Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Sotsiaalkomisjon on võimalus

Korraldus

Valla- ja linnavolikogude sotsiaalkomisjonidel on oluline roll kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna arendamisel. Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni mitmes varasemas kooseisus osalenud sotsiaaltöö asjatundja Valter Parve pakub välja 12 sammu, kuidas selles töös liikuda suurema pädevuse ja koostöö suunas.

Valter Parve
Valter Parve
Pärnu linnavolikogu ja selle sotsiaalkomisjoni mitme varasema koosseisu liige

Kohaliku omavalitsuse volikogu sotsiaalkomisjoni uue koosseisu suurema pädevuse ja parema koostöö tagamise kaksteist sammu:

  1. Arutada läbi ja võtta omaks üldinimlikud eesmärgid, mille nimel üheskoos pingutama hakatakse. Tutvustada üksteisele igaühe isiklikku heaolu ja hoolekandega seotud pädevust: koolitused, töökohad, vabatahtlik panus jms. Kaasata komisjoni töösse ka valdkonnas pädevad inimesi, keda ei valitud volikokku.
  2. Kuulata ära KOVi volikogu sotsiaalkomisjoni eelmise koosseisu esimehe ja aseesimehe ülevaade komisjoni tegevusest: kõige enam tähelepanu nõudnud teemad ja probleemid, kordaminekud, lõpetamata tegevus, ellu viimata või osaliselt ellu viidud ideed jms.
  3. Enne kokkusaamisi peaks kõik komisjoni liikmed põhjalikult tutvuma päevakorra ja lisatud materjalidega ning vajaduse korral suurendama oma pädevust kõnealustes küsimustes. KOVis kehtestatud sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste määramise kord tuleb koos KOVi sotsiaalosakonna spetsialistidega üksikasjalikult läbi arutada.
  4. Noorsootöö on formaalselt küll haridusvaldkonna osa, kuid sisu ja sihtide poolest kindlasti ka ennetav ja taastav sotsiaaltöö, mida peaks käsitlema haridus- ja sotsiaalkomisjoni ühisistungitel.
  5. Sotsiaalteenuste üleandmise korral hankelepingu alusel tuleb koostööpartneri valikul tähelepanu pöörata sellele, et madalaima hinna nõude korral ei kannataks teenuste kvaliteet ja kättesaadavus.
  6. Koos arenguosakonna spetsialistidega tuleb tutvuda KOVi arengukavaga ja leida sealt inimeste heaolu ning sotsiaalset turvalisust parandavad lähemad ja kaugemad eesmärgid. Märgata kõnealuste eesmärkide ja komisjoni päevakorda kuuluvate teemade omavahelisi seoseid.
  7. Kui omavalitsus on moodustatud varem omaette tegutsenud KOVidest, siis tuleb vaadata valdade ühinemislepinguga kokku lepitud hoolekandekorralduse eesmärgid ja vahendid ning vajaduse korral teha muudatusettepanekuid.
  8. Tuleb olla valmis märkama lahendusi vajavaid olukordi KOVi territooriumil ja teavitama neist volikogu. Teha koostööd küla- ja asumiseltsidega ning kaasata otsustusprotsessi eelnõudega seotud sihtrühmade esindajad.
  9. Komisjoni istungeid tuleks mõnikord korraldada ka sotsiaalteenuseid osutavates asutustes, et saada teavet teenuste, personali töötingimuste, probleemide jms kohta. Komisjon saab esitada ettepanekuid sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks nende rahvusvahelistel pidupäeval märtsi kolmandal teisipäeval.
  10. Tuleb olla valmis ka plaanivälisteks kokkusaamisteks, reageerimaks sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistide või teiste töötajate otsuste kohta meediasse paisatud kriitikale.
  11. Endi hulgast tuleb valida inimene, kes koos esimehega tahab ja suudab anda avalikkusele pädevat ning erapooletut infot komisjonis arutatud küsimuste kohta. Häid praktikaid võib tutvustada ja laiema kõlapinnaga probleemide üle arutleda ajakirjas Sotsiaaltöö jt erialaväljaannetes.
  12. Komisjoni liikmetele tuleb kavandada ja tellida koolitusi, mis aitavad mõista käimasolevaid muudatusi hoolekandega seotud õigusaktides ning ühtlasi hinnata juba tehtud muudatuste (nt alaealiste komisjonide kaotamine) mõju. Kogemuste vahetamiseks tuleb suhelda teiste omavalitsuste sotsiaalkomisjonide liikmetega.