Eesti vajab seenioritööks koolitatud inimesi

---

Seenioritöö valdkond on tasapisi arenemas, sellest on saanud hoolekande- ja tervishoiuasutuste, kohalikele omavalitsuste, raamatukogude, rahvamajade ning paljude vabaühenduste põhitegevus või töö osa. Kuid ka mitmete teistele organisatsioonidele on vanemaealistega tegelemine oluline. Valdkonda soovitakse arendada, sest kogu sellega seotu on aktuaalsem kui kunagi varem ja puudutab varem või hiljem meid kõiki.

Seenioritöö keskne küsimus ongi, kuidas vanemaealisi rohkem toetada ja kaasata.

Eestis on iga viies inimene vähemalt 65-aastane. Prognoosi kohaselt moodustavad aastaks 2050 vanemaealised elanikest kolmandiku. Seetõttu tuleks kujundada keskkond, kus on hea vanaduspõlveks valmistuda ja mis toetab aktiivsena ning võimalikult tervena vananemist. Eestist peaks saama riik, kus on hea elada igas vanuses inimestel. Sarnaselt sellega, kuidas noorte heaks tegutsedes toetutakse noorsoopoliitikale, peaks ka seenioritöö areng lähtuma vanemaealiste poliitikast, mis mõjutab kogu ühiskonna seisundit.

Seenioritööd saab nüüd õppida

Vanemaealise elanikkonna kutseliste arendajate ja kaasajate väljaõpe on senini puudunud, seetõttu otsustas Tallinna Ülikool koos MTÜ-ga Kuldne Liiga sotsiaalministeeriumi toetatud projekti abil selle tühimiku täita. Seenioritöö kaudu toetatakse vanemaealisi, et nad saaksid endiselt rakendada ja arendada oma teadmisi ning oskusi ja vanusest olenemata teeksid seda, mida nad ise väärtuslikuks peavad. Selleks on vaja innustavat ja kaasavat keskkonda, mõistmist ja hoiakute muutust.

Prognoosi kohaselt moodustavad aastaks 2050 vanemaealised elanikest kolmandiku.

Sügisest 2023 (20.09.2023–12.06.2024) saab Tallinna Ülikooli avatud akadeemia kaudu õppida seenioritöö mikrokraadiprogrammis, mis suurendab õppijate teadmisi ja oskusi ning suunab vanemaealistega tegelevaid organisatsioone koostööle. Õppe käigus valmivate arendusprojektide kaudu soovitakse parandada põlvkondade koostööd, sh piirkondlike noorte ja vanemaealiste nõukogude kaudu.

Mikrokraadiprogramm on mõeldud vanemaealiste arengu ja heaolu nimel tegutsejatele, näiteks üleriigiliste ja kohalike organisatsioonide ja asutuste ning KOVide ja nende allasutuste töötajatele. Õppima on oodatud kultuuri- ja raamatukogutöötajad, sotsiaaltöötajad, koduõed ja vanemaealistega töötavad vabaühenduste inimesed, kogukonna eestvedajad jt, kes tahavad kujundada Eestis keskkonna, kus vanemat inimest koheldakse nagu normaalset kodanikku ja arenevat indiviidi. Samuti on programm mõeldud spetsialistidele, kes töötavad rahvastiku vanema osaga seotud küsimustega ja peaksid seisma vanemaealiste õiguste eest ning vanuselise diskrimineerimise vastu nii tööturul, sotsiaalvaldkonnas kui ka mujal.

Milline on seenioritöö tegija roll?

Tähtis on kujundada ühiskondlik arusaam, et kui tööiga lõpeb ja jäädakse pensionile, ei tähenda see veel aktiivse elu lõppu. Ees on 25–30 aastat, mis võiksid olla täisväärtuslikud ja tähenduslikud. Vaim võib olla kõrge vanuseni virge ja soovitakse olla keegi. Seenioritöö keskne küsimus ongi, kuidas vanemaealisi rohkem toetada ja kaasata. Ka vanemaealised ise peaks olema ühiskonnaga kaasas ja seda teadvustama. Seenioritöötaja saab seda toetada ja suunata. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kujundada vanusesõbralik elukeskkond, mis eeldab igapäevatöös sellega arvestamist.

Mikrokraadiprogramm on mõeldud vanemaealiste arengu ja heaolu nimel tegutsejatele.

Tööturumeetmetega seoses mõeldakse aina enam, kuidas säilitada inimese töövõime võimalikult kaua. Eestis kui heaoluriigis on toimiv hoolekande- ja tervishoiusüsteem. Vähem on tähelepanu pööratud elukaare etapile, kus oma tervena vananemise eest vastutab inimene ise. Tervena vananemise põhimõtte ja funktsionaalse võimekuse arendamine seenioritöö kaudu aitaks saavutada, et koormus hoolekande- ja meditsiinisüsteemile on tulevikus väiksem. See omakorda suurendab ennekõike inimeste endi heaolu.

Seenioritööst saab elukutse

Tallinna Ülikooli demograafia keskus korraldas sotsiaalministeeriumi rahastatud ja MTÜ Kuldne Liiga tellitud arendusprogrammi „Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendamine“ raames uuringu seenioritöö tegijatest Eestis. Uuringut juhtis teadur ja mikrokraadiprogrammi õppekava juht Tiina Tambaum, kelle akadeemiline huvi on üle kümne aasta olnud kõik see, mis on seotud vanemaealiste arendamise, nende õppimise ja sotsiaalse kaasatusega. Nagu Tiina ise ütleb: „Vanemaealiste areng ei ole midagi, mida teevad inimesed individuaalselt. Ka keskkond, kus nad elavad, peaks arengut stimuleerima, samuti peaksid toetama seda inimesed, kes tegelevad vanemaealistega, eelkõige nendega, kes on tööturult väljunud.“

Tervena vananemine on midagi, mille tulemusena ollakse füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt terved.

Uuringu idee toetus tervena vananemise kontseptsioonile, mille kohaselt tervena vananemine ei ole tervena püsimine ega ole otseselt seotud füüsilise, vaimse või sotsiaalse tervisega, vaid on midagi, mille tulemusena ollakse füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt terved.

Seenioritöö tegijateks võib nimetada neid, kes pakuvad vanemaealistele võimalusi areneda ja panustada nende võimekuse arengusse. Uuringus käsitleti seenioritöö tegijatena päeva-, sotsiaal- ja koolituskeskuseid, raamatukogusid, valla-, rahva- ja külamaju, huviklubisid, hooldekodusid, vabatahtlike võrgustikke, kuid ka koole ja kirikuid.

Ametioskused ja hoiakud ei tule ainult kogemusega, vaid vaja on üksteiselt õppida, täiendusõpet ja võimalust areneda kutseliseks seenioritöötajaks.

Uuringu tulemuste kohaselt ei tunneta seenioritöö tegijad seda probleemina, et suurema osaga sihtrühmast ei tegeleta. Samuti ei osata näha tervena vananemise kontseptsiooni (võimekuste arendamine) ja seenioritöö seoseid, viimast nähakse rohkem ainult sotsiaaltöö ülesandena. Seenioritöö huviliste professionaalne areng selles valdkonnas on olnud enamasti juhuslik. Ametioskused ja hoiakud ei tule ainult kogemusega, vaid vaja on üksteiselt õppida, täiendusõpet ja võimalust areneda kutseliseks seenioritöötajaks. Selleks on vaja luua koostöövõrgustikke.

Uudisena teatas haridus- ja teadusministeerium, et annab Tallinna Ülikoolile loa avada ka magistriõppekava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“. See on esimene tasemeõppekava Eestis, mille lõpetajaid valmistatakse ette kaasama vanemaid inimesi töö- ja kogukonnaellu, tehes seda võimaluste, mitte probleemide kaudu. See annab mikrokraadiprogrammis täiendusõppijatele kindlustunde, et valdkonnas saab huvi ja soovi korral jätkata tasemeõppes.

Rohkem teavet mikrokraadiprogrammi kohta ja registreerimine.