Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

TAI suunab tervislikke valikuid teaduspõhiselt

Korraldus

Riigis on terviseteemadega tegelevaid asutusi palju ja õigustatult võib tekkida küsimus, millega tegeleb sotsiaalministeeriumi hallatav riiklik teadus- ja arendusasutus Tervise Arengu Instituut ehk TAI?

Annika Veimer
Annika Veimer
Tervise Arengu Instituudi direktor

 

Kui ajakirja Sotsiaaltöö lugeja on eelkõige kokku puutunud TAI tegemistega sotsiaalvaldkonnas, siis tegelikult on meie tööpõld oluliselt laiem. Avalikkus teab meid eelkõige erinevate toitumis-, alkoholi- või tubakateemaliste kampaaniate tegijana, kuigi erinevad teavitustööd ja -kampaaniad moodustavad meie tegevustest ja eelarvest napilt 5%. Põhirõhk TAI tegevustes on hoopis teadustööl ja selle tulemuste praktikasse viimisel.

Äsja lõppes ka meie enda jaoks järjekordne eesmärkide ja tegevusvaldkondade põhjalikum mõtestamise protsess ning kinnitasime TAI arengukava aastateks 2021–2025. Leidsime, et meie tegevusest laiema pildi andmine võib ka ajakirja lugejatele silmaringi avardav olla.

Meie missioon on olla teaduspõhiste tervislike valikute kujundaja ja kogu oma mitmekülgse tegevusmaastikuga panustame sellesse, et Eesti rahvas oleks tervem. Kuidas me seda teeme?

Teadustöö loob otsusteks tõenduspõhise aluse

Mõjusate tervist edendavate programmide kujundamiseks peavad need rajanema usaldusväärsetel andmetel. TAI-s uurivad meie teadlased Eesti inimeste tervist, tervisekäitumist, haigestumist ja neid mõjutavaid tegureid. Koostöö paljude Eesti ja Euroopa teadusasutuste ja ülikoolidega lisab meie uurimis- ja arendustööle rahvusvahelise mõõtme – viime ellu mitmeid rahvusvahelisi teadusuuringuid ja arendusprojekte.

Meie peamisteks uurimistöö suundadeks on vereringehaigused ja pahaloomulised kasvajad, mis on kõige sagedasemad surmapõhjused Eestis. 2021. aasta alguses jõudsime ammu oodatud ja plaanitud muudatuseni vähi sõeluuringute valdkonnas ning nüüd kutsutakse aktiivselt uuringusse ka inimesed, kel ravikindlustust ei ole. Samuti laiendati emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma, kaasates ka kuni 1956. aastal sündinud naised. Vähiennetuse teemal on oodata muudatusi veelgi, käimas on mitu uuringut eri sõeluuringute tõhususe või rakendamise teostatavuse osas, piloteerime emakakaelavähi uuringuproovi võtmisel uut, kodus kasutatavat meetodit.

Suure saavutusena võib välja tuua panuse äsjavalminud riikliku vähitõrjeplaani loomisse. Kümneks aastaks koostatud plaan arvestab terviklikku vähiteekonda, mis hõlmab õigeaegse ja kvaliteetse diagnostika ning ravi ja rehabilitatsiooni kättesaadavusele lisaks ka sotsiaalset ja psühholoogilist tuge patsiendile ja tema lähedastele.

Vähivaldkonna kõrval on meie teadlastel töös arvukalt muid teadusuuringuid. 2021. aastal jätkame COVID-19 käitumisuuringutega, mille kaks esimest lainet juba eelmisel aastal kokku võtsime. Suurematest uuringutest ootame sel aastal rahvastikupõhise vaimse tervise uuringu, Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu, laste rasvumise seire uuringu ning taimetoitluse ja soolatarbimise uuringute valmimist. Avaldamist ootavad erinevad teadusartiklid, sealhulgas puugikampaania tulemustest ja HIViga elavate inimeste raviga kaasatusest.

Seega, aeg-ajalt meie veebilehele kiigates, leiab sealt huvitavat värskemat teaduskirjandust või saab tutvuda tervisestatistika andmebaasis avaldatud andmete ja analüüsiraportitega.

Mõjusad otsused vajavad kvaliteetset tervisestatistikat

Teadlike valikute tegemiseks on tervisepoliitikas olulised ka kvaliteetsete andmetega registrid. TAI kogub Eesti tervise- ja tervishoiuvaldkonna statistikat, st andmeid rahvastiku terviseseisundist ja -käitumisest kuni tervishoiuressursside kasutamiseni. Haldame kuut rahvastikupõhist meditsiiniregistrit: raseduse infosüsteem, vähiregister, vähi sõeluuringute register, surma põhjuste register, tuberkuloosiregister ja narkomaaniaraviregister. Registriandmete analüüs aitab hinnata rahva tervise seisundit ja trende. Vaatamata Eesti e-riigi kuulsusele, ja seda eriti tervishoiuvaldkonnas, tuleb tõdeda, et andmete kogumisel on meil astuda veel olulisi samme, et kasutada ära tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste võimalusi ja potentsiaali. Meie jaoks on registrite maailmas teha tiigril veel suur hüpe.

Tervise ja heaolu edendamine praktikas

Kui usaldusväärsed andmed ja analüüs tervist hoidvate ja edendavate poliitikate kujundamiseks on olemas, tuleb nende põhjal ka tegevused planeerida ja ellu viia. Ka siin on TAI-l kaalukas roll täita.

"Märkimisväärne osa meie tööst on seotud tervise ja sotsiaalse heaolu edendamisega."

Tervise edendamise ja ennetuse alla mahuvad nii tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine ning rakendamine riskikäitumise ennetamiseks ja tervise toetamiseks, tegevuskohapõhine tervise edendamine ja haiguste ennetamine koolieelsetes lasteasutustes, koolides, töökohtadel ja kohalikes omavalitsustes ning samuti terviseturundus – ja kampaaniad ja teavitustegevused erinevatele sihtrühmadele. Mis nende keerukate sõnakombinatsioonide taga peitub? Näiteks on eelnevate tegevuste raames Eestis juurutamisel koolilaste käitumisoskusi arendav mäng VEPA, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõenduspõhine ennetusprogramm. Programmi eesmärk on vähendada noorte riskikäitumist ja mõjutada positiivselt laste elukäiku. VEPA koondab õpetaja jaoks meetodid, mida tunnis õpitegevuse käigus kasutada, ning aitab luua klassis positiivse ja toetava õhkkonna, lastel paremini õppimisele keskenduda ning arendada õpilaste enesejuhtimise ja sotsiaalseid oskusi.

Lisaks arendame ja korraldame riigis kindlaid tervise- ja sotsiaalteenuseid eelkõige haavatavatele sihtrühmadele: HIV-i testimine ja nõustamine, HIV-iga elavatele inimestele suunatud nõustamine ja juhtumikorraldus, narkootikumide tarvitajatele mõeldud teenused nagu kahjude vähendamine koos mitmesuguste tugi- ja nõustamisteenustega, ravi ja rehabilitatsioon narkootikumide tarvitajatele, alkoholi liigtarvitamise varane avastamine ja nõustamine ning alkoholitarvitamise häire ravi, noorte uimastitarvitamise ennetamine ja tuberkuloosiravi korraldamine. Koostöös partneritega korraldame vähi sõeluuringuid ja loome uute personaalmeditsiini teenuste jaoks vajaliku infrastruktuuri. Arendustööd toetame sageli tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koolitustega – aastas osaleb TAI erinevates koolitusprogrammides 4000–5000 inimest.

Tervisedendustöös on oluline kasutada tänapäevaseid nutikaid lahendusi. Näiteks meie kõnerobot Aboti aitab loobuda liigsest alkoholitarvitamisest. Nii Abotist kui ka alkoholitarbimise valdkonna ennetustegevustest leiab rohkem infot veebilehelt alkoinfo.ee. Oleme loonud veebipõhise eneseabi programmi „Selgeˮ, mille kasutaja saab analüüsida oma alkoholi tarvitamise mustrit ja leiab professionaalset abi alkoholi tarvitamise vähendamiseks. Järgnevatel aastatel soovime luua ka mobiilirakenduse ehk äpi, mis toetaks tubaka tarvitamisest loobumisel noori, kelle seas paraku üha enam e-sigarettide jms toodete tarbijaid näeme. Pidevalt tegeleme ka toitumisprogrammi lahenduse Nutridata arendamisega, et tõsta tavakasutaja jaoks toitumise ja liikumisharjumise jälgimisel programmi kasutusmugavust ja seda ka mobiilsetes seadmetes.

Riiklik personaalmeditsiini projekt

Infotehnoloogia mängib olulist rolli ka TAI ühes lähiaastate kaalukas projektis, milleks on „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis aastatel 2019–2022ˮ. Selle käigus luuakse infrastruktuur ja teenused, et saaksime tuleviks ennetus- ja ravitöös kasutada ka iga inimese geeniandmeid.  

Personaal- ehk täppismeditsiinis leitakse igale inimesele just talle sobiv ennetus- või raviplaan, analüüsides terviklikult tema käitumise, keskkonna ja tervise andmeid ja geneetilist eelsoodumust haiguste tekkeks. Personaalmeditsiin võimaldab pakkuda õigeid teenuseid õigel ajal õigele inimesele ja toob tähelepanu ravilt ennetusele. Need on tervishoiuteenused, mis saavad olema tulevikus igapäevase ravi või ennetustöö osaks. Riiklikult on personaalmeditsiini arendamine võetud prioriteediks juba aastast 2005 – selle töö olulisim ja nähtavaim tegevus on olnud geeniproovide kogumise algatus.

Nüüdseks on olemas pea 20% täiskasvanud elanikkonna geeniandmed. Nii suure hulga inimeste valmisolek hakata geenidoonoriks on eelis, mis võimaldab alustada rakenduste loomise, testimise ja valideerimisega ning peagi ka geeniandmete kliinilise kasutusega ning annab meile edumaa teiste riikide ees ja unikaalse teerajaja stardipositsiooni. Seni on toimunud kliinilised uuringud, kus hinnatakse kõrge geneetilise riskiga inimeste tervist ja luuakse käsitlusjuhendid, kuidas geneetilisi riskiskoore arvutada ja tervishoiusüsteemis kasutusele võtta.

Lisaks arendatakse sotsiaalministeeriumi ellu kutsutud ja Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK) koostöös elluviidava personaalmeditsiini projekti tulemusel välja uus osa tervise infosüsteemis geeniandmete säilitamiseks ning analüüsiks, et pakkuda personaal- ehk täppismeditsiini teenuseid. Loodava lahenduse eesmärk on pakkuda personaalmeditsiini teenuseid, mis erinevad põhimõtteliselt varasemast geenidoonoritele tagasiside andmise meetodist – tegu ei ole enam teadusprojektiga, vaid kliinilises praktikas kasutamiseks valideeritud andmetega.

2021. aasta lõpuks valmib personaalmeditsiini rakendamise tervikliku IT-lahenduse prototüüp ja toimuvad tervishoiutöötajate koolitused. Personaalmeditsiini rakendamise projekt kestab 2022. aasta lõpuni ja selleks ajaks valmivad esimesed IT-lahendused, mis võimaldavad retsepti väljakirjutamisel või selle eelselt kuvada automaatselt geeniandmetel põhinevaid soovitusi ravimite individuaalse sobivuse ja optimaalse koguse kohta. Samuti valmivad lahendused, mille abil saame avastada rinnavähki enne kui naine riiklikku rinnavähisõeluuringu programmi jõuab ning südame- ja veresoonkonna haigusi. Seejärel on võimalik neid rakendusi tervishoiusüsteemis piloteerida juba koostöös tervishoiuteenuse osutajatega, et töötada välja terviklikud tervishoiuteenused.

Neli strateegilist sihti

Värskelt valminud TAI arengukavas aastateks 2021–2025 sõnastasime ootusi arvestavalt instituudile uue visiooni, missiooni ja leppisime kokku ühistes väärtustes ning seadsime meie põhitegevusvaldkondade vedamisel aluseks olevad strateegilised sihid. Järgmisel viiel aastal hoiame endiselt fookuses tervislike eluviiside toetamist ja edendamist, pakume kvaliteetseid ja asjakohaseid terviseandmeid, aga võtsime ka sihiks olla teaduspõhine rahvatervishoiu eestvedaja ja arvamusliider ning pakkuda atraktiivse tööandjana oma inimestele positiivset töötajakogemust.

Meie järgneva viie aasta üks suundadest ja püüdlustest on olla rohkem nähtav, et mõjutada tõenduspõhise teadustöö tulemuste praktikasse rakendamise abil riigis tehtavaid tervishoiupoliitilisi otsuseid.

"Keskkonda kujundades ja oskuslikult nügides jõuame ka muutusteni inimese valikutes ja käitumises."

Arengukava tegemisel arutasime rolle ja instituudile seatud ootusi paljude huvigruppide, koostööpartnerite ja kolleegidega – tulemuste ja parimate lahendusteni jõuame ikka koostöös.


Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2021