendamise oma vallas üles ehitanud nii, et juhtumikorraldus omavalitsuses on jaotatud sotsiaaltööspetsialisti ja lastekaitsespetsialisti vahel, baas- ja lisatoetust pakuvad erasektori teenuseosutajad.

Projektiga liitumiseks oli mitu põhjust. Esiteks pakub projekt omavalitsusele võimaluse olla millegi uue loomise juures, selles reaalselt kaasa teha ning kaasa rääkida. Samuti oli oluline, et teenusemudel tundus pakkuvat just seda, mida tööpraktika on aina rohkem näidanud: toetus kujundatakse iga kliendi eripäradest ja vajadustest lähtudes, mitte ei sobitata klienti olemasoleva ja kindlalt piiritletud teenusega.

Teiseks jäi projekti kirjeldusest silma, et kaasata on võimalik väga laia klientide gruppi. Igapäevane töö omavalitsuses näitab, et psüühikahäiretega inimeste hulgas on üsna palju neid, kes justkui ei ole senini sobinud riigi või omavalituse ühegi teenusega, kuid kes vajavad igapäevase eluga toimetulekuks regulaarselt kõrvalabi ja tuge. Näiteks pikaajalise depressiooni või ärevushäiretega inimesed, keda siiani võib-olla polegi väga sotsiaaltöö klientideks peetud, kuid kellele oleks just väga oluline saada toetust ja tuge kodupiirkonnas sellisel kujul ning vormis, mida on sel hetkel kõige rohkem vaja.

Kohila asub Tallinna lähedal ja pealinn on sageli olnud lähim koht, kus saab erinevaid teenuseid, näiteks teraapiat. Ärevushäirega inimesele võib aga rongisõit Tallinna osutuda ületamatuks takistuseks, kuid koduvalla tervisekeskusesse kohtuma minek terapeudi või tegevusjuhendajaga on turvaline ja jõukohane.

Seega tundus projekt pakkuvat häid võimalusi ja motiveeris arendama teenuseid ning leidma uusi võimalusi kogukonnas.

Julgus kaasata erasektor

Peamine küsimus liitumistaotluse esitamise ajal oli, kust leida baas- ja lisatoetuse osutajad ja mis saab, kui neid ei leiagi. Vallavalitsusel ei ole ühtki allasutust, kus osutatakse erihoolekandeteenuseid või sotsiaalteenuseid, seega oli ainus võimalus loota erasektorile. Enne taotluse lõplikku esitamist uurisime vallas tegutseva erihoolekandevaldkonna MTÜ Kohila Turvakeskuse valmidust pakkuda projektis kirjeldatud teenusekomponente. Kui nad kinnitasid, et on huvitatud projektis osalemisest ja kavatsevad kindlasti hankes osaleda, siis oli veidi kindlam ka taotlus esitada. Samuti tundus hirmutav ja võõras kogu hankeprotsess.

Projekt pakub omavalitsusele võimaluse olla millegi uue loomise juures.

Võib öelda, et just ISTE-projekt ja selle käigus toimunud hanked on need, mis andsid julgust mõelda, et anda ka teiste sotsiaalteenuste osutamine rohkem erasektorile. ISTE-projektist saadud positiivsele kogemusele tuginedes oleme hankinud näiteks koduteenuse täies mahus erasektorist ja ka see otsus on end õigustatud.

Keeruliseks osutus taotletud 50 koha täitmine ja see meil Kohilas ei õnnestunudki. Praegu on meil projektis 25 kohta, mis on valdavalt täidetud. Võib öelda, et see klientide arv on väiksemale vallale mõistlik ja jõukohane nii klientide leidmisel kui neile teenuse osutamise võimekuse poolest. Mõne kliendiga on olnud väljakutse kujundada võrgustikuliikmete ühtne arusaam, millised on inimese jaoks reaalsed eesmärgid, mida saavutada projekti toel ja mis on pigem mõne võrgustikuliikme soovid, kuidas ja mida inimene võiks teha. Sellistes olukordades on abiks olnud ausad ja avatud arutelud võrgustikus ning lähtekoht, et kõige keskmes on siiski klient, tema võimed, soovid, vajadused ja unistused.

Projekt on sotsiaaltöötajale toeks

Meilt on uuritud, kui suur lisakoormus on ISTE-projekt sotsiaaltöötajale ja kuidas sellega üldse tegeleda jõuab. Oma pea kolme aasta pikkuse kogemuse põhjal saan öelda, et otsene lisatöö seisneb vaid sotsiaalkindlustusametile igakuises teenusekomponentide andmekogu koostamises ja esitamises.

Klienditöö on suurel määral sama nagu tavapärane igapäevane tegevus. ISTE-projektiga liitujad on nagunii sotsiaaltöötaja kliendid, kelle abivajadust on vaja hinnata ja talle sobivad teenused leida. Pigem on ISTE-projekt seda lihtsustanud, sest on selge ja mugav hindamisvahend, samuti on konkreetse tegevuskava koostamine ning komponentide planeerimine juba baastoetuse osutaja ülesanne. Lisaks on ISTE baastoetuse osutaja kohapeal ning temaga on lihtne ja mugav suhelda. Seega on ISTE-projekt sotsiaaltöötajale igapäevatöös pigem igati toeks.

Kõige keskmes on siiski klient, tema võimed, soovid, vajadused ja unistused.

Meie vallas on oluline ISTE-projektiga liitumise kasutegur kohapeal teenuseid osutavate spetsialistide ringi märgatav laienemine. Näiteks ISTE-ga alustades oli baastoetuse osutajal psühholoogilise nõustamise ja teraapia komponendi pakkumiseks üks terapeut. Klientide vajadused, eripärad ja eelistused on aga erinevad. Aja jooksul on terapeutide ring laienenud, tekkinud uued koostöösuhted ja nüüd on võimalik juba valida terapeutide ja teraapiasuundade vahel. Samuti on näiteid selle kohta, et terapeut on alustanud Kohilas töötamist ISTE-klientidega ja kiiresti on tekkinud koostöö ka KOV-iga ning saame tema juurde suunata lisaks projektile kliente ka omavalitsuse rahastuse alusel.

Aastal 2019 oli hankes baas- ja lisatoetuse komponentide pakkuja üks MTÜ, kuid 2022. aastal oli neid juba kaks. Otsustasime sõlmida lepingud mõlema pakkujaga ja esialgne väike hirm, kuidas tulla toime konkurentidest ettevõtetega, on olnud asjatu. Mõlemal teenuseosutajal on oma selge suund ja sihtrühm, kuidas nad ISTE teenusekomponente korraldavad ja pakuvad. Kokkuvõttes on hoopis lihtsam leida kliendile tema vajadustele kõige paremini vastavad teenusekomponendid.

Suur tugi peredele

Oleme olnud keerulises olukorras, kui psüühikahäirega noor on jäänud koju vanema hoolde ja noore kodust välja lubamine on vanemale suur enesesületus. Sellisel juhul on olnud võimalik kasutada ISTE lähedaste toetamise komponenti. Mõnel juhul on see olnud vanemale suureks abiks: ta on saanud näiteks terapeudi toel teadlikumaks oma rollist ja vastutusest ning oma lapse vajadustest. Aga on ka juhtunud, et vanem on jäänud endale kindlaks, soovib olla ainuvastutaja ja koostöö ISTE-projektis pole jätkunud.

Meie vallas on oluline ISTE-projektiga liitumise kasutegur kohapeal teenuseid osutavate spetsialistide ringi märgatav laienemine.

Meie kogemuse põhjal on projekt olnud suureks toeks peredele, kust lapsed on eraldatud ja viibivad asendushooldusteenusel. Projektiga on aja jooksul liitunud kliente, kelle hooldusõigust on piiratud veidi varem või ISTE-ga liitumise alguses. Sellistel juhtudel on arusaadavalt palju emotsioone ega soovita omavalitsusega suhelda või koostööd teha. Paaril kliendil on just ISTE baastoetuse osutaja olnud turvaline ja neutraalne osaline, kes on toetanud laste eraldamisega toimetulekut ja oma emotsioonide väljendamist.

Oleme kokku leppinud, et ISTE kaudu ei aita ükski spetsialist hooldusõigust tagasi saada, KOV lastekaitse vastu „võidelda“ vms, kuid vanemal on võimalik saada tuge iseenda ja oma tunnetega ning oma psüühikahäirega paremal toimetulekul. Näiteks on mõnel kliendil suur hirm selle ees, kui keegi peaks uurima, kus tema lapsed on või mis juhtus, et lapsed enam kodus ei ole. ISTE teenuskomponentide kaudu saab selliseid küsimusi arutada, lahendusi otsida ja inimest toetada. Nii on vanemad hakanud ka omavalitsusega uuesti suhtlema.

ISTE-projektis osalemine on olnud kasulik nii kohaliku omavalitsuse ja kogukonna arengu kui ka klientide vaates. Projekt on toonud kogukonda uusi spetsialiste, tekitanud uue koostöövõrgustiku, mingis mõttes toonud veelgi rohkem nähtavale ja aidanud lahti mõtestada psüühikahäiretega inimeste vajadusi. Kindlasti mõistetakse paremini klientide vajadusi, abi saab kiiremini ja kohapeal ning just sellisena, nagu sel hetkel vaja. ISTE põhiidee on meie jaoks liikuda koos kliendiga tema tempos, tema suutlikkust arvestades ja tunnustada iga edusammu tema eesmärkide suunas.


Edulugu

Depressiooni ja ärevushäirega Jane (nimi muudetud), kellel on ka alkoholisõltuvus, liitus projektiga veidi pärast seda, kui tema abikaasa, kelle kanda oli olnud kogu kodune elu, ootamatult suri. Nende alaealised lapsed asusid elama vanaema juurde ja vanaema eestkostele, sest Jane ei suutnud võtta vastutust majapidamise ja laste eest.

Aja jooksul Janega tuttavaks saades selgus, et ta pole saanud kunagi positiivset tagasisidet, on olnud alati süüdi, süüdistatud kõiges. Tema vaade elule oli negatiivne, lootusetu, ta kahtles oma vajalikkuses. Jane suurimad takistused abi otsima minna olid joomatsüklid, mis tema sõnul aitasid ärevusega toime tulla, kuid kestsid pikalt ja neist oli raske välja tulla. Ta ei suutnud kodust lahkuda, veetis voodis pikali päevi.

Siiski oli ta nõus projektiga liituma. Algul oli tal keeruline kodust välja tulla, suhelda võõrastega, iseenda vajadusi väljendada ja nende eest seista. Selgus, et tema suurim hirm oli teha midagi valesti, mitte vastata teiste ootustele, minna uuesti tagasi pärast seda, kui on joomatsükli tõttu eemal olnud. Ta ei saanud projektis üheltki spetsialistilt negatiivset tagasisidet ja tema olukorda aktsepteeriti sellisena, nagu see sel hetkel oli, mistõttu hakkas tema usaldus suurenema. Ta hakkas käima ka terapeudi juures ja suutis aina rohkem ise joomatsüklit lõpetada.

MTÜ Kohila Turvakeskus osutab vallas ka koduteenust ja Jane kaasati koduteenuse osutamisesse. Ta käis koduhooldustöötajaga kaasas, tegi koduhoolduse toiminguid, algul juhendatult, praegu ka juba iseseisvalt. Praeguseks on Jane ametlikult koduteenuse osutaja juures tööl, olles samal ajal ka ISTE klient. Ta on hinnatud ja oodatud koduhooldustöötaja, siiski arvestatakse tema psüühika seisundiga ja sellega, et ta võib vahel eemale jääda. Sellistel juhtudel on aga kokkulepe, et töölt eemale jäämist ei rõhutata, kuid jälle kohale tulemise korral seda märgatakse ja tunnustatakse. Märgata on, et kojujäämised ja joomatsüklid on muutunud harvemaks ning lühemaks, Jane tuleb paremini toime nii iseendaga kui ka suhtlemisel oma laste ja lähedastega.


KOMMENTAAR

Merilin Niilop,  MTÜ Turvakeskus juhataja

MTÜ Kohila Turvakeskus on baas- ja lisatoetuse osutaja Kohila vallas jaanuarist 2020. Oleme pakkunud 2,5 aasta jooksul erinevaid teenusekomponente 34 kliendile ja nende lähedastele.

Projektis osalemise kogemus on turvakeskuse jaoks olnud väga silmiavardav, selle mõjul on ühing muutnud ja täiustanud arengusuundi ning mitmekesistanud teenuste valikut, laiendanud sihtrühma ja meeskonda. Näiteks saime ISTE-projektist julgustust panna kokku rehabilitatsioonimeeskond ja alustada nii tööalase kui ka sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamist eri sihtrühmadele, sealhulgas lastele. Oleme vallavalitsuse sotsiaalosakonnaga loonud spetsialistide, klientide ja nende pereliikmete toimiva võrgustikutöö.

Üheks suuremaks muutuseks peame seda, et Kohila vallas on erinevatele sihtrühmadele laiem teenuste valik ja parem teenuste kättesaadavus. Oleme jõudnud inimesteni, kes on eri põhjustel jäänud sotsiaalsüsteemis aastakümneteks nähtamatuks.

Isikukesksus loob võimaluse osutada teenust ka neile klientidele, kes võivad jääda tavapärastest erihoolekandeteenustest kõrvale. Individuaalne töö klientidega aitab toetada nende võimetekohast osalemist töö- ja ühiskonnaelus. Saame osutada kliendi vajadusi arvestavaid teenuseid. Teenused aitavad suurendada kliendi turvatunnet ja eneseteadlikkust ning see aitab neil paremini toime tulla ja ühiskonnaelus osaleda.


KOMMENTAAR

Piret Pent-Miiling ja Kaili Käesel-Maastik, MTÜ Masaan juhatuse liikmed

MTÜ Masaan on baas- ja lisatoetuse osutaja Kohila vallas jaanuarist 2022. Näeme, et projekt on võimaldanud luua teenuseosutaja ja KOV-i hoopis teistsuguse usaldusliku sideme ja koostöö, kui see on varem olnud. Näiteks on omavalitsuse sotsiaaltöötaja tavaliselt kursis inimese elukäiguga ja saab aidata teenuseosutajal kujundada kliendiprofiili, kokku panna sobiva teenusepaketi ja vajaduse korral toetada KOV-i korraldatud teiste sotsiaalteenustega (näiteks sotsiaaltransport, toiduabi, võlanõustamine jms). Meil on ju ühine eesmärk aidata inimest ja toetada teda igapäevaeluga paremini hakkama saamisel.

Baastoetuse osutajana tuleb meil tähelepanu suunata kliendi individuaalsetele vajadustele ehk mõtestada lahti, millist abi meie inimesed päriselt vajavad. Teenusekomponente kombineerides saab toetada inimese kõiki eluvaldkondi, ilma et kliendil tekiks suuremat asjaajamist ja laveerimist erinevate teenuste ning nende osutajate vahel. Suurim pluss on tegevusjuhendaja, teenuse koordineerija (BTO), vaimset tervist toetavate spetsialistide ja KOV-i ehk kõigi spetsialistide koostöö ja ühine infoväli.

Oleme aru saanud, et eelkõige väiksemates maakondades võib tegevusjuhendaja olla sageli ainus inimene, kes klienti päriselt kuulab ja sünnipäevaks õnne soovib, kes oskab toetada tema iseseisvat toimetulekut nii, et näiteks taastuksid suhted pere ja naabritega ning elu saaks jätkuda harjumuspärases keskkonnas. Projektis osalemise kogemus näitab, et peamiselt toetakse igapäevaelu, sotsiaalseid suhteid  ja pakutakse psühholoogilist tuge. Need on valdkonnad, mis on vaja n-ö korda teha ja taastada.

Projekt on kindlasti oluline võimalus, mille kaudu saab oma piirkonna inimeste toimetulekut rohkem ja mitmekülgsemalt toetada ning teha oluliselt aktiivsemat koostööd KOV-iga, kui tehakse riiklikke erihoolekandeteenuseid osutades.

Loe ka Kose ja Tori valla kohemustest ISTE-projektiga.


[1] Loe Katrin Tsuimani teenusemudelit tutvustavat artiklit „Terviklik abi kodu lähedalt – isikukeskne erihoolekanne kohalikes omavalitsustes". Artikkel ilmus numris 4/2021.