Social Work

Kersti Kriisk teeb kokkuvõtte oma doktoritööst „Kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavus lähtuvalt valitsemistasandite vahelistest suhetest ja territoriaalsetest eripäradest: Eesti-sisene uuring” (2020). Doktoritöö keskne küsimus oli, kuidas mõjutavad valitsemistasandite vahelised suhted ja territoriaalsed eripärad kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavust.

COVID-19 levik mõjutab Eesti elanikke mitmel moel. Piirangute tõttu on inimesed kaotanud oma töö või on vähendatud nende töötasu. Artiklis antakse ülevaade registreeritud töötuse, toimetulekutoetuse ning varasemate aastate vaesuse näitajatest ning tutvustatakse värskelt valminud täitemenetluse võlgnike analüüsi tulemusi.

Lastekaitsetööga kokku puutunud lapsed ja lähedased said 2020. aasta alguses võimaluse jagada oma kogemusi ja arvamusi lastekaitsetööst. Tuuli-Brit Vaga magistritöö uurimuses osales kokku 722 vastajat. Uurimuses osalenute jaoks oli oluline kogeda osalustunnet ja võrdset partnerlust, lastekaitsetöötajate juures hinnati kõige rohkem üldinimlikke väärtusi.

Hiljuti analüüsiti jalgpallil põhineva noorte arenguprogrammi SPIN võimalusi sekkumise standardiseerituse parandamiseks ja mõju mõõtmise süsteemi edasiarendamiseks. Artiklis tutvustakse ennetusprogrammide elluviijatele, koordinaatoritele ja rahastajatele huvi pakkuvaid järeldusi.

Avalik ruum ja teenused peaksid olema ligipääsetavad ja mugavad kasutada kõigile, olenemata vanusest ja erivajadusest. Ligipääsetavuse loomisel tuleks lähtuda inimeste tervikteekonnast ja kõige nõrgema vajadustest, sest ainult nii on võimalik luua mugav keskkond võimalikult paljudele inimestele. Artiklis arutletakse selle üle, milline peaks olema ligipääsetav elukeskkond ning mida tuleks selle saavutamiseks teha. Samuti tutvustatakse 2019. aasta teises pooles MTÜ Ligipääsetavuse Foorumi läbiviidud transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsi tulemusi, st Eesti olulisemate ühistranspordi peatuste, jaamahoonete jt transporditaristu objektide ligipääsetavuse olukorda.

Anne Klettenberg uuris kevadel Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös võimalusi ja kitsaskohti töövõimereformi eesmärkide saavutamisel inimeste kogemuste põhjal. Ta intervjueeris ühes omavalitsuses 16 tervisekao või vähenenud töövõimega inimest, ja kahte tööandjat.