Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Anneli Sammel: suitsuvaba ei tähenda, et inimeste tervis on hoitud! Snus pole alternatiiv, vaid boonus suitsule

Arvamus

Snusi levik Rootsist naaberriikidesse on näidanud, et see mitte ei tule suitsetamise asemele, vaid pigem lisandub suitsetamisele.

Eestis nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides, kus huuletubaka müük on olnud keelatud, hakkas suitsetamine jõudsalt vähenema juba 2000. aastate alguses tänu rahvusvahelisele pingutusele ja Tubaka tarbimise leviku vähendamise WHO raamkonventsioonile, millega astuti ühiselt vastu tubakatööstuse tegevusele. Sellega võtsid riigid kohustuse lähtuda ühtsetest põhimõtetest ja rahva tervise kaitsmise eesmärkidest. 

Rahvatervishoiu eesmärke silmas pidades on see olnud edukas tegevus, mis aga tubakatööstuse poole pealt vaadatuna nii meeldiv ei tundu. Kliendibaasi vähenemine Euroopas on pannaud otsima uusi turgusid ja arendama uusi tooteid. 

Snusi levik Rootsist naaberriikidesse on näidanud, et see mitte ei tule suitsetamise asemele, vaid pigem lisandub suitsetamisele. 

Sama tendentsi näeme Eestis tubakavabade niokotiinipatjade turule ilmumisega. 2019. aastal lubati nikotiinipadjad legaalselt Eesti turule, et vähendada Rootsi snusi salaturgu. Tulemuseks oli küll snusi salaturu kokku kuivamine, kuid selle asemel, et nikotiinipatju oleks hakanud tarvitama suitsetajad, levis nende tarvitamine hoopis hüppeliselt noorte hulgas. Eesti täiskasvanud elanike tervisekäitumise uuringu järgi on tavaelanikkonna hulgas nikotiinipatjade tarvitajaid vaid 3,7%, samal ajal kui noorte meeste hulgas (16-24a) on nikotiinipatjade tarvitajaid 22,5%. Nikotiinipatjade tarvitamise trend kasvab ka kooliõpilaste sh tüdrukute hulgas.

Täna on Eestis suitsetajatel võimalik minna soovi korral üle alternatiivsetele toodetele ja selles osas saab teha iga täiskasvanud isik iseseisva otsuse. Ometigi avaldavad tubaka ja nikotiini turundajad ja lobistid pidevalt survet, et leevendada alternatiivsete toodetele regulatsioone, lubada turule maitsestatud tooted jne. Tubakatööstuse eesmärk ei ole rahvatervishoiu lahenduse pakkumine suitsetamise probleemile, vaid selle taga on selgelt oma turupositsiooni parandamine ning tarvitamise laiendamine uute klientide seas. 

Võib eeldada, et ka suitsetamise leviku vähenemine tulevikus mõneks ajaks pidurdub, kuna noorte hulgas kasvav uute toodete tarvitamise trend, suurendab nende nikotiinist sõltuvust ning küsitlused näitavad, et ligikaudu pooled noored tarvitavad alternatiivsete toodetega paralleelselt ka tavasigarette.

Huuletubaka terviseriskid

Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud auruga töödeldud pulbertubakas, mille müük on Eestis keelatud. Huuletubakas on sõltuvust tekitav toode, mis on mitmel viisil tervisele kahjulik. Tarvitamise viisist tulenevalt ei põhjusta see otseselt kopsuvähki, nagu tavasigarett, kuid tubakatootena on selles lisaks nikotiinile siiski arvukalt muid kahjulikke aineid, sh kantserogeenseid tubakaspetsiifilisi nitrosamiine. Loomkatsetes on näidatud, et tubakaspetsiifilised nitrosamiinid soodustavad vähkkasvajate teket. Tubakamahla allaneelamisel on huuletubakat seostatud lisaks suu ja keele vähile ka söögitoru ja kõhunäärme vähi riskiga. Kui tubakatarvitamisele lisandub ka alkoholitarvitamine, suurenevad vähiriskid veelgi. Üldiselt märkavad inimesed esimesena huuletubaka tarvitamise kõrvalmõjuna just suuõõne seisundi halvenemist, see põhjustab suu limaskestade kahjustusi ja igemete taandumist hammastelt.

Nikotiin ei ole ainult sõltuvust tekitav aine

Huuletubaka kõige suuremaks terviseriskiks on nikotiinist tulenev mõju südameversoonkonnale. Tuleb silmas pidada, et huuletubaka tarvitamisviisi tõttu on ühe korraga saadav nikotiinidoos ühe sigaretiga võrreldes keskmiselt suurem. 

Sama kehtib ka Eestis rohkem levinud ja legaalselt müügil olevate nikotiini patjade kohta. Nikotiin tekitab häireid veresoonte sisepinna rakukihi talitluses, mis põhjustab arterite ahenemist. Lisaks tõstab nikotiin vererõhku ja südame löögisagedust mis ajapikku suurendab südameinfarkti ja insuldi riski. 

Nikotiin ei tekita ainult sõltuvust, vaid sellel on tervisele laiemad mõjud, alates sõltuvusest kuni II tüübi diabeedi riskini. On leitud seos, et suures koguses nikotiinitarvitamine suurendab II tüübi diabeedi riski, sest nikotiin mõjutab keharakkude tundlikkust insuliini suhtes. 

Kuna viimasel ajal on suitsuvabade toodete tarvitamine levinud ka noorte naiste hulgas, siis on oluline tõsta ka nende teadlikkust nikotiini mõjust raseduse ajal. Kui rase naine kasutab huuletubakat või nikotiinipatju, suureneb enneaegse sünnituse oht. Ema nikotiini tarvitamine raseduse ajal on lootele ohtlik ja võib põhjustada väärarenguid. Näiteks võib lapsel sagedamini esineda huule- või suulalaelõhe.

TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammeli arvamusartikkel ilmus 13. detsembril 2024 Eesti Päevalehes.