Cancer Screening Register
The Cancer Screening Register participates in the organisation of the screening programmes. The register collects and analyses personalised data on individuals targeted for breast, cervical and colorectal cancer screenings. The organisation of the register and the dissemination of data is described in the cancer screening registry statute created under the Public Health Act.
Why is the register needed?
- the register creates target groups based on birth year and sends out screening invitations
- the data in the register will allow for analysis and evaluation of the effectiveness and quality of the screening programmes
- the data from the register will be used to disseminate statistics and to conduct scientific, including epidemiological, studies
- the data from the register can be used to shape health policy and better allocate financial and human resources
What data do we collect?
- data on individuals targeted for screening
- data on participation in screening
- results of primary and additional tests
Data quality
The data in the register meet the quality requirements of the European Union cancer screening registers and allow for international comparison of screening quality indicators.
- Europe against Cancer: Optimisation of the Use of Registries for Scientific Excellence in research (pdf)
- European guidelines for quality assurance in cervical cancer screening - Second edition (2008) (pdf)
- European guidelines for quality assurance in breast cancer screening and diagnosis - Fourth Edition (2006) (pdf)
- European Guidelines for Quality Assurance in Colorectal Cancer Screening and Diagnosis - First Edition (2010)
Publication of data
- data is published in the Health Statistics and Health Research Database
Contact
Päringuid teeb Tervise Arengu Instituudis asuv vähi sõeluuringute register. Päringuid tehakse andmete küsimiseks või täpsustamiseks, mis on vajalikud sõeluuringute kutsete saatmiseks või uuringute tulemuste registreerimiseks.
Sinu kohta on päritud andmeid seetõttu, et kuulud oma sünniaasta järgi sõeluuringule kutsutavate inimeste sihtrühma.
Kõik päringud on infosüsteemi loodud masspäringud. Neid ei tee registri töötaja kellegi nime või isikukoodi põhjal. Registri töötaja seadistab päringu, millega küsitakse infot automaatselt kõikide sõeluuringu sihtrühmas olevate inimeste kohta isikukoodi alusel. Näiteks, aastal 2020 oli rinnavähi sõeluuringu sihtrühmas ligikaudu 83 000 inimest, emakakaelavähi sõeluuringul ligikaudu 56 000 ja jämesoolevähi sõeluuringul ligikaudu 52 300 inimest.
Andmeid võidakse pärida erinevatest registritest, näiteks rahvastikuregister (www.eesti.ee), tervise infosüsteem www.digilugu.ee) ja haigekassa ravikindlustuse andmekogu. Register järgib päringute tegemisel kõiki isikuandmete kaitse eeskirju.
Kõik päringud ja päringute tegemise ajad on dokumenteeritud nii vähi sõeluuringute registris kui ka vastavas infosüsteemis, kuhu päring tehti. Info tehtud päringute kohta on läbipaistev ja kontrollitav. Registri tehtud päringutega sinu andmete kohta on võimalik tutvuda riigiportaalis www.eesti.ee ja patsiendiportaalis www.digilugu.ee.
Sul on õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega. Detailsemate andmete teadasaamiseks saada Tervise Arengu Instituudile digitaalselt allkirjastatud vabas vormis taotlus e-posti aadressile tai@tai.ee. Kui on küsimus kindla päringu kohta, lisa päringu kuupäev ja kellaaeg.
Eestis korraldatakse sõeluuringuid kolmele vähipaikmele.
Rinnavähi sõeluuringule on oodatud 50–68-aastased naised iga kahe aasta järel.
Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud 30–65-aastased naised iga viie aasta järel.
Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud 60–68-aastased mehed ja naised iga kahe aasta järel.
Sõeluuringu kutset ei saa inimesed, kellel on diagnoositud vastava paikme (rind, emakakael või jämesool) pahaloomuline kasvaja. Rinna- ja emakakaelavähi puhul jäetakse kutse saajate nimekirjast välja viimase viie aasta jooksul diagnoosi saanud naised ning jämesoolevähi puhul elu jooksul selle diagnoosi saanud mehed ja naised. Samuti ei kutsuta jämesoolevähi sõeluuringule viimase 10 aasta jooksul sõelkoloskoopilisel uuringul käinud inimesi. Selle info saamiseks tehakse päringud vähiregistrisse, haigekassasse ja tervise infosüsteemi.
Sõeluuringu register pärib andmeid nii esmaste uuringute, lisauuringute ning vähi avastamise korral ka ravi kohta. Vajalike andmete saamiseks teeme päringud rahvastikuregistrisse, haigekassa ravikindlustuse andmekogusse, tervise infosüsteemi, vähiregistrisse ja surmapõhjuste registrisse.
Sõeluuringu sihtrühma nimekirja moodustamiseks ja kutsete saatmiseks vajalike kontaktandmete saamiseks teeb TAI isikuandmete päringu rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistrisse tehakse päringuid sõeluuringu aasta jooksul mitu korda. Täpsustatakse andmeid, et sõeluuringu kutse ei laekuks valele aadressile, juba Eestist lahkunud või surnud inimesele. Oma aadressi saad kontrollida ja parandada riigiportaalis www.eesti.ee.
Sõeluuringu käigus läbi viidud esmaste uuringute andmete saamiseks tehakse päring tervise infosüsteemi. Päringuid tehakse kord kuus ja ka tagasivaatavalt.
Muutuste avastamise korral esmasel uuringul tehakse lisauuringuid, vajadusel hakatakse inimest ravima. Lisauuringute ja ravi infot pärib vähi sõeluuringute register samuti tervise infosüsteemi kaudu. Info on vajalik sõeluuringuprogrammide efektiivsuse hindamiseks.
Päringuid võidakse teha ka järgnevatel aastatel. Lisaks võivad sihtrühma aastal avastatud lisauuringud ning ravi toimuda järgneval aastal. Selleks, et kogu info registrisse laekuks, on vajalik teha ka eelnevate aastate sihtrühmade päringuid.
Täpse ülevaate andmetest, mida registril on õiguslik alus pärida ja koguda, leiab vähi sõeluuringute registri põhimäärusest.
Vähi sõeluuringute registri andmetele on ligipääs neljal registri töötajal. Registri andmete töötlus toimub rangelt isikuandmete kaitse seaduses ettenähtud korras.
Vähi sõeluuring on hea võimalus tasuta kontrollida oma tervist veendumaks, et oled terve. Sõeluuring aitab avastada pahaloomulist kasvajat staadiumis, kus see veel ei põhjusta kaebusi ega sümptomeid ning sellisel juhul on kasvaja ravi reeglina edukas. Emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuring aitavad lisaks avastada kasvajaeelseid muutusi ning seeläbi ära hoida kasvaja teket. Sõeluuringutes osalemine kingib kindlustunde ja kokkuvõttes pikema ja kvaliteetsemalt elatud elu.
Kõigile sihtrühma kuuluvatele inimestele saadetakse sõeluuringu kutse esimesel poolaastal. Sõeluuringu saatekirja leiab patsiendiportaalist www.digilugu.ee. Samuti saadetakse kutse rahvastikuregistris toodud posti- või e-posti aadressile. Kui sealsed kontaktandmed on ebatäpsed, ei pruugi kutse adressaadini jõudagi. Seepärast on oluline, et iga inimene kontrolliks oma kontaktandmete õigsust, mida saab teha riigiportaalis www.eesti.ee. Korduskutsed saadetakse septembris ja oktoobris neile, kes esimesel poolaastal sõeluuringus ei osalenud.
Sõeluuringul saab aga osaleda ka ilma kutseta. Kui kuulud antud aastal vastava paikme sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse raviasutusse.
Tervise Arengu Instituut, kui vähi sõeluuringute registri vastutav töötleja, pärib andmeid rahvatervise seaduse alusel ning seadusega pandud eesmärgi täitmiseks. Sellest tulenevalt edastatakse tervise infosüsteemi andmeid vähi sõeluuringute registrile ka juhul kui inimene on tervise infosüsteemis oma andmed sulgenud.
Päringud tehakse mitte üksikute inimeste kohta, vaid masspäringutena kõikide inimeste kohta, kes kuuluvad sõeluuringu sihtrühma. Olenevalt paikmest, umbes 65 000 inimesele korraga. Seetõttu ei ole võimalik inimesi ükshaaval masspäringutest eemaldada. Eelnimetatud põhimõte on Eestis meditsiinilistes registrites rakendatav põhimõte, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
