Ühise keele otsingul: interdistsiplinaarse ennetuse sõnavara loomine Eestis
Ennetus ühendab mitmeid valdkondi – tervishoid, haridus, sotsiaal, õiguskaitse, keskkond ja kliima. Kuigi eesmärk on ühine – probleemide ennetamine ja heaolu edendamine –, räägitakse valdkondades tihti eri keelt.
Just keeleline segadus ja üksteisest mitte arusaamine oli ajendiks värskelt avaldatud teadusartiklis kirjeldatud koostööprotsessile, mille tulemusel loodi Eestis TAI teadlaste ja ekspertide eestvedamisel esimene interdistsiplinaarne ennetusterminoloogia, mis aitab ennetuse kvaliteeti parandada.
Ennetuses on kasutusel palju mõisteid, mida sealjuures eri valdkondades erinevalt tõlgendatakse. Näiteks tekitas segadust, mida tähendab ennetustegevuse mõju või tulemuslikkus – kas osalejate rahulolu tegevusega või mõõdetavat muutust probleemiga seotud näitajates? Sellised erinevused raskendasid koostööd, mõjutasid ennetustegevuste hindamist ja võisid viia ebaefektiivsete lahenduste kasutamiseni.
Sõnavara kokku leppimiseks kasutas töörühm osalustegevusuuringu lähenemist ja koosloome meetodeid. Protsessi käigus genereeriti ideid, loodi kontseptuaalsed kaardid, testiti mõistete definitsioone erinevates sihtrühmades, mida seejärel tagasiside põhjal täiendati.
Töö tulemusena määratlesid eksperdid 35 mõistet, millest kuus on ennetuses kesksed: haavatavus, ennetus, ennetustegevus, heaolu, protsessi hindamine ja mõju hindamine.
„Leidsime töö käigus, et mitmed mõisted on segadust tekitavad või mitmeti mõistetavad“, selgitas TAI ennetuse valdkonna juht Karin Streimann. „Näiteks tekitasid segadust mõisted parim praktika ja tõenduspõhine sekkumine. Esimest mõistetakse kui kasutusel olnud tegevust, millega on olnud varasemalt head kogemused, kuid ebaselgeks võib jääda seos tõendusmaterjali ja tegevuse tulemuslikkusega. Viimane viitab tõenduspõhisuse olemasolule või puudumisele, aga selline binaarne käsitlus ei võta arvesse tõendatuse erinevaid tasemeid,“ lisas Streimann.
Kokku lepitud terminoloogia ei ole pelgalt sõnastik – see on kõigile ennetuses tegutsetajale vajalik keel, mis aitab mõisteid samal viisil kasutada ning seeläbi parandada koostööd, teha selgemaid otsuseid ja läheneda ennetuse elluviimisele ja hindamisele samal viisil.
„Ühtne sõnavara on oluline ennetustöö kvaliteedi ja mõjususe tõstmisel. Samas vajab sõnavara pidevat uuendamist, juurutamist ja järjepidevat kasutamist, et muutused jõuaksid ja jääksid ka igapäevapraktikasse. Sama oluline on liikuda rahvusvahelise ühtse ennetuse sõnavarani, mis on erialade, sektorite ja ametite ülene,“ avas Streimann töö olulisust.
Terminid on kättesaadavad tervisesõnastikus ja Sõnaveebis ning neid kasutatakse aina enam välja- ja täiendusõppes, juhendmaterjalides ja poliitikadokumentides.