Social Work

Maapiirkonnas elavate naiste hulgas korraldatud uuring kinnitas, et ka siis, kui lapseootuse ajal ja sünnituse järel vajalikud teenused on eemal, jäävad vajadused alles. Naised tunnevad, et nende individuaalne vastutus on suur ja on küsimusi, mille korral vajatakse nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötaja tuge.

Kopsuvähk on Eestis üks suurima suremusega vähivorme, mida sageli diagnoositakse alles haiguse hilises staadiumis. Artiklis tutvustatakse andmeanalüüsi tulemusi, mis avavad uue ja tervikliku vaate kopsuvähipatsientide liikumisele tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning toovad esile olulisemad kitsaskohad ja toetuse vajadused kogu vähiteekonna jooksul.

Tõsiste psüühikahäirete ja uimastitarvitamise häirete koosesinemine on sage, raskendab kummagi häire kulgu ning suurendab tagasilanguste tõenäosust. Seetõttu on oluline pöörata probleemide koosmõjust tulenevatele komplekssetele vajadustele tähelepanu terviklikult ja erinevate spetsialistide tihedas koostöös.

Projekti „Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks“ eesmärk oli uurida, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaalhoolekandelise abivajadusega eakate väljaselgitamisel. Uuringu tulemused näitasid, et algselt plaanitud riskihindamise mudelit pole mõistlik välja arendada, kuna selle praktiline rakendamine ei ole praegu võimalik nii õigusruumi piirangute kui ka andmete kvaliteedi ebaühtluse tõttu.

Artiklis võtab Jüri Kõre vaatluse alla eakate teenusmajade kui eluaseme-, hooldus- ja tervishoiuteenuste integreeritud osutamise mudeli kasuks rääkivad argumendid nagu ka takistused, mis tuleks ületada, et seda Eestis laialdaselt rakendada.

Kiirabi töös esineb olukordi, kus väljakutse põhjuseks olevatel asjaoludel puudub seos kiiret sekkumist nõudvate tervisehäiretega. Sageli on selliste väljakutsete põhjuseks sotsiaalprobleemid.