Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Võlanõustajate liit ühendab ala asjatundjaid

Kogemus

Tähtis on aru saada kliendi vajadusest võlanõustamise teenuse järele. Võlanõustamisteenuse osutajal peab olema võlanõustaja kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus.

Ülle Schmidt
Ülle Schmidt
juhatuse liige

Eesti Võlanõustajate Liidu (EVLN) asutamise mõte tuli neilt, kes olid õpetanud või õppinud võlanõustajate täienduskoolitusel Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Leiti, et kuigi koolitatud inimesi oli juba üksjagu ja tegutsesid mõned nõustamiskeskused (neist üks suuremaid Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses) ning teenust osutas ka töötukassa, ei toiminud võrgustik ega koostöö, võlanõustamise teenuski oli veel seaduses kirjeldamata. Võlanõustamise kui sotsiaalteenuse riiki toojaks võib pidada varem Saksamaal sel alal töötanud Kaidi Silver-Schöbet. Tema eestvedamisel kogunes 2011. aasta mais üle kahekümne huvilise ja asutamislepinguga moodustatigi liit. 

Võlanõustaja nõuded ja ettevalmistus

EVNL-i esimene ülesanne oli saavutada võlanõustamise kui sotsiaalteenuse tunnustamine ja koos kutsekojaga töötada välja võlanõustamise kutsestandard.

Esimene kutsestandard, võlanõustaja, tase 6, valmis 2013. aastal ja seda on kaks korda uuendatud. Kehtiva kutsestandardi (2022) järgi on võlanõustaja kõrgharidusega (soovitatavalt majanduse, õiguse või sotsiaalvaldkonnas) spetsialist, kes on omandanud erialaoskused võlanõustamise koolitusel ja töö käigus. Standardis on loetletud võlanõustaja töö nii kohustuslikud kui ka valitavad kompetentsid. Võimalus on taotleda ka majandamisnõustaja osakutset (tase 5), kes nõustab kliente võlgade ennetamisel ja majandusliku toimetuleku parendamisel.

Võlanõustaja on kõrgharidusega spetsialist, kes on omandanud erialaoskused võlanõustamise koolitusel ja töö käigus.

Võlanõustaja kutse andja on Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA), kutsekomisjonis on ka meie liidu esindajad.

Sotsiaalhoolekande seadusega kehtestati 2016. aastal võlanõustaja kvalifikatsiooninõuded ja omavalitsuste kohustus osutada või korraldada võlanõustamise teenust. Seaduse järgi peab teenust vahetult osutaval isikul olema võlanõustaja kutse või riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus.

Liidu esindajad on olnud kaasatud võlanõustajate koolituskava väljatöötamisse ja selle edaspidisesse arendamisse. Praeguseks on täienduskoolituse tundide arv suurendatud 230 tunnini. Võib arvata, et eri ajal koolituse läbinud inimesi on juba sadades, kuid ametlikult võlanõustajana töötab neist vaid murdosa. Ka võlanõustaja kutse tase 6 saanuid on paraku samuti väga vähe, sest töötukassa hanked ega sotsiaalhoolekande seaduse nõuded ei eelda kutsetunnistuse omamist. Oleme pidanud korduvalt piike murdma, et töötukassa tunnustaks oma riigihangete tingimustes koolitatud võlanõustajaid kui spetsialiste vähemalt võrdselt juristidega.

Soovitus omavalitsustele: kaasake asjatundjaid!

Finantsinspektsiooni korraldatud võlanõustamisalaseid seminare jälgib interneti kaudu palju omavalitsuste sotsiaaltöötajaid. Teadmised võlanõustamisest on sotsiaaltöötajatele kahtlemata olulised, et olla kursis selle võimalustega. Siiski tahame võlanõustajatena sotsiaaltöötajatele südamele panna, et nad ei hakkaks oma niigi keeruka töö kõrvalt ise kliendi võlaprobleeme lahendama, vaid suunaks vajaduse korral inimese võlanõustamisteenusele. Seadused muutuvad pidevalt ja võlanõustamisega iga päev tegeleval spetsialistil on aega süveneda ning otsida sobivat lahendust koos kliendiga. Oleme kahjuks näinud eksimusi maksegraafikute koostamisel, kui tegelikult oleks saanud aegumist taotleda, aga ka maksejõuetusmenetluse algatamise ja selle liigi (pankrot või võlgade ümberkujundamine) valiku soovitamisel.

Võlanõustamise teenusele suunamine võiks omavalitsustes olla inimeste jaoks palju hõlpsam.

Võlgade ärahoidmine

Suuremad töölõigud liidu tegevuses on olnud õigusloomes osalemine ja huvikaitse. Pärast 2008. aasta majanduskriisi olid paljud kaotanud võlgade tõttu kodu ja hädaliste arv aina suurenes. Poliitikud aga kiirlaenufirmade tegevusse pikka aega ei sekkunud. EVNL juhtis pidevalt tähelepanu sellele, et ka võlgnikul on õigus inimväärsele elule.

Küllap ajakirja lugeja teab, et võlglaste olukord tekitab Eestis ikka probleeme nii sotsiaaltöötajatele kui ka ühiskonnale. Näiteks Julianus Inkasso andmetel oli aktiivne maksehäire 2023. aasta märtsi seisuga ligi 217 000 eraisikul[1]. Portaali Creditinfo.ee andmeil olid k. a I poolaasta lõpus maksehäireregistris üle 128 000 kehtiva maksehäire[2].

Ka võlgnikul on õigus inimväärsele kohtlemisele.

Uute maksude kehtestamise järel on veelgi karta võlglaste arvu suurenemist, selle eest on hoiatanud ka kohtutäiturid. EVNL on aastaid toetanud positiivse laenuregistri seadustamist, kus oleks näha eraisiku võetud kõik kohustused. Oma liikmetega suhtlemisel ja klienditööd arutades tõdeme jälle ja jälle, kui lihtne on inimestel võlakeerisesse langeda. Paraku pole ka õnnestunud piirata hõlpsa laenamise reklaame. Neid püüdlusi takistavad nii laenuandjad kui ka seaduste puudus. Rahatarkust ei jätku igas vanuses inimestel, seega tuleb valmis olla nende murede lahendamiseks või leevendamiseks.

Kohtutäiturite tegevus täitemenetluse seaduse tõlgendamisel oli liidu huviorbiidis, kuni viimaks muudeti seadus üheselt mõistetavaks. Ka võlgade aegumise kohta tuli liidul esitada järelepärimisi ja nüüdseks peaks inimestel endil või nende abistajatel olema teadmised võlgade aegumise taotlemisest.

Koolitused ja koostöö

Liidul on hea koostöö sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, finantsinspektsiooni ja justiitsministeeriumiga. Meie liikmed osalevad nii uuringutes, töörühmades kui ka seminaridel.

Võlanõustajate liit on korraldanud igal aastal koolitusi ja oleme saanud toetust ka hasartmängumaksu laekumisest. Meie liikmetele on jaganud infot ministeeriumide esindajad, riigikohtu ja maakohtute kohtunikud, pangatöötajad, avaliku esinemise ja andmekaitsespetsialistid, samuti kohtutäiturid. Koolitused aitavad targemaks saada ja kutseoskusi täiendada, seal osalemine on ka võlanõustaja kutse taotlemise eeldus. Koolituste käigus on kujunenud võrgustikud ja teadmine, et klienditöös teisese arvamuse küsimiseks on kolleeg alati telefonikõne kaugusel.

EVNL kutsub endaga ühinema kõiki kõrgharidusega ja võlanõustamise täienduskoolituse läbinud praktiseerivaid võlanõustajaid. Nii leiate endale kolleegid, kellelt nõu küsida ja saate osaleda koolitustel. Enam kui kümme meie kogenud liiget on maksejõuetusmenetlustes ühtlasi hakanud täitma kohtu määratud usaldusisiku rolli.

EVNL-i kodulehelt evnl.ee leiab nii nõuandeid kui ka kõigi meie liidu võlanõustajate kontaktid. Murede või küsimuste korral julgustame helistama.

Info võlanõustaja kutse taotlemise kohta leiab ESTA kodulehelt. Järgmine võlanõustaja kutse taotlemise voor toimub 2.–15. oktoobrini 2023.

Internetis levib kahjuks ka palju vale infot. Rahaasjade korraldamisel soovitame kasutada finantsinspektsiooni hallatavat veebilehte minuraha.ee, mida võib usaldada.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2023.


[1] Andmed Julianus Inkasso eraisikute maksehäirete ülevaatest.

[2] Tagasivaade maksehäireregistri poolaasta statistikale. Creditinfo koduleht, 2. august 2023