Social Work

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on raske ja sügava puudega lastel õigus nii lapsehoiu- kui ka tugiisikuteenusele. Siiski on kitsaskohti nii teenuse taotlemisel, kasutamisel kui ka korralduses. Veelgi keerulisem on tugiteenuseid osutada ja hoida väga väiksele, ent spetsiifilisele sihtrühmale: harva esineva haigusega ehk harvikhaigusega lastele ning nende perele. Hätta jäävad nii pered kui ka teenuseosutajad, toetust vajavad ka lapsehoidjad ja tugiisikud.

Rehabilitatsioonisüsteemis pakutav abi on väga mitmetahuline ja klientide toetamiseks tuleb omavahel teha tihedalt koostööd. Võrgustikutöös saab kujundada kliendile oluliselt paremad, tema erivajadusi arvestavad tingimused ja tagada toetuse koolis, lasteaias, huvihariduses ning mujal.

Nõustamisteenuste talituse möödunud tööaastast jäävad meelde sajad abi saanud lapsed, lapseröövid, lastekaitsetöötaja ameti ja valdkonna arendamine, mitme teenuse uuendamine ja rahvusvahelised koostöökohtumised.

Artikkel põhineb Ukraina lastega peredele psühholoogilise abi osutamise kogemusel HARNO Rajaleidja keskuses. Mis raskusi kogevad eri vanuses kooliealised lapsed ja nende vanemad uue elukeskkonnaga kohanemisel ning kuidas saaks neid toetada?

Lapse heaolu on tugeva ja terve ühiskonna alus. Iga kogukond soovib, et tema lapsed oleksid terved ja õnnelikud. Lapse heaolu tagamine on esmalt iga lapsevanema ülesanne, kuid seda soodustava ja toetava keskkonna loomiseks on vaja ühiskonna ühist panust.

Millised on sotsiaalpedagoogika võimalused, kuidas näevad asjaosalised oma eriala praegust olukorda ja tulevikku? Vestlesid Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika (BA) eriala esimese ja teise kursuse tudengid Agnes Värik ja Einar Ilves ning vilistlane Merilin Uder. Küsis vilistlane Mailis Ostra.