Social Work

Kogu maailma ja ka Eestit räsinud koroonakriis on tekitanud hirme, kuid andnud ka õppetunde. Magistritöös uuriti, kuidas Eestis esimesena kriisi keskmesse sattunud Saaremaal toime tuldi ja mida edaspidises töös tähele panna.

Milline on perekodus elavate laste vaade suhetele bioloogilise perekonnga? Artiklis tutvustab Liina Kõiv oma magistritöö tulemusi, kust selgub, et bioloogilisest perest eraldatud lapsed mõtlevad sageli oma perele ja soovivad sellest rääkida. Oma bioloogilise pere liikmete tundmine muudab lapsed enesekindlamaks ja annab neile teadmisi ka iseenda kohta.

Artiklis tutvustab Kadri Kuulpak oma Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö tulemusi. Autor viis ellu etnograafilise uurimuse, et tutvuda olukorraga eakate hooldekodudes. Tulemustest selgusid erinevad probleemid klientide autonoomia tagamisel.

Artikli eesmärk on tutvustada sel kevadel kaitstud Julia Dunetsi magistritööd, mis uuris hoolduse katkestamist hooldusperedes. Teema on oluline, sest paigutuse stabiilsus ja järjepidevus on oma sünniperedest eraldatud laste elus, ja seega ka asendushoolduse praktikas, oluline eesmärk. Kvalitatiivses uurimuses osalesid üheteist Eesti lastekaitsetöötajat ja üks PRIDE koolitaja, kes olid kokku puutunud hoolduse katkestamisega hooldusperedes.

Iga lapse jaoks on parim kasvukeskkond pere, kus on tagatud tema õigused ja vajadused. Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed paigutatakse võimaluse korral elama kasuperedesse. Sageli on kasuperedes ka bioloogilised lapsed, kelle jaoks kasulaste lisandumine tähendab olulist elumuutust.

Kuidas mõista paremini meile saabuvaid pagulasi, et osata neid hästi toetada ja võimestada? Annela Samuel jagab magistritöö „Islamimaadest pärit pagulasnaiste kohanemine Tallinnas” kirjutamise ajal saadud kogemusi. Oma artikliga juhib ta tähelepanu võimalusele kasutada visuaalseid meetodeid laiemalt nii teadustöös kui ka sotsiaaltöötaja igapäevatöös.