Paikkondlik tervisedendus Eestis tähistas sel aastal 30 aasta täitumist
1995. aastat võib pidada Eesti tervisedenduse sünniaastaks. Just siis loodi maakondlik tervisedenduse võrgustik, võeti vastu Rahvatervise seadus ning pandi paika esimesed tervisepoliitilised eesmärgid. Fookusesse seati nii elanike südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamine, laste ja noorte tervise edendamine ja ka peamiste terviseriskide vähendamine. Tugeva tõuke sellele kõigele andis omaaegne Tervisekasvatuse Keskus, millest hiljem sai Tervise Arengu Instituut (TAI).
30 aasta sisse mahtunud tegevused, erinevad fookusteemad ning kampaaniad, on mänginud tervise valdkonnas keskset rolli. „Ennekõike tuleb siin aga tänada maakondlikke tervisedendajad, kellega koostöös on TAI-l ja Sotsiaalministeeriumil kujunenud välja tugev ja toimiv võrgustik, mille kaudu on jõutud nii koolide, lasteaedade, omavalitsuste kui ka kogukondade tegevustesse. Selle kolme kümnendi jooksul on tervisedendus kasvanud valdkonnahuviliste ringist arenevaks süsteemiks, mis toetab kohalikke omavalitsusi, kogukondi ja spetsialiste, pakkudes neile teadmisi, suuniseid ja tuge erinevatest valdkondadest,“ kommenteeris käiduid teele pilku heites TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Maiu Veltbach.
Maakondlik tervisedendus kujunes 1990. aastate keskel vajadusest toetada kohapealset otsustamist ja pakkuda ühtseid kvaliteedipõhimõtteid. Tänaseks on igal maakonnal olemas tervise- ja heaoluprofiil – strateegilise planeerimise alusdokument, kus on seatud omavalitsuste ühised sihid tervise ja heaolu parendamiseks piirkonnas. Viimaste aastate tegevusfookused on maakondades laste ja noorte vaimse tervise edendamisel, vanemlust toetavatel tegevustel, aga ka liikumisel ja tervisliku toitumise edendamisel. Tõusnud on terviseteadlikkus kohalikes organisatsioonides ning kaasatus elluviidavates tegevustes.
Riiklik tugi on olnud sama oluline. „TAI on pakkunud ühtset teaduspõhist raamistikku, loodud on juhendmaterjale, tervisenäitajaid on koondatud maakondade tervise- ja heaolu ülevaadetesse, mis aitavad maakondadel olukorrast ülevaadet saada ja oma tegevust planeerida,“ loetles TAI rolli pidepunkte Maiu Veltbach.
Sotsiaalministeeriumi kaudu on tervisedenduse põhimõtted järjest tugevamalt jõudnud ka poliitikakujundamisse. Olulist tuge ja valdkondade ülest tähelepanu on saanud läbimõeldud tegevused, mis toetavad vaimset tervist ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust.
Tagasivaade kolmele aastakümnele näitab, et ennetus ja tervise hoidmine sünnivad kõige tugevamalt seal, kus inimesed elavad ja tegutsevad. Kohalikul tasandil on võimalik märgata kogukonna eripära, vajadusi ja ressursse – ning muuta need tervist toetavateks lahendusteks.
Paikkonna tervisedendus on Eestile loonud väärtuse, mis sulandub märkamatult igapäevaellu, kuid mille mõju inimeste tervisele on oluline ja pikaajaline. Ennetus toimib siis, kui see on inimeste keskel, kaasav, süsteemne ja järjepidev.
Soovime kõigile tervisedendajatele, kes on sellele teekonnal osalised olnud, juubeliaasta lõpul palju õnne ning edastame neile oma siira tänu. Vaid üheskoos, teadmiste ja hoolimisega oma eesmärkide juures püsides on võimalikud suuremad muutused tervema tuleviku ja tugevama Eesti nimel.
Vaata ka kokkuvõtvat infolehte: