Mis aitaks kaasa hooldusperede leidmisele?
Sotsiaalkampaania „Laps on pereootel” pani 5% elanikkonnast tõsiselt kaaluma hoolduspere vanemaks hakkamist. Peamine sõnum oli, et laps ootab, vajab, väärib või soovib peret või kodu.
Eestis on suur puudus inimestest, kes hoolitseks laste eest, kes ei saa kasvada sünniperes. Seetõttu sirgub ligi 800 last hooldusel pere- või asenduskodus, endise nimega lastekodus. Tänavu maist juulini kestnud teavituskampaania „Laps on pereootel” kutsus üles hakkama hoolduspere vanemaks. Teeme vahekokkuvõte kampaania tulemustest.
Kampaania eesmärk oli leida uusi hooldusperesid, suurendada teadlikkust ja normaliseerida asendushooldus ning kasuvanemlus ühiskonnas. Peamine sihtrühm oli Eesti 30–59-aastased elanikud. Kampaania korraldas sotsiaalkindlustusamet koostöös loovagentuuriga Havas Eesti.
Kampaania peamised meediakanalid olid televisioon, välimeedia, digi- ja sotsiaalmeedia. Loovkontseptsiooni toetas mainekampaania, mis aitas sõnumeid laiendada, tekitades nii eesti- kui ka venekeelseid meediakajastusi. Pressiteated, intervjuud, kogemus- ja persoonilood ning arvamusartiklid ilmusid nii kohalikus kui ka peavoolumeedias, veebis, trükimeedias, raadios, televisioonis. Viimsi raamatukogus toimus ka „Elava raamatukogu” üritus.
Kampaania järel tegi agentuur Havas kampaania märgatavuse ja mõju uuringu. Veebis korraldatud kvantitatiivses järeluuringus osales 525 inimest.
Kampaania „Laps on pereootel” meenus hiljem üksnes tunnuslause põhjal 28% vastanuist. Keskmisest paremini mäletasid kampaaniat 30–44-aastased naised (40%), kuni 12-aastaste lastega pered (38%) ja 30–44-aastased eestlased (37%). Keskmisest vähem mäletasid kampaaniat 45–59-aastased mehed.
Kampaania peamise tajutud sõnumina jäi meelde, et laps ootab, vajab, väärib või soovib peret või kodu.
Kampaania loovjuhi Kadi Abe sõnul näidati sellega esimest korda olukorda lapse, mitte perekonna vaatevinklist. „Laps on ju see kõige olulisem, kes vajab endale peret ja kodu,” lisas Abe. 2/3 neist, kellele meenus, et nad on näinud kampaaniat „Laps on pereootel”, tõid põhisõnumi spontaanselt õigel kujul välja.
Sotsiaalkampaania „Laps on pereootel” reklaamid panid 5% inimestest tõsiselt kaaluma hoolduspere vanemaks hakkamist, 10% uuris hooldusvanemluse küsimust täiendavalt, 47% tekitas see huvi ja 55% märkas kampaaniat.
Havasi uuringu järgi suurenes kampaania tulemusena teadlikkus hoolduspere tähenduse ja hooldusperet ootavate laste hulga kohta, siiski ei suurenenud kampaaniaeelse ajaga võrreldes valmisolek hoolduspereks hakata. Lõpliku kokkuvõtte kampaania mõju kohta saab teha aasta lõpus, sest hoolduspereks hakkamise soov ei sünnigi üleöö, vaid vajab tasakaalukat vaagimist. Kampaania ajal helistati ja kirjutati sotsiaalkindlustusametisse sooviga selle küsimuse kohta rohkem uurida. See annab lootust, et juurde tuleb ka sooviavaldusi.
„Tuleb kiita inimesi, kes hooldusperede valdkonna asja Eestis südamega ning järjekindlalt ajavad, sest ka uuringud näitavad lastekodulaste kohta käivate negatiivsete stereotüüpide märgatavat vähenemist aastast aastasse,” ütles Havasi uuringute juht Mauri Sööt.
„Tahtsime kampaaniaga julgustada inimesi, et nad kaaluksid võimalust pakkuda lastele oma pere keskel armastust ja hoolt,” selgitas sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse nõunik Nadežda Leosk. Tema sõnul on põhjused väga erinevad, miks ei saa lapsed kasvada sünnivanematega. „Vahel jäävad vanemad ootamatult haigeks, neil on sõltuvusprobleemid või muud eluraskused. Sel juhul püütaksegi leida lapsele võimalikult kiiresti uus kodu ja hoolitsev pere. Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, kes kasvatab teda iga päev, armastab ja toetab teda rõõmus ja mures,” ütles Leosk. „Hoolduspereks saamine pole emotsionaalne kiirotsus, see on kaalutletud teadlik otsus, milleni jõudmine võtab aega. Loodan ja usun, et aina rohkem inimesi mõtleb nüüd võimalusele pakkuda hoolt ja armastust lastele, kes seda nii väga vajavad.”
Asendushoolduse olukorrast
Eestis oli 2019. aasta lõpul hooldusperedes 133 last, 2020. aasta lõpul 145 ja 2021. aasta augustis oli neid lapsi163 , kellest 24 paigutati hooldusperedesse käesoleva aasta jooksul. Peret aga vajab ligikaudu 800 eri vanuses last. Neist valdav osa on 7–14-aastased (umbes 52%), 15–19-aastaseid on 35% ning kõige vähem elab asendus- ja perekodudes kuni kuueaastaseid lapsi. Ligi 300 last on raske ja sügava puudega. Perest eraldatakse igal aastal ligi 250 last, kellest üle poole vajab asendushooldust.
Praegu on 25 peret lapse ootel: nad on läbinud hindamise ja ettevalmistuse, ka ettevalmistava PRIDE-koolituse, tunnistatud sobivaks ning ootavad kohaliku omavalitsuse otsust, et pakkuda kodu lapsele, kes seda vajab.
Kuidas saab kohalik omavalitsus aidata?
Nii kampaania kui ka sotsiaalkindlustusameti muu teavitustegevuse eesmärk oli jõuda võimalikult paljude Eesti inimesteni, et üha rohkem asendushooldust vajavaid lapsi leiaks ajutiselt või pikaajaliselt armastava ja hooliva pere. Eesmärgi saavutamiseks on väga oluline hoida see küsimus kohalikul tasandil järjepidevalt tähelepanu all. Just seetõttu kutsub sotsiaalkindlustusamet kohalikke omavalitsusi üles koostööle ja palub abi sellel olulisel teemal teavitamisel.
Kõik teemakohased materjalid leiab veebilehelt Tark Vanem, kuhu jõuab ka veebiaadressilt hoolduspere.ee. Selle lehega võib tutvuma suunata neid, kes teema vastu huvi tunnevad. Materjale saab kasutada ka info levitamiseks kohalikes kogukondades.
Veebis leiduva info kasutamise soovitused
Mõned soovitused, kuidas neid materjale kohaliku omavalitsuse kommunikatsioonispetsialistide ja kohalike partnerite abil kogukonnas eesmärgipäraselt kasutada.
Infomaterjalid
Artiklid ja podcast’id
Leiab veebilehelt hoolduspere.ee eesti ja vene keeles.
Hooldusperede vanemad, seal kasvavad või kasvanud noored ja valdkonna spetsialistid jagavad oma kogemusi. Need on erilised lood, millest võib olla abi neile, kes alles kaaluvad võimalust pakkuda kodusoojust lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes, või pole selle mõtteni veel jõudnudki.
Kuidas kasutada? Neid lugusid saab jagada kohalikus meedias: kohaliku omavalitsuse kodulehel, kohalikes sotsiaalmeediagruppides, ajalehes. Et lugu inimesi kõnetaks, võiks lisada kohalikku elu kirjeldavat infot, näiteks kui palju on piirkonnas lapsi, kui paljud neist kasvavad asendushooldusel, peredes ja asutusepõhisel hooldusel. Soovitame lisada ka üleskutse ja kohalike spetsialistide kontaktid, et inimesed teaksid, kust otsida lisainfot. See annab spetsialistile võimaluse luua peredega kontakti, julgustada neid pöörduma sotsiaalkindlustusametisse ja astuma esimesi samme hoolduspereks saamise suunas.
Lühifilmid
Subtiitritega filmid eesti ja vene keeles leiab veebilehelt hoolduspere.ee ja sotsiaalkindlustusameti YouTube’i-lehelt, nt teleklipp ning online film eesti keeles ja vene keeles.
Neljas lühifilmis jagavad kogemusi eesti- ja vene keelt kõnelevad hoolduspered, samuti valdkonna spetsialistid. Arutatakse näiteks, miks ei saa lapsed kasvada sünniperes, mis on hoolduspere roll ja kuidas saadakse hoolduspereks. Hoolduspere vanemad räägivad avameelselt oma teekonnast, rõõmudest ja väljakutsetest jpm.
Kuidas kasutada? Lühifilme saab jagada nii kohaliku omavalitsuse kodulehel kui ka kohalikes sotsiaalmeediagruppides, lisades juurde üleskutse ja spetsialistide kontaktid.
Infovoldik
„Kogu tõde hooldusperest” / „Вся правда о попечительской семье”.
Kuidas kasutada? Voldikut saab levitada nii veebis kui ka trükis näiteks perearstikeskustes, koolides, vabaühendustes, kogukonna kogunemispaikades jm. Usume, et üheskoos infot levitades jõuame aktiivsemalt võimalike hooldusperedeni kogu Eestis.
Eesti- ja venekeelsed voldikud on saadaval sotsiaalkindlustusameti piirkondlikes keskustes Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Nende kättesaamiseks soovitame ühendust võtta meie spetsialistidega.
Graafik
Graafik seletab nii hoolduspere kui ka lapse vaatepunktist teekonda hoolduspereks saamisel. Lihtsustatud ja kasutajasõbraliku graafiku leiab veebilehel hoolduspere.ee.
Infotunnid ja vestlusringid kogukondades
Olete oodatud näitama initsiatiivi korraldama vestlusringe asendushoolduse teemal ja julgustama selle vastu huvi tundvaid inimesi üritustest osa võtma. Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse tiim on valmis nõu ja jõuga appi tulema.
Juhis
Oleme koostanud omavalitsuste spetsialistidele juhise, mida teha, kui laps on vaja perekonnast eraldada ja ta asub elama hooldusperes. Juhises on punktidena välja toodud konkreetsed sammud ja soovitused, mida tuleb silmas pidada enne lapse hooldusperre elama asumist ja siis, kui laps juba elab hooldusperes. Spetsialisti vaatest lähtuvas juhises on tähelepanu pööratud lapse vajadustele ja perede toetamisele. Juhise leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Asendushoolduse uudiskiri
Keskmiselt kord kvartalis saadame välja asendushoolduse uudiskirja, kuhu kogume olulisema info. Uudiskirjaga liitumiseks vajuta SIIA või saada e-kiri aadressil silja.oja@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Andke julgesti teada, kui tekib mõtteid või küsimusi. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse tiim mõtleb alati rõõmuga kaasa!
Kontakt
Nadežda Leosk
sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse talituse nõunik
telefon 5190 3179
e-post nadezda.leosk@sotsiaalkindlustusamet.ee
Teavituskampaania „Laps on pereootel” tutvustas hooldusperet kui asendushoolduse üht vormi ja vanemluse võimalust. Kampaania käigus kajastati hooldusperede lugusid ja jagati infomaterjale. Valmisid lühifilmid, kus teadmisi ja kogemusi jagasid nii pered kui ka valdkonna spetsialistid. Kampaania korraldati ESF-i projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine” raames.