Artikkel põhineb pediaatri, Islandi nõustamis- ja diagnostikakeskuse asedirektori Solveig Sigurðardóttiri ettekandel, mille ta pidas 19. oktoobril Tallinnas konverentsil „Mida vajab erivajadusega laps ja tema pere?“.
Arengukava keskendub esmatasandi tervishoiu ambulatoorsetele teenustele, näiteks perearstiabi, hambaravi, apteegiteenused, füsioteraapia ja kliiniline psühholoogia. Ühegi üksiku eriala arengut ei käsitleta, vaid vaadatakse esmatasandi tervishoidu kui tervikut. Sotsiaalvaldkonda nähakse olulise koostööpartneri ja sidussüsteemina.
Koostööd sotsiaal- ja tervisevaldkonnas peetakse tähtsaks ja selle nimel ollakse valmis pingutama. Järgmisel kahel aastal jätkatakse inimkeskse koordinatsioonimudeli katseprojektiga, mis tugevdab keerulise abivajadusega inimeste heaks tegutsevaid võrgustikke.
Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse tagamiseks tuleb Euroopa Liidu riikides parandada pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust ning kvaliteeti. Selle saavutamisel seisavad riigid silmitsi sarnaste probleemidega: rahvastiku vananemine, COVID-19 pandeemia mõju ja vajadus kindlustada pikaajalise hoolduse kestlik rahastamine.
Sotsiaalkindlustusameti kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Esmapilgul ei pruugi see olla midagi, mida kogukonna temaatikaga seostatakse.