Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Lasteabi tulemuslikkus oleneb koostöö kvaliteedist

Uurimus/analüüs

Artiklis tutvustatakse lasteabi abiliini tulemuslikkust käsitlevat uuringut, mis muuhulgas käsitles ka lasteabi ja kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate koostöövõimalusi.

Anna Karolin
uuringuekspert, Kantar Emor
Kristi Asser
uuringu koordinaator, sotsiaalkindlustusamet 
Tartu ülikooli heaolu-uuringute nooremteadur


KOKKUVÕTE

Sotsiaalkindlustusameti lasteabi abiliini teenus on lastekaitsesüsteemi oluline osa. Lasteabi ülesanne on koguda ja vajadusel lastekaitsetöötajatele edastada pöördujate teateid laste kohta, kes võivad vajada abi või olla hädaohus, nõustada pöördujaid ning väljaspool tööaega ka viivitamata abistada last.

Teenuse toimivust ja tulemuslikkust ei ole senini süvitsi analüüsitud, mistõttu korraldati uuring [1], kus vaadeldi lasteabi tegevust ja koostööd peamiste laste abistamisega seotud osalistega ning tutvuti ka välisriikide kogemustega.

Uuringu tulemusest selgus, et lasteabi toetab lastekaitsetööd, nii vähendades selle koormust laste ja perede nõustamisega kui ka vahendades infot abivajavate ja hädaohus laste kohta. Ametkondade koostöö sujub hästi, kuid parandada tuleks nii infovahetust, teadlikkust üksteise tööst kui ka spetsialistide võimekust märgata laste abivajadust.

MÄRKSÕNAD

Lasteabi, lapse heaolu, teenuse mõju hindamine


Ideaalmaailmas saab iga laps piisavat toetust ja abi lähiringilt, peamiselt perekonnalt ja lähedastelt, aga ka lasteaiast, koolist või teistelt ühiskonnaliikmetelt. Hea lapsepõlve kontseptsioon eeldab, et laps peaks saama oma lapsepõlve nautida, tema õigusi austatakse, tema häält kuuldakse ja riik jagab vanematega vastutust hea lapsepõlve tagamise eest nii ühiskonna individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil (Wagner ja Einarsdottir 2008). Laste ja noorte toetamine on oluline, sest üles kasvades toetub laps ja noor enesemääramisel ning arenemisel keskkonnale, end vajaduse korral vastavalt olukorrale kohandades. Vahel ei ole lähivõrgustiku võimalused aga piisavad või võidakse sattuda olukordadesse, kus isiklikust kogemusest lahenduse leidmiseks ei piisa.

Lasteabi Eestis ja teistes riikides

Sarnaselt paljude teiste riikidega on ka Eestis alates 2009. aastast lasteabi abiliin, kust lapsed ja noored võivad abi saada ning võib lastega seotud teemadel nõu küsida. Viimased seitse aastat tegutseb abiliin riikliku teenusena. Abiliin pakub tavaliselt tasuta, õigeaegset, lihtsasti ligipääsetavat ja anonüümset nõustamist ja/või teavet ning võib olla otsustavalt tähtis esimene kontaktpunkt lastele ja noortele psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja toetuseks, sh suitsiidiriski korral (Watling jt 2021). Sageli on abiliini peamine ülesanne pakkuda pöördujatele vahetut sotsiaalset-emotsionaalset tuge. 

Eestis lähevad lasteabi teenuse ülesanded kaugemale tavalise abiliini tööst: seaduse järgi on selle ülesanne ka koguda ja edastada abivajavate laste teateid ning abistada hädaohus olevaid lapsi siis, kui kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatel pole tööaeg. Lasteabi täidab neid ülesandeid koostöös paljude osalistega, kes tegutsevad laste heaolu nimel. 

Eestis lähevad lasteabi teenuse ülesanded kaugemale tavalise abiliini tööst.

Lasteabiga sarnaseid abiliine leidub kogu maailmas, näiteks on Child Helpline International enda alla koondanud 155 liiget 133 riigist. NSPCC (National Society for the Prevention of Cruelty to Children) 2019. aastal koostatud eri riikide lasteabiliinide tulemuslikkuse ülevaates (Stoilova jt 2019) leiti, et abiliinide töö tulemused avalduvad nii individuaalsel (hoiakute ja käitumise muutus, paremad teadmised) kui ka ühiskondlikul tasandil (eelkõige muutused organisatsioonide vahelistes suhetes, kogukonna toimimises, sotsiaalsetes hoiakutes ja sotsiaalpoliitikas). 

Enamik abiliinide uuringutest keskendub siiski kasutajale, vähem tähelepanu on pühendatud sellele, kuidas hinnata teenuse mõju organisatsioonide ning ühiskonna tasandil. Sotsiaalkindlustusameti tellimusel korraldatud uuringus keskenduti aga just viimasele ja analüüsiti lasteabi tegevust ning koostööd laste abistamisega seotud teiste peamiste osalistega. Sooviti hinnata lasteabi tegevuse tajutut tulemuslikkust ja mõju ning tuua välja võimalikke kitsaskohti. 

Uuringu metoodika 

Joonis 1 annab ülevaate uuringu ülesehitusest.

Joonis 1. Uuringu peamised etapid

Kasutati kombineeritult eri meetodeid: lasteabi tulemuslikkuse ja koostöö hindamiseks intervjueeriti lasteabi nõustajaid, kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitsetöötajaid ning lasteabi peamisi koostööpartnereid häirekeskusest, politsei- ja piirivalveametist, turvakodudest, haridus- ja tervishoiuvaldkonnast. Lisaks analüüsiti kvantitatiivselt lasteabilt KOV-idele 2023. aastal sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) kaudu edastatud pöördumisi (n = 1586) abivajavate ja hädaohus laste kohta. 

Lastekaitsetöötajad hindavad just kõige olulisemaks lasteabi kui nõustamist ja tuge pakkuvat abiliini.

Põhjalikum sissevaade tehti lasteabisse pöördunud 91 lapse ja pere varasema ning edasise käekäigu kohta, uurides süvendatud kvalitatiivse sisuanalüüsi abil nende lastekaitse juhtumimenetluste (anonümiseeritud) sisu. STAR-i andmete analüüs on andmekaitse piirangute ja andmete väljavõtmise ning anonüümimise suure töömahu tõttu vähe levinud, kuid andmestik pakub sisukat ja erapooletut vaadet Eesti lastekaitsesüsteemile. Valdkondlike arenguvõimaluste leidmiseks vaadeldi eeskujulike välisriikide tegevust. Lähemalt saab aruandest lugeda Iirimaa, Norra, Portugali, Prantsusmaa ja Rootsi laste abiliinide ning lastekaitsetöö korralduse kohta. 

Uuringuleiud. Lasteabi üks hinnatuim roll on olla nõustaja ja toetaja

Lastekaitseseaduse § 27 lg 1 ja 2 järgi tuleb abivajavast lapsest viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonile 116 111. Laste abistamisel on Eestis sarnaselt teiste uuringus vaadeldud riikidega keskne roll lastekaitsetöötajatel. Lastekaitsetöötajad, olles ka info ja teadete kogujad, suunavad vajaduse korral lapsi toe saamiseks ka lasteabisse helistama. Intervjuudes lastekaitsetöötajatega toodi välja, et KOV-i lastekaitsel võib avaliku arvamuse silmis olla senini ähvardav maine ja lasteabi saab olla koht, mis lastekaitsesüsteemi mainet pehmendab. Oma murede usaldamist lasteabile toetavad mitme ametkonna esindajate põhjendused, et lasteabil on positiivne maine, see on neutraalne ja saab jääda anonüümseks, on kättesaadav kogu ööpäeva jooksul. 

Üks KOV-i lastekaitsetöötaja kirjeldas lasteabi ülesannet järgmiselt: „Lasteabi mõte noortel ja lastel ongi ju see, et seal keegi ei tea ega tunne mind ja ma võin rääkida seda, mis mind praegu just vaevab ja mis minu sõpra vaevab, ja nad ei anna minu väljaräägitule hinnanguid.“

Töövälisel ajal täidab lasteabi juriidilises mõttes lastekaitse rolli.

Lastekaitsetöötajad hindavad lasteabi eeskätt kui nõustamist ja tuge pakkuvat abiliini. Paljud lasteabile esitatud pöördumised ei jõuagi KOV-i lastekaitse töölauale, sest need lahendatakse juba varem telefoninõustamise või veebivestluse käigus. Pakkudes kõigile pöördujatele kogu ööpäeva kättesaadavat nõustamist ja emotsionaalset tuge, aitab lasteabi kaasa KOV-ide lastekaitsetöötajate koormuse vähendamisele, julgustades pöördujaid ka väga varakult probleemide lahendamiseks abi otsima. 

Mitmes välisriigis, näiteks Iirimaal ja Rootsis, täitsid sellist rolli vabakonna abiliinid, mis peaasjalikult nõustavad pöördujaid ja levitavad laste heaoluga seotud materjale. Eesti süsteem sarnaneb rohkem näiteks Norra ja Prantsusmaaga, kus abiliin nõustab pöördujaid ning kogub samal ajal infot abivajavate laste kohta. Eesti suurust arvestades on nende ülesannete kombineerimine pigem efektiivse korralduse näide.

Lastekaitsetöötajad ootavad täpsemat infot neile edastatud pöördumiste korral

Lasteabi töö on KOV-ide lastekaitsetöötajatega tihedalt seotud: lapse elukohajärgse KOV-i lastekaitsetöötajatele edastatakse info pöördumiste kohta, mida on vaja täiendavalt hinnata või kus on vaja rakendada abistavaid meetmeid. Seetõttu oleneb ka lasteabi töö tulemuslikkus selle koostöö kvaliteedist. Aastal 2023 edastati kõigist 16 918 lasteabi pöördumistest 47% KOV-idele. Elanike arv KOV-ides erineb, seetõttu erineb märkimisväärselt ka lasteabilt saadavate teadete hulk ja sagedus. Näiteks Lasnamäe linnaosa, aga ka Tartu linn said 2023. aastal lasteabilt ligi 500 teadet, kuid mõned väiksemad KOV-id vaid paar teadet aastas, mistõttu võib ka nende koostöökogemus lasteabiga olla teistsugune. 

Aastal 2023 edastati kõigist 16 918 lasteabi pöördumistest 47% KOV-idele.

Töövälisel ajal täidab lasteabi juriidilises mõttes lastekaitse rolli, aidates vajadusel korraldada lapse turvalistesse tingimustesse paigutamist ja tehes põhjendatud juhtudel lapse perest eraldamise otsuseid. Lasteabi vormistas 2023. aastal 58 perest eraldamise otsust kokku 72 lapse kohta. Kõige rohkem lapse eraldamise juhtumeid oli Tallinnas ja Tartus. Teistes KOV-ides ei tulnud selliseid juhtumeid ette üldse või olid vaid üksikjuhtumid. 

KOV-i lastekaitsetöötajad tõid uuringus välja, et soovivad lasteabilt pöördumiste kohta võimalikult täpset ülevaadet juhtunust ja lapse abivajadusest, sh ka pere kontakte. Iga infokild võib olla abiks, et hinnata lapse ja pere olukorda või pakkuda lapsele veelgi suuremat tuge. Näiteks võidakse lasteabi pöördumise põhjal otsustada alustada juhtumikorralduslikku tööd perega.  

Uuringust selgus, et lastekaitsetöötajad on üldiselt rahul lasteabist saadud teadete sisuga ja nende kvaliteet on aja jooksul paranenud. Siiski saavad lasteabi nõustajad edasi anda vaid seda infot, mis lasteabisse pöörduja edastas. Näiteks selgus, et häirekeskuselt tulnud teated on mõnevõrra lühemad, häälsõnumite kaudu tulnud info korral ei saagi lasteabi häirekeskusele täpsustavaid küsimusi esitada. Suurim probleem aga on juhtumid, kui laps jääbki anonüümseks ja lasteabi nõustaja saab edastada lapse kohta vaid väga üldise info, lootes, et laps õnnestub kindlaks teha, näiteks kui ta on lastekaitsetöötajale juba varasemast teada.

Laste ja perede probleemide märkamiseks on Eestis tarvis lastega töötavaid spetsialiste võimestada ning julgustada teavitama ja varakult sekkuma.

Lasteabi üks nõustaja kirjeldas seda järgmiselt: „Kõige suurem probleem nende (KOV-ide lastekaitsetöötajate) jaoks on anonüümsed menetlused. Mõnikord me saame häirekeskuselt info, kus on olemas näiteks võib-olla aadress ja pöörduja mingisugune kontakt või telefoninumber ja situatsiooni kirjeldus ja see on kogu lugu. Võib-olla me teame ka, et seal on umbes 4–5-aastane laps näiteks. Siis me teeme anonüümse menetluse kohalikku omavalitsusesse, sest me aadressi järgi teame, millises kohalikus omavalitsuses see on. Siis me saadame sinna selle situatsiooni kirjelduse. Pöördus see, andis teada seda, ja see on kogu lugu. See on kohaliku omavalitsuse jaoks probleemne menetlus, sest nemad ka ju võib-olla ei tea, kes seal aadressil tegelikult elab. Aga nad saavad teha koostööd politseiga, mis on nende jaoks võib-olla ebameeldiv, aga võimalus.“

Varajast märkamist võiks olla rohkem

Uuringus vaadeldi STAR-i andmetele tuginedes ka lasteabi edastatud pöördumisega seotud laste ja perede varasemat tausta, et hinnata lasteabi tulemuslikkust varajase märkamise vaates. Juhtumite sisuanalüüsi põhjal olid umbes pooled abivajavate laste ja üle poole hädaohus laste kohta KOV-idele edastatud pöördumistest sellised, kus lapse abistamiseks oli juba varasem lastekaitse juhtumimenetlus. See kinnitab ühelt poolt, et lasteabi tegutseb varajase märkamise soodustaja ja ennetajana, sest paljud juhtumid jõuavad lastekaitsetöötajate vaatevälja lasteabi kaudu, teiselt poolt toetab lasteabi ka neid lapsi, kellega lastekaitsetöötajad juba tegelevad.

Uuringus osalejad tõid välja, et laste ja perede probleemide varajaseks märkamiseks on Eestis tarvis lastega töötavaid spetsialiste, näiteks lasteaedade, koolide, perearstikeskuste töötajaid, võimestada ning julgustada teavitama ja kohe sekkuma. Nende sihtrühmade teavitamisjulgusele pööravad mitmesuguse tegevuse abil palju tähelepanu ka teised riigid.

Uuringus rõhutati, et tuleb olla järjepidevalt kursis andmesüsteemi võimaluste üksikasjadega.

Juhtumite süvendatud sisuanalüüsis leiti, et umbes 40% vaadeldud juhtumitest kvalifitseerusid info põhjal varajaseks märkamiseks lastekaitsesüsteemis, ent ülejäänud juhtumid puudutasid juba hiljem avastatud ja seega tõsisemate probleemidega peresid. Oli ka juhtumeid, kus pika aja jooksul süvenesid lapse ja pere mitmesugused probleemid. Mõni juhtum võis alata lapse hooldajate sõltuvusprobleemide või lähisuhtevägivallaga, edaspidi aga laekus juba info lapse vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise kohta, mis aja jooksul süvenesid. 

Hoolimata sellest, et laps on lastekaitse vaateväljas, ei pruugi KOV-idel olla selliste juhtumite lahendamiseks piisavalt mõjuvaid sekkumisi. Need juhtumid on STAR-i andmestiku abil edaspidi vaja täpsemalt kindlaks teha. Põhjalikumalt tuleb analüüsida juhtumite menetlemise riiklikult sätestatud korda, mis määraks, kes ja kuidas selliste juhtumite korral peab pakkuma lapsele ning perele sobivat abi. 

STAR-i andmesüsteem võiks olla funktsionaalsem ja võimaldada andmeid ka analüüsida

Eraldi kerkisid esile STAR-i andmesüsteemiga seotud tehnilised küsimused. STAR-i kasutajamugavust ja arendusvajadust on märgitud juba varasemates uuringutes, kuid käesolevas uuringus rõhutati, et tuleb olla järjepidevalt kursis andmesüsteemi võimaluste üksikasjadega. Näiteks ei teadnud KOV-i lastekaitsetöötajad, et STAR-ist saab vaadata lasteabi pöördumisega seotud toimingute andmeid, mis lasteabi nõustaja on sisestanud juhtumi edasise käigu kohta. Seega võis lastekaitsetöötajatel jääda saamata lasteabi pöördumistega seotud oluline info ja see võis mõjutada ka nende rahulolu seoses lasteabi vahendatud pöördumistega. 

Lasteabi nõustajad ja KOV-i lastekaitsetöötajad ei tunne hästi üksteise töö eripära ega puutu palju kokku.

Teise olulise raskusena ilmnes, et ligi pooltel juhtudel tuleb lastekaitsetöötajatel STAR-i ebapiisava funktsionaalsuse tõttu lasteabi pöördumiste infot käsitsi teise menetlusse kopeerida. Mõlemad probleemid on vaja kiiresti lahendada, et leevendada lastekaitsetöötajate suurt töökoormust ja tagada laste kiirem ning tõhusam abistamine.

KOV-i lastekaitsetöötaja: „/…/ lapse teavitust peab minema ju vaatama uuest STAR-ist ehk see siis tähendab seda, et kuna meie käime ju paralleelselt vanas STAR-is ja uues STAR-is /…/, siis ma ütlen ausalt /…/ ma vahepeal unustasin sinna uude STAR-i minnagi päeval, sest ma tegutsesin koguaeg selle vana STAR-iga.“

STAR-i andmesüsteem oli proovikivi ka uuringu tegijatele, sest andmete väljavõtmiseks tuli taotleda andmekaitseinspektsiooni ja eetikakomitee nõusolek, koostada põhjendatud sisend andmete vastutavale töötlejale ehk sotsiaalkindlustusametile ning välja võetud andmed pseudonüümida ehk asendada varjunimedega või kustutada kõik otsest isikutuvastamist võimaldavad andmed (nt nimed, isikukoodid, aadressid, telefoninumbrid). Juhtumimenetluste andmeid oli ka tarvis käsitsi töödelda, et neid saaks terviklike juhtumitena analüüsida. 

Aeganõudvad ja töömahukad toimingud selgitavad, miks Eestis on STAR-i andmetele tuginevad valdkondlikud teadusuuringud vähe levinud. Teiste riikide praktikast saab positiivsena välja tuua Norra, kus sarnaselt Eestiga kasutavad KOV-id üht infosüsteemi ja iga viies juhtum suunatakse anonüümistatuna andmebaasi. Seda anonüümistatud andmebaasi kasutatakse hiljem uuringuteks, juhtumite kohta info koondamiseks ja lastekaitse töö hindamiseks. Selline süsteem aitab süvitsi mõista lastekaitsevaldkonna probleeme ja tõhusust ning kindlaks teha, mida on vaja muuta.

Koostöö parandamise ettepanekud

Uuringus eristusid lasteabi nõustajad kui piiratud infoga ja kiiresti tegutsevad esmareageerijad ning KOV-i lastekaitsetöötajad kui põhjalikuma abivajaduse hindajad ja vajadusel pikaajalise toe pakkujad. Kuigi töö eesmärk on sarnane ehk abistada lapsi ja peresid, ilmnes uuringust, et lasteabi nõustajad ja KOV-i lastekaitsetöötajad ei tunne hästi üksteise töö eripära ega puutu palju kokku. KOV-i lastekaitsetöötaja: „Meil ju tõesti puudub koostöö. Nad saadavad meile teatise, mille me vastu võtame ja hakkame edasi toimetama. Me ei suhtle otseselt menetlejaga, kes teate saatis. Ma ei saa öelda, et meil on koostöö olemas.“

Siiski näevad lastekaitsetöötajad lasteabi olulise ja väärtusliku partnerina. Vestlustes ilmnes soov ühisürituste järele, et soodustada omavahelist suhtlust ja selgitada üksteisele tööprotsessi. Mõlemad osalised väljendasid sarnaseid ootusi ja sellest tulenevat soovitust: peaaegu kõigi kitsaskohtade lahendamisel tuleks kasuks lasteabi ning KOV-i lastekaitsetöötajate regulaarne koostöö, kogemuste ja info vahetamine. Seda on lasteabil kavas arvesse võtta. Lasteabi julgustab ka lastekaitsetöötajaid initsiatiivi võtma, näiteks kui pöördumisteates on lüngad, siis saab lastekaitsetöötaja proovida neid täita, kui helistab lasteabile või teeb päringu meili teel.

Kitsaskohtade lahendamisel tuleks kasuks lasteabi ning KOV-i lastekaitsetöötajate regulaarne koostöö, kogemuste ja info vahetamine.

Võib öelda, et eri uurimismeetodeid kombineerides saadi hea ülevaade lasteabi ja KOV-i lastekaitsetöötajate ootustest, koostööst ja selle tulemuslikkust. Üldiselt on mõlemad pooled koostööga rahul, kuid uuring tõi välja vajaduse muudatuse järele, mille tegemine on lasteabi võimuses, ja ka sellised, mille lahendamine eeldab lastekaitsetöötajatelt suuremat algatust. Näiteks saavad nad vajadusel pöörduda lasteabi poole täiendava info küsimiseks või osaleda koostööprojektides. 

Mitu uuringust ilmnenud asjaolu aga eeldavad lastekaitse üldisemaid muudatusi. STAR-i vähene kasutajamugavus ja lastekaitsetöötajate suur töökoormus on üldteada probleemid, kuid vaja on ka võimestada spetsialiste, et nad märkaks abivajadust varakult. Kehtestada tuleb laste abistamise ühtsed standardid, tõhusamalt korraldada hindamine ning abistamine keerukate lastekaitsejuhtumite korral. 

Kõigi uuringutulemuste jt andmetega saab lähemalt tutvuda sotsiaalkindlustusameti veebis alalehel „Uuringud“. Uuringu tutvustust saab vaadata lasteabi Youtube’i kanalil.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 4/2024.

Viidatud allikad

Child Helpline International veebileht (i.a) (12.11.2024). 

Stoilova, M., Livingstone, S., Donovah, S. (2019). Outcomes and effectiveness of children’s helplines: a systematic evidence mapping. The National Society for the Prevention of Cruelty to Children. London (12.11.2024).

Wagner, J. T., Einarsdottir, J. (2008). The good childhood: Nordic ideals and educational practice. International Journal of Educational Research, 47(5), 265–269.

Watling, D., Batchelor, S., Collyer, B., Mathieu, S. … Kõlves, K. (2021). Help-Seeking from a National Youth Helpline in Australia: An Analysis of Kids Helpline Contacts. Int. J. Environ. Res. Public Health, 18, 6024; doi:10.3390/ijerph18116024


[1] Karolin, A., Hämmal, J., Kaljuste, K. E., Saks, K., Varblane, A., Petermann, Ojasoo, E., Saia, K., Sindi, I. (2024). Lasteabi tulemuslikkuse uuring. Kantar Emor.