Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Uuring: HPV kodutest tõi rohkem Eesti naisi sõeluuringule

Uudis

Reeli Hallik, teadur, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakond

 

HPV kodutesti võimaluse pakkumine tõstab emakakaelavähi sõeluuringul osalust märkimisväärselt, nähtub Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste värskest teadusartiklist. Olulist rolli sõeluuringul osalemisele mängib ka see, millisel moel naistele HPV kodutesti pakuti.

Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki umbes 130 ja haiguse tõttu sureb 60 naist. Samas on tegemist haigusega, mida on võimalik ennetada, vaktsineerides end õigeaegselt inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu ja osaledes regulaarselt emakakaelavähi sõeluuringul. Viimane võimaldab üles leida vähieelsed muutused enne, kui haigus välja kujuneb, kirjutab TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna teadur Reeli Hallik.

Alates 2013. aastast on emakakaelavähi haigestumus vähenenud ligi kuus protsenti aastas, mida saab seostada just sõeluuringu positiivse mõjuga.

joonis 1

Haigestumus emakakaelavähki Eestis 2000-2022. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Kuigi haigestumus on vähenenud, on see toimunud vaid I staadiumi arvelt. Teisisõnu ei ole vähenenud kaugelearenenud (III ja IV staadiumi) emakakaelavähi haigestumus. See viitab võimalusele, et ennetamisele ja varasele avastamisele suunatud tegevusest jäävad peamiselt kõrvale just suurema riskiga naised, kes ei käi ka väljaspool sõeluuringut regulaarselt tervisekontrollis.

joonis 2

Staadiumipõhine haigestumus emakakaelavähki Eestis 2005-2019. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Helgema küljena on viimase viie aasta jooksul on emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär kasvanud ligi 20 protsendi võrra, jõudes eelmisel aastal 65 protsendini. Et sõeluuring oleks tulemuslik, peaks osalusmäär aga olema üle 70 protsendi. Seega on oluline leida lisavõimalusi, kuidas sõeluuringul osalust kasvatada ja kaasata ka neid naisi, kes mingil põhjusel ei osale või ei tee seda piisava regulaarsusega.

Näiteks soovitab WHO emakakaela sõeluuringu osalusmäära suurendamiseks kasutada HPV kodutesti. 2021. aastal algatasime projekti, millega pakuti ka Eestis sõeluuringu sihtrühmale HPV kodutesti valikut. Paralleelselt projekti elluviimisega uurisime, kuidas kodutesti võimaluse lisandumine sõeluuringu hõlmatust mõjutab ning kas ja kuidas mängib rolli see, mil viisil kodutesti pakuti.

joonis 3

Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäär Eestis 2015-2024. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Täpsemalt vaatasime oma katseuuringus kahe erineva kodutesti pakkumisviisi tulemuslikkust. Uuringusse kaasatud sekkumisrühma arvatud naised said valida, kas võtta proov HPV määramiseks kodutestiga ise ja saata postiga laborisse või minna sõeluuringul osalemiseks tervishoiuasutusse. Uuringu valimisse kuulus 55 693 naist, kes polnud uuringu hetkeks veel sõeluuringul osalenud.

Neist 25 591 arvasid teadlased juhuslikkuse alusel sõeluuringuviisi valikuga sekkumisrühma, kus omakorda kasutati kahte strateegiat: osa naistest said kodutesti postiga kodusele aadressile (opt-out), teised said võimaluse test ise veebist tellida (opt-in). Ülejäänud 30 102 naist kuulusid kontrollrühma, kellel oli võimalus teha sõeluuring tavapärasel viisil tervishoiuasutuses. Kontrollrühma olemasolu võimaldas hinnata sekkumise ehk kodutesti valiku võimaluse mõju ulatust.

Kõigile naistele saadeti sõeluuringu korduskutse, mis sisaldas kogu vajaminevat informatsiooni läbiviidava uuringu ja emakakaelavähi sõeluuringu kohta. Katseuuringu tulemused näitasid, et kõige tõhusam oli HPV kodutesti postiga rahvastikuregistri järgsele kodusele aadressile saatmine. Samas aitas sõeluuringu osalusmäära suurendada olulisel määral ka kodutesti veebist tellimise võimaluse pakkumine. 

Nägime oma uuringus selgelt, et osalusmäär oli kõrgeim opt-out-rühmas, kus kodutest saadeti postiga koju. Sinna rühma kuuluvatest naistest osales sõeluuringul 42 protsenti, kellest kodutesti kasuks otsustas 20 protsenti ja ülejäänud 22 protsenti tegi sõeluuringu kliinikus.

Opt-in-rühmas, kus naised said kodutesti ise veebist tellida, osales sõeluuringul 34 protsenti. Neist kaheksa protsenti tegi kodutesti ja ülejäänud uuringu kliinikus. Kontrollrühmas ehk nende naiste seas, kellel oli võimalus osaleda sõeluuringul vaid kliinikusse minnes, oli osalusmäär 29 protsenti ehk oluliselt madalam. 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et naiste hulgas, kellele pakuti kodutesti tegemise võimalust, oli sõeluuringu osalus keskmiselt ligi 10 protsendi võrra suurem võrreldes nendega, kellele valikut ei pakutud ja kellel oli võimalus teha sõeluuring vaid tervishoiuasutuses.

joonis 4

Osalusmäär HPV kodutestimise katseuuringus, 2021. Autor/allikas: Tervise Arengu Instituut

Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid kõigis vanuserühmades ja piirkondades. Näiteks ilmnesid suured erinevused Kesk- ja Lõuna-Eestis ning Ida-Virumaal, kus kodutestide postiga saatmine oli eriti tõhus. See lisab kodutestide laiema rakendamise seisukohalt praktilist väärtust, kuna näitab, milliseid piirkondi võiks kohalikul tasandil eriliselt sihtida. Keskustest kaugemal asuvate piirkondade puhul võib olla juurdepääs tervishoiuteenustele keeruline.

Vanuserühmade lõikes võis näha kodutestide puhul kõige suuremat erinevust osalusmääras just vanimas vanuserühmas ehk 60–65-aastaste seas. Seal kasvas osalusmäär võrreldes kontrollrühmaga 16,6 protsendi võrra.

Nägime, et opt-in ja opt-out viisil kodutesti võimaluse pakkumise tõhusus varieerus eri vanuserühmades. Kui kodutesti veebist tellimise võimalust kasutasid rohkem nooremad, siis vanemaealiste puhul oli tõhusam postiga kodutesti koju saatmine. See tähendab, et eri lähenemisviiside tulemuslikkus sõltub sihtrühmast ning oluline on kohandada strateegia just neile sobivaks.

Sõeluuringus mitteosalemisel on mitmeid erinevaid põhjuseid ja barjääre – näiteks vähene teadlikkus emakakaelavähist ja sõeluuringu vajalikkusest, kardetakse protseduuri või diagnoosi ning erinevad logistilised väljakutsed. Kodutesti võiks tulevikus proaktiivselt koju saata ka eelkõige nendele naistele, kes on varem sõeluuringust kõrvale jäänud, haavatavad ja raskemini kaasatavad.

Uuringuga hindasime ka kodutesti kasutajakogemust. Tulemused näitasid, et enamik kodutesti teinud naisi pidas ise proovi võtmist lihtsaks ja on valmis kodutesti ka edaspidi kasutama. Vaid 3,5 protsenti vastanutest eelistab tulevikus sõeluuringu tegemist tervishoiuasutuses.

Kodutest aitab seega suurendada sõeluuringul osalust, parandades teenuse kättesaadavust, pakkudes mugavat, privaatset ja paindlikku võimalust uuringu tegemiseks, vähendades mitmeid teisigi barjääre, mis võivad osalusotsust mõjutada. Paljude jaoks on see mugav ja vahel ka ainus reaalne viis sõeluuringul osaleda.

Meil on hea meel, et kodutest on nüüdseks osa riiklikkust sõeluuringuprogrammist ning soovijatel on kodutest võimalik omale veebi teel tellida. Selle aasta teises pooles lisandub võimalus saada kodutest apteekidest kogu Eestis.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Medical Screening.

Artikkel ilmus novaator.err.ee veebilehel