Skip to content

COVID-19 mõju noorte sotsialiseerumisele

Uurimus/analüüs

Tallinna Ülikooli tudengite korraldatud uuringust, mis tehti 7.–9. klassi õpilaste seas, selgus, et COVID-19 on avaldanud mõju noorte omavahelisele suhtlemisele ja sotsialiseerumisele. Osa õpilaste õppeedukus on saanud kriisis kannatada, kuid on ka noori, kes näevad kriisi tõttu kehtestatud piirangutes positiivsetki.

Grete Heinaste, Marleen Hõrak, Laura-Maria Kiiser, Sandra Kaseorg, Sigrid Siht
Tallinna Ülikooli tudengid

2019. aasta lõpus sai Hiinast alguse SARS-CoV-2 koroonaviiruse haiguspuhang. 11. märtsil 2020 liigitas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) haiguspuhangu pandeemiaks. Päev hiljem kuulutas Eestis valitsus välja eriolukorra, mille lõppedes jätkati viiruse peatamiseks meetmete ja piirangute kehtestamisega kooskõlas muutuvate oludega.

Igasugused piirangud mõjutavad inimeste suhtlemist, aga ka noorte sotsiaaliseerumist. Viimase all mõistetakse arengu- ning õppeprotsessi, mille käigus noor kujuneb teistega suhtlemise mõjul teistega arvestavaks kogukonna liikmeks, õpib selgeks kogukonna käitumistavad, hoiakud ja oskused. (Kidron ja Kull 2019, 85.) 

Uurisime üheskoos Tallinna Ülikooli üliõpilastega, kuidas on mõjutanud COVID-19 kriis Eesti 7.–9. klassi õpilaste omavahelist suhtlemist ja sotsialiseerumist. Viisime ellu ülikooli õppeaine ELU-Erialasid Lõimiv Uuendus projekti „Kriisist lahenduseni: võrgustiku roll laste ja noorte kontekstis” raames sellel kevadel küsitluse Harjumaa, Ida-Virumaa, Võrumaa ja Läänemaa 7.–9. klassi õpilaste seas. Küsitlusele vastas 287 noort: 198 tüdrukut ning 89 poissi. Enim oli vastanute hulgas õpilasi Harjumaalt. 149 noort elas linnas ning 138 mõnes maaomavalitsuses. 

Piirangute mõju noorte elule

Ligi 50% küsitluses osalenud noortest arvas, et COVID-19 on mõjutanud nende elu negatiivselt, 32% arvates ei ole see neid mõjutanud ning vaid 17,8% noortest arvas, et muutunud olukord on neid mõjutanud positiivselt. 

Enamik noori tõi välja, et kriis on mõjutanud negatiivselt nende suhtlemist sõprade ja lähedastega. Viimase aasta jooksul on noored tundnud puudust sõpradega suhtlemisest ja ühisest ajaveetmisest ning kohtumistest sugulastega, kes elavad kaugel. Puudust tuntakse ka piiranguteta väljas käimisest, vabalt liikumisest ja üleüldisest vabadusest ja elust enne COVID-19 kriisi. Eraldi nimetati, et puudust tuntakse reisimisest, üritustest ja pidudest nii oma seltskonnas kui ka vabas õhus ja poes käimisest. Noorte jaoks on oluline käia trennides ja koolis, kus saab suhelda sõprade ja teiste inimestega.

Noored arvasid ka, et distantsõpe mõjub negatiivselt: kodus on raskem õppida, antakse rohkem ülesandeid ning iseseisev õppimine ei anna piisavalt uusi teadmisi. Selle tõttu on muutunud osal vastajatel ka hinded halvemaks.

Noored, kes vastasid, et COVID-19 tõkestamiseks seatud piirangud on neile mõjunud positiivselt, põhjendasid seda sellega, et neil jääb rohkem vaba aega ja võimalust tegeleda iseendaga, teha trenni, lugeda raamatuid ning veeta aega pere ja lähedastega. 11 vastanule sobis ka distantsõpe. Positiivsena toodi välja, et ei pea vara ärkama, kool ei ole tänu distantsõppele vastumeelne ja õppimine paranes. Mõni noor leidis, et olukord on stressivabam. Osa noortest vastanutest leidis, et kodus on hea olla, sest ei pea suhtlema inimestega. Nad tunnevad, et olukord on paindlikum, nad on iseseisvamad, hoolikamad ja tegusamad.

Mõju õppeedukusele

Uurisime noortelt, kuidas on kriis mõjutanud nende õppeedukust. 43% noortest vastas, et kriis ei ole mõjutanud nende hindeid, 25% vastas, et nende hinded on paranenud ning 21%, et hinded on halvenenud. Ülejäänud vastasid, et hinded on vahelduvad. Üks noor avaldas arvamust, et tema hinded on varasemast märgatavalt halvemad ning ta on saanud kehvemat haridust. Noored tunnevad, et õpingutes on neid enim aidanud sõber või klassikaaslane, seejärel vanem ja siis alles õpetaja.

Noored soovivad, et koolid oleksid avatud, sest siis saab sõpradega suhelda ja õppeedukus oleks parem. Noored toovad negatiivse mõjuna välja sellegi, et palju aega veedetakse kodus ja seal on igav. Noortel ei ole ka piisavalt motivatsiooni õppimiseks või tegevuste leidmiseks. Distantsõppe ajal veedavad noored palju rohkem aega arvutis või nutiseadmetes, mis mõjub halvasti nende tervisele. Näiteks tõi mõni noor välja, et tal on tekkinud keskendumisraskused ning silmanägemine on halvenenud. Teised aga kurtsid, et nad veedavad pikad päevad arvutis ja seetõttu liiguvad vähem ning see on mõjutanud nende kehakaalu. Osa noori tunneb, et liigse ja pideva arvutis olemisega on jäänud vaba aega vähemaks. Samal ajal leidis osa noori, et neil on tekkinud vaba aega varasemast rohkem ja seda ei osata sisustada. Paljud noored vastasid, et COVID-19 kriis tekitab stressi ja ärevust, mis paneb neid rohkem muretsema nii enda kui ka lähedast pärast.

Suhtlemine sõpradega

COVID-19 kriis on mõjutanud noorte sõprussuhteid. Vastanutest 47,2% tunneb, et olukord on mingil määral mõjutanud sõprussuhteid. 48 noore sõprussuhteid on olukord mõjutanud negatiivselt, 31 noore sõprussuhteid positiivselt. 25% vastanutest väidavad, et COVID-19 kriisist põhjustatud olukord ei ole mõjutanud sõprussuhteid.

Noored on nutiseadmete kasutamisel väga osavad. Meie küsitlusele vastanutest üle 90% kasutab sõpradega suhtlemisel internetti, sealhulgas Facebooki, Instagrami, Skype’i jne. Populaarne suhtluskanal on veel telefonikõne. Noored kohtuvad sõpradega ka silmast-silma ja kasutavad uue põlvkonna platvormi, milleks on Discord.

Küsisime noorte käest, kui tihti kohtutakse eakaaslastega/sõpradega silmast-silma. Vastanutest 29,7% kohtub oma eakaaslastega/sõpradega kord paari nädala jooksul. 28,3% vastanutest ei kohtu COVID-19 olukorra tõttu oma eakaaslastega/sõpradega üldse. 27,9% kohtub oma eakaaslastega/sõpradega 1–2 korda nädalas, 9,2% kohtub 3–4 korda nädalas ja 5% vastanutest kohtub oma eakaaslastega/sõpradega tihedamini kui 4 korda nädalas. 

Küsitlusest selgus, et noored väärtustavad oma pere, sõpru, häid õpitulemusi/haridust ja nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Nende jaoks on olulisel kohal ka sport, vabaduse tunne, vaba aeg ning hobid. Samuti nimetati järgnevaid märksõnu: armastus, karjäär ja edukus, turvatunne, kodu, raha, elu, sh füsioloogilised vajadused, näiteks toit, COVID-19 piirangute lõppemine. 82% noortest tunneb, et kriis on muutnud nende suhtumist ellu, 18% noorest seda ei tunne.

Ootused koolile, omavalitsustele ja haridusministeeriumile

Uurisime noortelt, mis meetmete rakendamist või tuge oodatakse koolilt seoses COVID-19 olukorraga. Enamik noori ootab õpituge (et õpetaja seletaks teema rohkem lahti, teeks lisatunde mahajäänud õpilastele, lisa videotunde nt reaalainetes), väiksemat õppimise koormust (vähem koduseid ülesanded, rohkem loovülesandeid, et ei peaks olema kogu päeva videotunnis), õpetajatelt leebemat hindamist, arvestamist kodutööde mahuga ja asjaoluga, et tegu on koduõppega. Ka vaimset tuge, kannatlikkust, mõistvat suhtumist (õppetöö ja tehniliste probleemide osas).

Kohalikult omavalitsuselt ootas osa noori piirangute leevendamist, suurem osa hoopis karmistamist. Pakuti, et vaja oleks inimeste paremat teavitamist ja kontrolli COVID-19 piirangute osas, laustestimist või lausvaktsineerimist; soovitati panna kinni avalikud kohad, nt skatepark ja mänguväljakud. Vajalikuks peeti sedagi, et KOV pakuks tuge rahalistes raskustes inimestele, tagaks vaimse ja füüsilise tervise teenuste kättesaadavuse, korraldaks toidu kojuvedu eneseisolatsiooni ja karantiini ajal ning toidupakkides oleks toidu valik rikkalikum. Veel oodati arvutite tagamist kodudesse, väliseid ja veebipõhiseid tegevusi vabaaja veetmiseks ning teede remontimist.

Lõpetuseks küsisime, milliste meetmete rakendamist või tuge ootavad noored haridusministeeriumilt. Paljud noored ei osanud mingeid ettepanekuid teha. Teised aga ütlesid, et eksamid tuleks ära jätta või teha vabatahtlikuks või et koolid peaksid kinni jääma ja distantsõpe jätkuma, piiranguid peaksid olema rangemad. Osad noored soovisid, et saaks koolis käia, kas siis väiksemates gruppides, teatud tundides või siis, et vähemalt lõpu- ja algklassidel toimuksid tunnid kontaktõppes. Veel soovitakse, et suvel saaks puhata ehk riiki ei pandaks „lukku”. Toodi välja soovitusi videoõppematerjalide koostamiseks, mida õpetajad saavad kasutada ja koolitusmaterjale õpilastele, mille abil veebis kiiremini ja paremini hakkama saada. Üks õpilane juhtis tähelepanu, et õpilasi tuleks kaasata noori puudutavatesse aruteludesse.

Olulisemad tulemused

  • Enamik noori arvas, et kriis mõjutab negatiivselt nende suhtlemist sõprade ja lähedastega, kes elavad kaugel.
  • Kriis on mõjutanud ka noorte õppeedukust. 122 noort vastas, et kriis ei ole mõjutanud nende hindeid, 72 noort vastas, et nende hinded on paranenud ning 61 noort, et nende hinded on halvenenud.
  • Üle 90% kasutas sõpradega suhtlemiseks internetti, sealhulgas Facebooki, Instagrami, Skype’i.
  • Küsitlusest selgus, et noored väärtustavad oma pere, sõpru, häid õpitulemusi/haridust ja nii vaimset kui ka füüsilist tervist.
  • Koolilt oodatakse õpituge ja vaimset tuge.
  • Kohalikult omavalitsuselt oodatakse tegevusi piirangute täitmise osas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kriis on mõjutanud noorte sotsialiseerumist palju. Olgugi, et leiti veebipõhiseid lahendusi, ei ole see ikkagi sama, mis silmast-silma suhtlemine.

Osa noori näeb kriisis aga ka palju positiivset, sest neil on rohkem vaba aega ja võimalust tegeleda iseendaga, teha trenni, lugeda raamatuid ning veeta aega pere ja lähedastega.

Viidatud allikad

Kidron, A., Kull, A. (2019). Sotsiaalpsühholoogia mõistesõnastik. Tallinn: Mondo TÜ.

World Health Organization (2020). Coronavirus disease 2019 (COVID-19) Situation Report – 52.


Foto: Canva.com