Rehabilitatsiooniteenuste uus korraldus sünnib koos valdkonna spetsialistidega
Rehabilitatsioonisüsteemi muudatused on osa suuremast ja pikaajalisest kavast lõimida tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem.
Muudatusi on kindlasti vaja, sest probleemid on mõlemas süsteemis samad: näiteks korduvad hindamised, suur halduskoormus, lõimimata ja aegunud infosüsteemid, abivajaduse süvenemine pikal teekonnal, samalaadsete teenuste korraldamine ja rahastamine mitme eri valdkonna kaudu, raskused ligi pääseda vajadustele vastavatele teenustele, spetsialistide puudus, inimeste järjest komplekssemad probleemid jne. Küllap on igaüks, kes sotsiaalvaldkonnas tegutseb, nendega kokku puutunud.
Sotsiaalministeerium tahab välja töötada tervikliku korraldus- ja rahastusmudeli, mille keskmes on inimene, lähtudes tema vajadustest ja käsitledes teda tervikuna. See ei ole uus idee, süsteemide lõimimine on võetud päevakorda juba heaolu arengukavas, selle vajadusele on viidanud riigikontroll.
Oleme kümne aasta jooksul Eestis korraldanud prooviprojekte, nagu Viljandi haigla projekt PAIK, millest kasvas välja sel suvel avatud ja eri teenuseid koondav Tervikum, hoolduskoordinatsioon, insuldiravi teekond jm. Oleme hoolega vaadanud teiste riikide kogemusi (Hispaania Kataloonia piirkond, Kanada, Soome jt) ning tuleb tunnistada, et Eesti on sabassörkijate seas.
Rehabilitatsioonisüsteemi muudatustega on senini töötatud pigem eraldi, ent pidasime õigusloome ja valdkonnaüleste teenuste rahastuse ning korralduse mõttes mõistlikuks vaadata kogu pilti laiemalt. Rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste siht on olnud lõimida teenuste korraldus senisest enam tervishoiuga ja kaotada dubleeriv teenuste osutamine eraldi süsteemide kaudu. Rehabilitatsiooniteenuste korralduse sidumine sotsiaalvaldkonna ning tervishoiuülese tervikliku korraldus- ja rahastusmudeliga on arusaadavalt tekitanud segadust ja küsimusi.
Juuli keskel saadetakse laiemale ringile väljatöötamiskavatsus (VTK), kus ministeerium pakub lahendusvariandid ja ka ettepanekud, kuidas välja töötada inimesekeskne teenuste rahastus ja korraldus. VTK ei ole veel eelnõu või lõplik plaan: eesmärk ongi saada tagasisidet ja arvamusi valdkonna spetsialistidelt ning neilt, keda muudatused mõjutavad.
Detaile, mida arvestada ja läbi arutada, on veel palju, ohtralt tööd seisab veel ees. Küll aga on seniste arutelude käigus mõistetud, et tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi lõimimist ning inimese vajadusest lähtuvat vaadet on Eestisse hädasti vaja, sellele ei vaidle keegi vastu.
Inimesekesksuse suurendamisest süsteemis on vähemalt kümme aastat räägitud, läheme nüüd teele ja hakkame peale! Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid VTK-le, et ehitada üles süsteem, mis oleks sõbralikum inimesele, toetavam ja koostööd soodustavam spetsialistile ning kasutaks mõistlikult ka maksumaksja raha. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide kogemus on hindamatu, millele muudatuste kavandamisel ja rakendamisel tugineme. Oleme senini kaasanud huvikaitse- ja esindusorganisatsioone, jätkame seda ka VTK kooskõlastusringi ajal ning edaspidi.