Sotsiaaltöö

Selle aasta esimese ajakirja Sotsiaaltöö numbri (1/2024) nii mõneski artiklis tuleb juttu eetikapõhimõtete järgimisest, läbielatust pärinevate kogemusteadmiste kasutamisest erialases töös ja suhtlemisest inimestega, kelle heaks sotsiaaltöötajad tööd teevad.

„Igal inimesel, ükskõik, milline on tema tervislik või sotsiaalne seisund, on emotsionaalne vajadus olla märgatud ja mõistetud, olla aktsepteeritud, olla omaks võetud, tunda end väärtusliku ja lugupeetuna. Seda kõike sotsiaaltöötajad pakuvad, tekitades inimeses tunde, et ta on oluline ja temaga arvestatakse," kirjutab numbri eessõnas superviisor, arengunõustaja, koolitaja ja õppejõud Anu Aunapuu.

Aasta sotsiaaltöötajaks pärjatud Kersti Suun-Deket, Rakvere sotsiaalosakonna juhataja, rõhutab, et kõige tähtsam on säilitada sotsiaaltöötaja abi kasutava inimesega kontakt ka siis, kui ollakse eriarvamusel. Üha keerulisemate olukordadega hakkamasaamiseks on töötajatel vaja aga suuremat igapäevast toetust.

Teenusmajanduse instituut Lääne-Virumaal Mõdrikul on eriline kohake, kuhu on koondunud tarkusi omandama ja jagama need, kes eelistavad loomuomast ning toetavat keskkonda.

Sotsiaaltöötaja kutsetegevuse üks loomulik osa on refleksioon, mille juurde kuulub ka oma igapäevaste rollide teadvustamine. Kuigi töö eeldabki korraga mitme rolli täitmist, on hea võtta mõnikord aeg maha ja teha enda jaoks selgeks, millisest rollist ma lähtun sotsiaaltöötajana, kui teen otsuseid, nõustan, suhtlen kolleegidega.

Artikkel põhineb idapoolsete Euroopa Liidu liikmesriikide perepoliitika analüüsil. See on kaheosalise artikli teine osa, kus tutvustakse analüüsi tulemusi, mis puudutavad lapse- ja peretoetusi ning töö ja pereelu ühitamist. Kogutud info toel, neljast näitajast koosneva indeksi alusel koostatud pingereas, asetub Eesti esikohale, s.t Kesk- ja Ida-Euroopa parima perepoliitikaga riigiks. Tugevuste ja nõrkuste laiem käsitlus toob aga välja naabrite järgimist väärivaid algatusi.