Sotsiaaltöö

Isikliku abistaja teenus on mõeldud inimestele, kel on funktsioonihäire, mille tõttu nad ei tule iseseisvalt igapäevategevustega toime ja vajavad kõrvalabi. Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenuse saaja seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

Turu-uuringute AS viis sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu uuringu, mis käsitles 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike tegevuspiiranguid ja hooldusvajadust. Augustist novembrini 2020 küsitleti 2513 vähemalt 16-aastast Eesti elanikku.

2020. aastal sai toimetulekutoetust 18 295 inimest ehk 1,4% Eesti elanikest. Nii toetust saanute üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimasel viiel aastal vähenenud järjekindlalt, samal ajal on toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvanud 18% võrra.

Kas Eesti erihoolekande asutuste juhtide juhtimisstiil on pigem perspektiivset või pragmaatilist laadi ning kuivõrd on juhtimisstiilid seotud tegevusjuhendajate motivatsiooniga jätkuvaks tööks sama juhiga?

Tallinna Ülikooli tudengite korraldatud uuringust, mis tehti 7.–9. klassi õpilaste seas, selgus, et COVID-19 on avaldanud mõju noorte omavahelisele suhtlemisele ja sotsialiseerumisele. Osa õpilaste õppeedukus on saanud kriisis kannatada, kuid on ka noori, kes näevad kriisi tõttu kehtestatud piirangutes positiivsetki.

Kuidas mõista paremini meile saabuvaid pagulasi, et osata neid hästi toetada ja võimestada? Annela Samuel jagab magistritöö „Islamimaadest pärit pagulasnaiste kohanemine Tallinnas” kirjutamise ajal saadud kogemusi. Oma artikliga juhib ta tähelepanu võimalusele kasutada visuaalseid meetodeid laiemalt nii teadustöös kui ka sotsiaaltöötaja igapäevatöös.