Liigu edasi põhisisu juurde
mdft

MDFT mitmedimensiooniline pereteraapia

  • Loomisaasta
    1980 (USA), 2015 (Eesti)
  • Sihtgrupp
    • murdeiga (16-19 a)
    • varane murdeiga (11-15 a)
  • Elluviimise keskkond
    • haridusasutus
    • õiguslik ja majanduslik keskkond
    • perekond ja kodu
    • sotsiaalsüsteem
  • Elluviijad
    koolitatud terapeudid
  • Ennetustegevus sisaldab
    juhendmaterjale ja supervisiooni terapeutidele, teraapiasessioone pereliikmetega, hindamis- ja seiretegevust, võrgustikutööd
  • Ennetustasand
    kolmandane ennetus
  • Märksõnad
    • haridusprobleemid (sh kehvad akadeemilised tulemused ja koolist puudumine)
    • koolist välja langemise ennetamine
    • õigusrikkumiste ennetus
    • riskikäitumise ennetus
    • uimastiennetus
    • väärkohtlemine ja vägivald (sh kiusamine)
    • vaimse tervise probleemide ennetus
  • Eesmärk

    peatada ja vähendada noorte riskikäitumist, parandada suhteid peres ja toetada vanemlike oskuste arengut

  • Läbis Ennetuse teadusnõukogu hindamise
    2023

 

Soovitud esmane mõju on õigusrikkumiste vähenemine. Esmaste tulemusnäitajate* hindamisel toetutakse riiklike registrite andmetele, terapeutide, noorte ja pereliikmete hinnangutele kuni kaks aastat pärast pärast tegevuse algust.

  • Kaks üksikuuringute tulemusi koondavat uuringut ja kolm üksikuuringut näitasid õigusrikkumiste, sh kinnipidamiste ja kriminaalhooldusele suunamiste vähenemist, võrreldes tegevuses mitteosalenud noortega, tulemused püsisid kaks aastat pärast programmis osalemist. 
  • Eesti uuring näitas noorte õigusrikkumiste vähenemist võrdluses eelhindamisega, programm oli tulemuslikum tüdrukute keerulisemate juhtumite puhul.

 *Esmane tulemusnäitaja on ennetustegevuse mõju või toime uuringu peamine tulemusnäitaja.

 

Soovitud teiseseks mõjuks on haridusprobleemide vähenemine, vaba aja veetmise harjumuste paranemine, suhtlemine prosotsiaalselt käituvate eakaaslastega, vaimse tervise probleemide vähenemine, paranenud peresuhted ja vanemlikud oskused. Teiseste tulemusnäitajate* hindamisel toetutakse enese, pereliikmete ja terapeutide hinnangutele.

  • Üks uuring näitas, et osalenud vanemate vanemlikud oskused paranesid, vähenesid negatiivsed emotsionaalsed reaktsioonid ja verbaalne agressiivsus, paranes piiride seadmine, vanemlik järelvalve, rohkem oli positiivseid emotsioone ja pühendumust. 
  • Eesti uuring näitas koolitee jätkamise näitajate paranemist, vaba aja veetmise harjumuste muutumist (eeskätt poiste seas) ja peresuhetes esinevate riskide vähenemist. 
  • Kaks rahvusvahelist uuringut näitasid programmis osalenute hinnete paranemist. 
  • Üks üksikuuringute tulemusi koondav uuring näitas uimastite tarvitamise, vaimse tervise probleemide ja eakaaslastega seotud riskide vähenemist programmis osalenud noorte seas, võrreldes programmis mitte osalenud noortega.

 *Teisene tulemusnäitaja on muu tulemusnäitaja, mille vastu huvi tuntakse. 

**Iga andmebaas kasutab erisugust hindamissüsteemi ja tasemeid.

 

Ettepanekud uurimiseks: korraldada kordusuuringuid kavakindlalt, et tagada andmete võrreldavus ajas. Arendada välja metoodiliselt tugev tagasisidesüsteem, mis toetab teenuse arendamist ja kogub noori, jõustades nende tagasisidet. Noorte mõtete kuulamiseks kaaluda noorte ekspertgrupi loomist. Uurida, kuidas teenust kasutanud noored tulevad toime täiskasvanueas (sh vanemlikud oskused).

Ettepanekud kasutamiseks: Ennetuse teadusnõukogu soovitab Eestis ennetustegevust kasutada, sest seda viiakse ellu kavakohaselt ja tegevuse mõju on uuringutes mõõdukalt tõendatud. Toetada mobiilsus- ja ruumiküsimuste lahendamist kohalikul tasandil.