Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Põhja-Pärnumaa võlanõustamiskogemus

Kogemus

Tähtis on tagada võlanõustamise kättesaadavus õigel ajal, järjepidevalt suurendada teadlikkust rahalisest toimetulekust ja anda vajalikke oskusi.

Anneli Kaljur
Anneli Kaljur
sotsiaalosakonna juhataja

Põhja-Pärnumaa vallavalitsus on alates 2018. aastast teinud võlanõustamise osutamiseks koostööd MTÜ-ga Pesapuu. Vallas on ligi 8000 elanikku ja teenust saab aastas kuni viiskümmend inimest.

Aeg-ajalt saavad spetsialistid kokku ja arutavad teenuse sisulisi külgi: inimese teekond võlanõustamiseni, teenuse protsess, tegevus, omavaheline infovahetus, muud abistavad võimalused jms. Eelkõige on eesmärk hoida teenus inimese jaoks võimalikult lihtne ja kättesaadav. Samuti ei tohiks teenuse osutamine olla liiga keerulise asjaajamisega vallavalitsusele ega teenuseosutajale.

Koostöös MTÜ-ga Pesapuu on vallavalitsus võimaldanud elanikele ka psühholoogilist nõustamist ja katsetanud ühise projektina tugiisikuteenuse osutamist. Ühise meeskonnaga oleme läbinud MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor eestvedamisel tugiisikuteenuse koosloomeprotsessi, mis oli väga tore kogemus. Teenusedisaini töötubades vaatasime teenuse protsessi eri nurga alt ja analüüsisime osaliste vajadusi.

Abi ollakse valmis vastu võtma siis, kui olukord on juba väga keeruline.

Võlanõustamine on teenus, mille käigus ei tegeleta ainult olemasolevate võlgnevustega, vaid ka nõustatakse, kuidas võlgnevusi ennetada, kuid praktikas ennetamise huvilisi sotsiaaltöötajani väga ei jõua. Tavaliselt ei pöördugi võlanõustamise vajadusega inimene ise vallavalitsuse poole. Pigem tekib kontakt sotsiaaltöötajaga mõne muu mure tõttu ja võlgnevuste probleem selgub alles olukorra uurimisel. Selleks ajaks on võlgnevused juba kuhjunud ja sageli pole ka inimestel endal ülevaadet, kui palju ja kellele võlgu ollakse. Keerulist olukorda eiratakse, sageli pole inimene kuigi motiveeritud lahendusi otsima.

Meie statistika kohaselt olid aastatel 2019–2022 võlanõustamisele suunatud inimestest eri aastatel 40–60% hädas kuhjunud võlgnevustega ehk mitme võlanõudega. Abi ollakse valmis vastu võtma siis, kui olukord on juba väga keeruline. Inimesi tuleb sageli veenda võlanõustamise vajalikkuses ja selgitada, miks selline elustiil ei ole jätkusuutlik.

Viimaste aastate jooksul on võlanõustamisele suunatud inimeste arv mõnevõrra suurenenud. Tahaks loota, et see on juhtunud eelkõige tänu paremale teadlikkusele. Oleme koos MTÜ-ga Pesapuu jaganud infot valla avalikes kanalites, tutvustanud teenuse olemust ja kutsunud inimesi üles muredest märku andma. Valla elanikel on võimalus pöörduda ka otse teenuseosutaja poole ja edaspidi toimub juba vallavalitsuse ning teenuseosutaja koostöö.

Puudulik finantskirjaoskus on üks peamisi võlgnevuste tekkimise põhjuseid.

Võlgadega satutakse hätta vanusest, haridusest ja palga suurusest olenemata. Küll saab esile tuua, et vallast teenust saanud inimestest on suurim grupp töövõimetoetuse või pensioni saajad ja seejärel töötavad inimesed. Peamised võlgnevuse tekke põhjused on kiirlaen, pangalaen või laen eraisikult ning liising ja järelmaks. Sageli on võla põhjuseks ka lapse elatis.

Meie kogemuse põhjal on võlanõustamine tulemuslik teenus: olukorrad lahendatakse koos võlanõustajaga ühel või teisel viisil ning korduvat vajadust teenuse järele ei ole inimestel vähemalt viie aasta jooksul tekkinud. Uute võlgade vältimiseks on tähtis muuta oma tarbimisharjumusi vastavalt oma rahalisele võimekusele ja osata hinnata igasuguste kohustuste võtmisel võimalikke riske – selle õpetamine on ka võlanõustamisteenuse üks osa.

Kohaliku omavalitsuse peamised mured on hiline pöördumine võlgnevustega tegelemiseks, (kiir)laenu võtmise lihtsad võimalused ja eelkõige puudulik majandamis- ning finantskirjaoskus. Oskamatus elada ja majandada rahakoti võimekust arvestades on väga suur mure, niisuguseid oskusi peaks süstemaatiliselt juba koolis õpetama. Kui kool on juba lõpetatud, kuid asjaomased oskused puuduvad, on vaja tähelepanu pöörata rahalise toimetulekuoskuse suurendamisele. Selline õpe, kursus, koolitus või muu sarnane abi ei ole veel kättesaadav, kuid nende küsimustega tuleb kindlasti tegeleda, et ennetada probleeme, mis võivad viia võlgnevuste tekkimiseni.

Puudulik finantskirjaoskus on üks peamisi võlgnevuste tekkimise põhjuseid ja sellele annavad hoogu ka tarbimisühiskonna väärtused. Meie inimesed elavad üldiselt hästi, hüvesid saab tarbida ohtralt ja kohe ning see omakorda soosib ka tarbimist võlgu elades.

Tähtis on tagada võlanõustamise kättesaadavus õigel ajal, järjepidevalt suurendada teadlikkust rahalisest toimetulekust ja anda vajalikke oskusi. Heade koostööpartneritega jätkame tööd selle nimel.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2023.