Sotsiaaltöö õppimisest ja õpetamisest Tallinna Ülikoolis
Alates 2015. aasta sügisest, pärast ülikooli haldusreformi, õpetatakse sotsiaaltöö eriala ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suuna koosseisus. Kuidas on õpe korraldatud ning millised on õppekavad? Kes on tänased õppijad ja õpetajad?
Marju Medar, Kersti Kriisk, Reeli Sirotkina, Merike Sisask, Marika Voogre, Karmen Toros
2021. aasta seisuga toimub õpe sotsiaaltöö bakalaureuseõppe; sotsiaaltöö magistriõppe; sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe; sotsiaaltöö doktoriõppe ning inglisekeelse sotsiaalse ettevõtluse (social entrepreneurship) magistriõppe õppekava alusel.
Kõik sotsiaalkaitse suuna õppekavad on rahvusvaheliselt tunnustatud ja arvestavad Eesti tööjõuturu vajadustega.
Mida TLÜ sotsiaalkaitse suuna õppekavade alusel õpetatakse?
Sotsiaaltöö õppekavad põhinevad tugeval teoreetilisel alusel, teadmisi saab eakate, laste ja peredega, erivajadusega inimeste, sõltlaste ja teiste sotsiaalsete sihtrühmadega tegelemiseks.
Teoreetilisi teadmisi saab kinnistada praktika käigus Eesti sotsiaalvaldkonna asutustes – kohalikes omavalitsustes; era-, avaliku ja mittetulundussektori organisatsioonides, mis osutavad sotsiaalteenuseid.
Õppekavad on välja töötatud kooskõlas kutsestandarditega ja moodustavad TLÜ-s sotsiaalteenuste õppekavagrupis terviku Eesti haridusmaastiku vastutusvaldkonna nõuete kohaselt: koolitada Eesti tööturule eri haridustasemega kvalifitseeritud sotsiaaltöötajaid, kes on kutsekindlad ja huvitatud eriala arendamisest.
Kõrghariduse hindamise nõukogu (EKKA) väliseksperdid on toonud välja, et sotsiaaltöö magistri- ja bakalaureusetaseme õppekavadel on hea side rahvusvahelise sotsiaaltööga kirjanduse ja rahvusvaheliste kontaktide tihenemise kaudu ning neid arendatakse dialoogis tööandjate, sidusrühmade ja üliõpilastega.
Traditsioonilistele loengutele ja seminariaruteludele lisaks kasutatakse õpetamisel ka uudsemaid õpetamismeetodeid, nagu rühmatöid, loovülesandeid, mängulisi lahendusi ning projektipõhiseid käsitlusi (ELU ainekursus). Nõnda saavad üliõpilased kogemusi koostööst teiste erialade üliõpilaste ja õppejõududega interdistsiplinaarsete küsimustega tegelemisel. Üliõpilaste hulgas on olnud küllaltki populaarsed näiteks prof. Merike Sisaski juhitud ELU projekt „Vaimse tervise mess” koostöös Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooniga (VATEK) ning dotsent Mare Leino juhitud ELU projektid „Kriisist lahenduseni” ja „Väärikas vananemine”.
COVID-19 pandeemiast tingituna on õppetöö muutunud viimastel aastatel paindlikumaks ja ainekursustesse on lõimitud digilahendusi, mis võimaldavad piisavalt interaktiivset õppetööd ka eemalt.
Sotsiaalkaitsesuunal on ka innovaatiline inglisekeelne magistriõppekava, mis arendab sotsiaalset ettevõtlust ning ettevõtete ja ülikooli koostööd, kus saavad osaleda ka üliõpilased. Nimetatud õppekava on avatud 2018. aastast, see on hästi läbi mõeldud ja suure potentsiaaliga ka rahvusvahelisest vaatenurgast. Õppekava peamine tähelepanu on rahvusvahelisel tööl, kuid üha rohkem arendatakse ka sotsiaalse ettevõtluse projekte Eestis, nt osaletakse häkatonide korraldamisel kogukondade arendustöös.
Sotsiaalse ettevõtluse õppekava kasutab rahvusvahelisi võrgustikke ja kontakte, et arendada õpetamist ning toetada üliõpilasi oma projektide ja meetodite väljatöötamisel. Näiteks osalesid sotsiaalettevõtluse tudengid „Co-creation of Service Innovation in Europe” (COSIE) projektis, kus dotsentide Zsolt Bugarszki ja Katri-Liis Lepiku juhtimisel võeti osa üle-eestilistest häkatonidest Võrumaal, Harjumaal ja mujal, andes oma osa kogukondade arendamisse ja saades arendustöö kogemusi.
Kõik magistriõppekavade üliõpilased teevad ja kaitsevad õpingute lõpus uurimistöö, milles on nii teoreetiline kui ka empiiriline osa. Üha enam on tavaks saamas üliõpilaste (nii magistrantide kui ka doktorantide) kaasamine juhendajate uurimisprojektidesse. Näiteks on prof. Merike Sisaski juhitavasse rahvusvahelisse DigiGen projekti (www.digigen.eu) olnud kaasatud kolm sotsiaalkaitse suuna doktoranti (ühele neist on see doktoritöö põhiteema) ning seitse magistranti (ühel on magistritöö edukalt kaitstud); lisaks veel üks tervisekäitumise ja heaolu doktorant ning kolm nüüdismeedia magistranti.
Prof. Karmen Torose TLÜ uurimisrühm on arenenud rahvusvaheliseks virtuaalseks uurimiskeskuseks (https://care-iric.org/), mis keskendub laste ja perede uuringutele. Projektidese ja uuringutesse on kaasatud ka eriala magistrandid ja doktorandid nii andmete kogumisel, analüüsimisel kui ka uuringute kõrgel tasemel publitseerimisel.
Kuidas TLÜ õpikeskkond toetab üliõpilaste õppimist?
Tallinna Ülikool võib uhke olla pidevalt uueneva õppekeskkonna üle, mis on ligipääsetav ja sobiv ka erivajadusetega õppijaile. Laialdaselt kättesaadavad on digiinfoallikad, on ligipääs digitaalsele infoandmekogule ja kasutusel digitööriistad, nagu Zoom, Moodle ja muud e-õppe platvormid. Õppijail tuleb aga arvestada, et suurem osa kohustuslikust kirjandusest on inglise keeles.
Sotsiaalkaitse suuna õppetöö toetamiseks on TLÜ akadeemilisel raamatukogul ja selle õpikeskusel oma aineraamatukoguhoidja, kelle vahendusel saavad õppejõud õppekavade kaupa uut kirjandust pidevalt täiendada ja tellida. Juurdepääs teaduskirjandusele ja asjaomane koolitus on tagatud kõigile üliõpilastele raamatukogu kaudu. Üliõpilastele on Wifi tasuta. Ülikoolis on digiõppe tugilabor ja rühmatöödeks kujundatud ELU õpiala, mis mõlemad toetavad innovaatilist õppimist nii ülikooli õpikeskkonnas kui ka distantsõppe ajal.
Tallinna Ülikoolis on head õppimise ja vaba aja veetmise võimalused: saab ennast arendada ja oma karjääri edendada. Tudengid on ülikooli juhtimisega laialdaselt seotud. Õpilased on teadlikud oma hariduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja kogukondlikest võimalustest ja kasutavad neid aktiivselt. Liituda võib ka karjääri- ja nõustamiskeskuse Facebooki-lehega, et olla kursis töö- ja praktikapakkumistega. Uut infot ülikoolis õppimise kohta saab otsida Tudengiveebist. Fotoklubi, Kultuuriklubi, Rahvusvaheliste suhete selts, Tantsutüdrukud, Tudengiteater ja Spordiklubi pakuvad huvide arendamise suurepäraseid võimalusi. Üliõpilaste toetamiseks on välja arendanud mitmed teenused, näiteks tudengiprojektide toetamine, lastetoa teenus jpm.
Kes on TLÜ sotsiaalkaitse suuna õppekavade õppijad ja õpetajad?
Ühiskonnateaduste instituudis õpib sotsiaalkaitse suunal 2021. aasta novembri seisuga 411 üliõpilast, neist 148 sotsiaaltöö bakalaureuseõppes, 109 sotsiaaltöö magistriõppes, 113 sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppes, 26 sotsiaalse ettevõtluse magistriõppes ning 15 doktoriõppes. Vastuvõtt õppekavadele näitab igal aastal suurt huvi sotsiaaltöö ning sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse erialade vastu. Sisseastumisel on sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala konkursid ühed suuremad ülikoolis.
Üliõpilased on väga motiveeritud õppima, kuigi peavad pidevalt leidma pereelu, töö ja õppimise tasakaalu. Üliõpilased on öelnud, et tunnevad head sidet ülikooli ja õppejõududega, neil on head suhted omavahel ning mis eriti oluline – nad tunnevad, et on õpingutes toetatud ja nende tagasisidet võetakse arvesse õppekavade arenduses.
Sotsiaaltöö eriala õpetab 2021. aasta novembri seisuga sotsiaalkaitse suunal 17 õppejõudu: viis professorit, neli dotsenti, neli lektorit ja neli nooremteadurit. Sotsiaalkaitse suuna õppekavade tugevus peitub õppejõududes, kes on seotud nii teadustöö kui ka praktikaga, on pädevad ja neil on tugevad sidemed erialade võrgustikega nii Eestis (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Sotsiaalpedagoogide Liit) kui ka rahvusvaheliselt.
Rahvusvahelise koostöö hea näide on koostööprojektid teiste riikide kõrgkoolidega: TLÜ ja Oslo Metropolitan Ülikooli sotsiaaltöö õppejõud kirjutavad koos lastekaitsetöötajale õpikut, kuidas toetada abi vajava lapse aktiivset osalust temaga seotud protsessides. Õpik ilmub inglise, eesti ja norra keeles.
Koos Euroopa Sotsiaaltööd Õpetavate Kõrgkoolide Assotsiatsiooniga (EASSW) korraldati 2021. aasta suvel üleeuroopaline sotsiaaltöö konverents „Innovation and Resilience: Preparedness of Social Work Education in Uncertain Times”, kus jagasid kogemusi sotsiaaltöö teoreetikud, praktikud, teenuseid osutavate organisatsioonide esindajad ja üliõpilased, otsides vastust küsimusele, kuidas vastata muutuva ühiskonna nõudmistele ja sotsiaaltöötajaid selleks ette valmistada.
Õpetamisse kaasatakse ka praktikuid, et tugevdada eriala seoseid tööturuga ja toetada õpitu omandamist. Näiteks õpetab sotsiaaltöö bakalaureuseõppekaval Estelle Laane ainekursust „Sotsiaaltöö sõltlastega”, Siim Sarapuu ainekursust „Sotsiaaltöö erinevate sotsiaalsete gruppidega”, Katrin Raamat ainekursust „Tervishoiu sotsiaaltöö” ja Karin Hanga ainekursust „Sotsiaaltöö erivajadustega inimestega”. Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppekaval juhendab õppetööd praktikuna Kati Valma ainekursusel „Juhtumitöö”, Viktor Turkin ainekursusel „Laste õiguste kaitse põhikursus”, ja Tiina Naarits-Linn ainekursusel „Kriisinõustamine”. Sotsiaaltöö magistriõppekava õpetamisel on praktikuna kaasatud Karin Hanga ainekursusel „Sotsiaaltöö puudega inimestega”.
Kui palju on lõpetajaid?
Sotsiaaltöö õppimist ja õpetamist Tallinna Ülikoolis võib pidada väga õnnestunud arengusuunaks, mille tulemusena on sotsiaaltöö eriala juba lõpetanud 2440 üliõpilast, neist 1380 kõrghariduse esimesel tasemel (275 sotsiaaltöö rakenduskõrgharidusega ja 1105 bakalaureusekraadiga), 1060 kõrghariduse teisel astmel (584 sotsiaaltöö, 288 sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, 167 rakendusliku sotsiaaltöö magistrikraadi ning 21 sotsiaalettevõtluse magistrikraadiga). Suurem osa neist praktiseerib sotsiaaltöö, lastekaitse ja sotsiaalpedagoogika valdkondades või elavdab tööturgu sotsiaalettevõtluse kaudu. Doktoritöö on kaitsnud 17 üliõpilast, kellest enamik praktiseerib sotsiaaltöö valdkonna koolitajatena Eesti ja ka väliskõrgkoolides.
See kõik on olnud võimalik tänu innustunud eestvedajatele ja kõigile õppejõududele, kes iga päev aktiivselt tegutsevad. Suur tänu kõigile! Sotsiaalkaitse suunale ja õppekavadele soovime suurt edu ning innovaatilist arengut muutuvas maailmas.
Praktika Eestis ja välisriikides
Eri aegade kõrgharidusereformid on muutnud praktika osatähtsust õppekavades.
Viimastel aastatel on kohustuslik praktika olnud kuue EAP ulatuses. Kuid õppekavade viimasel akrediteerimisel on rõhutatud, et praktika osa õppekavas peab suurenema. Enamik praktikal käinud tudengitest toovad ka välja, et senine 2–4-nädalane praktika on liiga lühikene. Sellest tulenevalt tuleb tulevastel tudengitel osaleda pikemal praktikal (1,5–2 kuud) ning ainult varasemast töökogemusest enam ei piisa.
Tulevikus on tudengitel võimalik praktikat osaliselt ka kombineerida töökogemusega ja sooritada praktikat paindlikult aasta kestel, sh suvekuudel. Teisest küljest kasvab praktika mahu suurenemisega ka praktikaasutuse juhendajate vastutus. Juhendaja on praktika sooritamisel tudengi kõige olulisem partner. Seetõttu on praktikate lähijuhendajateks oodatud vaid erialakõrgharidusega sotsiaaltöötajad, kes on valmis tulevasi kolleege toetama.
Olulisel kohal on teoreetiliste teadmiste seostamine igapäevase praktilise sotsiaaltööga konkreetses asutuses. Praktikal viibinud endised ja praegused tudengid väärtustavad väga kõrgelt põhjalikke ning analüütilisi diskussioone juhendajate ja teiste kolleegidega, et praktika kaudu paremini mõista eriala, igapäevaseks praktiliseks sotsiaaltööks vajalikke oskusi ning nende seost teoreetiliste teadmistega.
Praktikat saab teha ka välisriikides, näiteks Inglismaa, Soome, Rootsi, Norra ja Hispaania partnerkõrgkoolide kaudu, kellega TLÜ-l on sõlmitud Erasmuse partnerlepingud. Välispraktika korral on üliõpilastele tagatud juhendamine ja igakülgne tugi ning omandatud ainepunkte arvestatakse õppekava täitmisel.
Viimastel aastatel on Erasmuse lepinguga käinud välisülikoolides (University of Helsinki, Amsterdam University of Applied Sciences) õppimas kaks bakalaureuseõppe ja kaks magistriõppe tudengit ning välismaal praktiseerimas kolm tudengit (üks bakalaureuseõppekavalt ja kaks magistriõppekavalt). Praktikakohad on olnud Navigatorcentrum Östersund Rootsis, kus toetatakse noorte tööle saamist või õpingute jätkamist; Scottish Drugs Forum Šotimaal, mis on uimastipoliitika ja teabega tegelev Šoti vabatahtlik organisatsioon ning CESIE, mis on loovuse ja innovatsiooni uuringute ning algatuste keskus Itaalias. Kõik välispraktikal viibinud üliõpilased on olnud väga rahul ja soovitavad seda ka teistele.
Rahvusvahelised koostöökogemused
Tudengid hindavad kõrgelt ka lühiajalise rahvusvahelise sotsiaaltöö kogemusi ning teiste riikide sotsiaaltööst õppimise võimalusi. Aastatel 2010–2016 toimus igal aastal seminar, kus osalesid nii personali- kui ka sotsiaaltöö tudengid. Seda võõrustas Belgia Katholieke Hogeschool Leuven. Tudengid koos õppejõududega läksid neljaks päevaks võõrustajariiki, kus toimusid arutelud ja kuulati ettekandeid.
Alates 2019. aastast on mitme kõrgkooli koostöö jätkunud. Pandeemia tõttu on Social Europe Days toimunud veebis. Iga aasta osaleb veebiseminaril ligikaudu sada tudengit ja kümmekond õppejõudu. Mai lõpus toimub 2022. aasta kohtumine Berliinis. Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö tudengid on avaldanud soovi osaleda järgmisel kevadel töötubades „Rahvastiku vananemine ja Euroopa väljakutsed” ning „Jätkusuutlikud kogukonnad”.
Novembris 2019 käisid tudengid ja õppejõud Hollandis Zwolles külas Viaa kõrgkoolis. Õppejõudude lähetuse eesmärk oli arendada sotsiaaltöö õppekava ja õppida üksteise tugevatest ning nõrkadest külgedest. Tudengid said võimaluse rääkida Eesti sotsiaaltööst ja kuulata Hollandi kogemusi. Koos külastati Zwolle rehabilitasiooniasutusi. Kõige põnevam oli arutelu teemal „Mis teeb sind inimestega töös vihaseks?” Saime pikalt rääkida sotsiaaltöötaja emotsionaalsest seotusest klienditöös ning kogukondadega.
Viimase aasta kõige enam väljakutseid pakkuv kogemus oli tudengitele ELU projekti raames Euroopa Sotsiaaltöö Koolide Assotsiatsiooni 2021. aasta konverentsil tudengite eelkonverentsi ettevalmistamine ja korraldamine. Konverents „Interdistsiplinaarsed loovad meetodid” kestis terve päeva. Eelkonverentsi kohta saab lisaks lugeda Sotsiaaltööst 3/2021.
Artikkel ilmus ajakirja erinumbris 30 aastat sotsiaaltöö õpetamist Tallinna Ülikoolis