Hoolivad isad
-
Loomisaasta
2001 (Kanada), 2019 (Eesti)
- Sihtgrupp täiskasvanuiga, varane täiskasvanuiga (19-25 a)
- Elluviimise keskkond perekond ja kodu
-
Elluviijad
koolitatud grupijuhid
-
Ennetustegevus sisaldab
juhendmaterjale ja supervisiooni grupijuhtidele, õppematerjale ja grupi- ning individuaalkohtumisi isadele, programmi efektiivsuse seiret
- Ennetustasand näidustatud ennetus
-
Märksõnad
õigusrikkumiste ennetus, riskikäitumise ennetus, sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine, väärkohtlemise ja vägivalla ennetus (sh kiusamine), vaimse tervise probleemide ennetus
-
Eesmärk
vähendada väärkohtlemist, hoolimatust ja vägivaldset käitumist bioloogiliste isade ja kasuisade seas, kellel on suur risk käituda vägivaldselt. Tagada sel viisil laste turvalisus ja heaolu
- Läbis Ennetuse teadusnõukogu hindamise 2023
Soovitud esmane mõju on isade teadlikkuse, hoiakute ja käitumise paranemine. Esmaste tulemusnäitajate* hindamisel toetutakse enese, partneri, laste ja lastekaitse töötajate hinnangutele kuni 12 kuud pärast tegevuse algust.
- Kaks uuringut näitasid isade vanemliku või psühholoogilise stressi vähenemist.
- Kolm uuringut näitasid muutusi vanemlikus käitumises, peamiselt agressiivsuse, verbaalse vägivalla, ülereageerimise ja vaenulikkuse vähenemisel ning vanema ja lapse suhete paranemisel.
- Üks uuring näitas teadlikkuse paranemist teiste meeste ja iseenda problemaatilisest käitumisest ja selle mõju äratundmisest.
- Üks uuring näitas, et programmis osalenud mehi suunati väärkohtlemise tõttu lastekaitsesüsteemi vähem, võrdluses meestega, kes programmis ei osalenud.
*Esmane tulemusnäitaja on ennetustegevuse mõju või toime uuringu peamine tulemusnäitaja.
Soovitud teiseseks mõjuks on head suhted teise vanemaga ja vanemlik koostöö, laste ja partnerite vaimse tervise paranemine, koostöö lastekaitse töötajatega. Teiseste tulemusnäitajate* hindamisel toetutakse partnerite, laste ja lastekaitse töötajate ning enese raporteeritud hinnangutele
- Kaks uuringut näitasid erisuguseid tulemusi partneri ahistamise, füüsilise, majandusliku, seksuaalse vägivalla ja väärkohtlemise osas. Tulemused on erisugused ka lapsevanemate koostöös ja omavahelises suhtlemises.
- Üks uuring näitas suuremat kontakti lastekaitsetöötajate ja isade vahel, võrreldes programmis mitteosalevate meestega.
- Kaks uuringut näitasid partnerite psühholoogilise stressi või ärevuse vähenemist, positiivsed tulemused säilisid ajas.
- Üks uuring ei leidnud tegevuse mõju laste vaimsele tervisele.
*Teisene tulemusnäitaja on muu tulemusnäitaja, mille vastu huvi tuntakse.
Ettepanekud uurimiseks: hinnata tegevuse mõju lähiõppe ja veebiõppe kasutamisel. Uurida laste kogemusi, sest programmi üks eesmärk on suurendada laste heaolu. Hinnata, kas ja kuidas mõjutab tegevus koostööd programmi suunajatega ja mis mõju näevad suunajad. Kaaluda kontrollgrupiga uuringu elluviimist koostöös teadusasutusega. Analüüsida osalenud isadelt kogutud tagasisidet järjepidevalt, et tegevus oleks vastuvõetav ja kvaliteetne.
Ettepanekud kasutamiseks: Ennetuse teadusnõukogu soovitab Eestis ennetustegevust kasutada, kogudes juurde täiendavaid andmeid elluviimise viiside ja mõju kohta erisihtrühmades. Rahastusotsuste tegemisel keskenduda erisihtrühmadele, sh isadele, kel on probleemsed või vägivaldsed suhted laste ja laste emaga.
