Social Work

Milline on perekodus elavate laste vaade suhetele bioloogilise perekonnga? Artiklis tutvustab Liina Kõiv oma magistritöö tulemusi, kust selgub, et bioloogilisest perest eraldatud lapsed mõtlevad sageli oma perele ja soovivad sellest rääkida. Oma bioloogilise pere liikmete tundmine muudab lapsed enesekindlamaks ja annab neile teadmisi ka iseenda kohta.

Sotsiaalministeeriumis on valminud ülevaade asendus- ja järelhooldusest. Vaadeldud on asendushoolduse vormide, hooldust vajavate laste arvu ja vanuse muutumist.

Artikli eesmärk on tutvustada sel kevadel kaitstud Julia Dunetsi magistritööd, mis uuris hoolduse katkestamist hooldusperedes. Teema on oluline, sest paigutuse stabiilsus ja järjepidevus on oma sünniperedest eraldatud laste elus, ja seega ka asendushoolduse praktikas, oluline eesmärk. Kvalitatiivses uurimuses osalesid üheteist Eesti lastekaitsetöötajat ja üks PRIDE koolitaja, kes olid kokku puutunud hoolduse katkestamisega hooldusperedes.

Iga lapse jaoks on parim kasvukeskkond pere, kus on tagatud tema õigused ja vajadused. Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed paigutatakse võimaluse korral elama kasuperedesse. Sageli on kasuperedes ka bioloogilised lapsed, kelle jaoks kasulaste lisandumine tähendab olulist elumuutust.

Mõttekoda Praxise uuring selgitas välja peamised mured lapsendajate ja hooldusperede tugi- ja seiresüsteemis. Uuringu tarbeks tehti intervjuud Eesti eri piirkondades elavate perede ja nende tugiorganisatsioonide esindajatega, aga ka KOVi lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaga.

Nadežda Leosk kaitses sel talvel Tartu Ülikoolis magistritöö, milles uuris laste füüsilisest isikust eestkostjate lugusid. Ta soovis mõista nende kogemusi ja vajadusi, tõlgendusi ja ettekujutusi eestkostest, samuti eestkostja ja teiste eestkoste protsessiga seotud asjaosaliste rolle.