Skip to content
Sitemap
Sotsiaaltöö

Omavalitsused valmistuvad puudega laste tugiteenuste projekti lõppemiseks

Korraldus

Selle aastaga lõppeb projekt, millega toetati kohalikke omavalitsusi tugiteenuste osutamisel raske ja sügava puudega lastele. Kuidas valmistutakse teenuste osutamiseks projekti toeta ja millised on peamised väljakutsed?

Marta Rohtla
Marta Rohtla
puudega laste tugiteenuste juht, sotsiaalkindlustusamet
Tartu Ülikooli õppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ magistrant

Alates 2015. aastast on Eestis olnud võimalus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel osutada raske ja sügava puudega lastele täiendavalt tugiteenuseid[1]. Esimestel aastatel osutati teenuseid sotsiaalkindlustusameti kaudu, kuid alates eelmise aasta jaanuarist jäid teenuseid korraldama ainult kohalikud omavalitsused (KOV).

Toetusi makstakse fondist kokku 13 600 000 eurot. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on sõlminud toetuse kasutamiseks 2022. aasta lõpuni lepingud 76 kohaliku omavalitsusega, kus elab raske ja/või sügava puudega lapsi. Märtsi seisuga 2022 on 74 kohalikku omavalitsust perioodi peale kokku kasutanud toetust seitsme miljoni euro ulatuses.

Toetuste abiga saavad kohalikud omavalitsused osutada raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust. Need on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldatavad teenused, mida osutatakse asjaomase korra alusel. ESF-i toetust ei pea kasutama, kui omavalitsus tuleb teenuste rahastamisega ise toime.

Projekti edusammud

Igas maakonnas on teenuseosutaja, kellega on kohalikul omavalitsusel võimalik teha koostööd. Mitmed KOV-id on sõlminud koostöölepingud samade teenuseosutajatega, kes aastatel 2015–2020 osutasid laste teenuseid SKA hanke kaudu. Leitud on ka uusi koostööpartnereid, kuid enamasti püüavad omavalitsused teenuste osutamisega ise toime tulla.

Omavalitsustel tuli täiendada sotsiaalhoolekandelise abi osutamise korda, sest toetust taotledes tuli esitada ka asjaomane kord, mille alusel laste tugiteenuseid kohalikus omavalitsuses korraldatakse.

Tugiisiku-, lapsehoiu- ja sotsiaaltransporditeenust korraldavad ning tagavad kohalikud omavalitsused. Need tuleb 2023. aastal täielikult üle võtta ja tugiteenused lastele vajalikus mahus tagada.

Kõik projekti toel teenuseid saavad lapsed on kohaliku omavalitsuse vaateväljas. Igale lapsele on koostatud juhtumiplaan ja hinnatud tema abivajadus. See annab kohalikule omavalitsusele tervikpildi lapse teenuste ja lisatoe vajadusest ning loob ja hoiab kontakti perega.

SKA-s töötavate projekti koordinaatorite sõnul on kohalike omavalitsuste otsused ja tugiteenuste korrad muutunud iga aastaga aina sisukamaks. Nii KOV-ide kui ka lapsevanemate pöördumised projekti tiimi poole on 2021. aasta algusest kuni praeguseni järjepidevalt vähenenud, sest koostöö on välja kujunenud ja teekonnal teenuseni pere iga kord nõustamist ei vaja.

Projekti lõppemise tõttu näevad kohalikud omavalitsused, et aina rohkem on vaja valdkondade koostööd. Projekti toetusest kasutatakse kõige rohkem raha tugiisikuteenuse osutamiseks, seetõttu on suurenenud haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöö.

Detsembris 2021 edastas sotsiaalkindlustusameti puudega laste tugiteenuste tiim kohalikele omavalitsustele küsimustiku, et saada ülevaade, kuidas KOV-id on valmis muudatuseks.

Vastused saadi 33 KOV-ist. Vastanute sõnul teatakse, et projekt lõppeb. Eelmise aasta lõpus oli 18 KOV-i juba teinud ettevalmistused, et ESF-i toetuse lõppedes lastele tugi tagada. Kõik vastajad leidsid, et hiljemalt tänavu sügiseks peab olema tegevuskava tehtud ja lahendused leitud. Samuti leiti, et kohalikud omavalitsused peavad tugiteenuste süsteemi parendamiseks vaatama vajalikke muudatusi koos hariduse- ja sotsiaalvaldkonnaga lõimitult ning planeerima eelarvelisi vahendeid. Sotsiaalkindlustusameti rolli nähakse peamiselt toe ja nõustamise ning infovahetuse tagamisel.

Kutsusime kõiki omavalitsusi mõttetalgutele, et projekti lõppemine oleks sujuvam ja häid kogemusi laiemalt jagada. Osales 29 spetsialisti 21 kohalikust omavalitsusest.

Mõttetalgute kokkuvõte

Märtsis toimunud mõttetalgutel toodi välja KOV-ide peamised murekohad tugiteenuste osutamisel üldisemalt, aga ka seoses projekti rahastuse lõppemisega, ning arutati võimalikke lahendusi.

Peamiste murena jäi kõlama teadmatus, mis 2023. aastal täpselt saama hakkab. Keerulisi olukordi on tekkinud ka seetõttu, et osalised ei mõista tugiteenuste sisu. Vahel on keeruline teha koostööd erinevate spetsialistidega. Arendada on vaja lapsele toe tagamist haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöös. Endiselt on keeruline leida tugiisikuid. Projekti lõppedes võib olla raske leida lisarahastust, aga ka hakkama saada ilma projekti koordinaatorite nõustava toeta. KOV-ide esindajad ei olnu veel läbi mõelnud, milline peaks olema tugiteenuste sisu pärast projekti lõppemist, ei oldud kindel, kas praegune koostöövõrgustik säilib. Kõige olulisemaks peeti, et laps ei jääks teenuseta, kui ta seda vajab.

Lahendusena pakkusid mõttetalgutel osalejad, et tõhustada tuleb infovahetust nii KOV-is kui SKA ja KOV-i vahel. Väga oluline on teavitada laiemat avalikkust, aga ka KOV-ide juhte projekti lõppemisest ja tugiteenuste sisust. Oluline on, et kõik asjaosalised mõistaksid: tugiisiku-, lapsehoiu- ja sotsiaaltransporditeenust korraldavad ning tagavad kohalikud omavalitsused, need tuleb 2023. aastal täielikult üle võtta ja tugiteenused lastele vajalikus mahus tagada. See, kas laps saab tuge tugiisikuteenusest või pakub talle tuge haridusasutuses muu spetsialist, ongi keeruline otsustuskoht.

Omavalitsuste head praktikad

Hea praktikana tõid kohalikud omavalitsused esile tugiisikute töö ümberkorraldamist, et viia nad haridusasutuste koosseisu õpetaja abideks või assistentideks, vähendades sellega suurt nõudlust tugiisikuteenuse järele.

  • Võru linnavalitsuses on lapse toetamine jagatud haridus- ja sotsiaalvaldkonna vahel selliselt, et koolis tugiisikuteenust vajavale lapsele korraldab ja tagab teenuse kool tasandus- ja toetusfondi kaudu, mis on mõeldud just tõhustatud ja erituge vajavate laste toetamiseks. Koolieelses lasteasutuses koordineerib tugiisikuteenust sotsiaaltööosakond.
  • Nõo vallavalitsus on võtnud tugiisikud tööle mitte käsundus-, vaid töölepinguga. Tööleping soosib tugiisikute tööl püsimist, sest neile on tagatud sotsiaalsed garantiid ja kindel tööaeg.
  • Kadrina vallavalitsuse lastekaitsespetsialist hoiab piirkonna haridusasutuste tugispetsialiste kursis tugiisikuteenuse sisuga, mis tagab mõlema valdkonna esindajate teadlikkuse.
  • Kuusalu vallavalitsuses arutatakse kõik tugiisikuteenuse osutamise vajadused läbi sotsiaal- ja haridusvaldkonnas ühiselt, et koostöös täiustada tugisüsteemi ja teha muudatused vastavalt võimalustele.

Need on vaid mõned näited kohalike omavalitsuste ettevalmistustest ja siiani tehtud muudatustest. Sellised paindlikud lahendused on suureks abiks lapsevanematele, kes saavad jätkata töötamist või õppimist ega pea lapsele toe saamiseks asutuste vahet käima.

Sotsiaalkindlustusameti puudega laste tugiteenuste tiimil on kavas sel aastal korraldada ka temaatilisi töötube. Teemad valiti KOV-ide tagasiside põhjal.

Tegevus 2022. aastal

Koostöös kohalike omavalitsustega läheb sotsiaalkindlustusamet edasi viie teemaga:

  1. artiklid meedias avalikkuse teavitamiseks;
  2. tugiteenuste kirjelduste täpsustamine;
  3. koolitused ja infopäevade korraldamine;
  4. koostöövõrgustikes osalemine;
  5. heade praktikate kogumiku koostamine.

Nende tegevustega tahetakse toetada kohalike omavalitsuste edasisi samme, et järgmisel aastal saaksid kõik tuge vajavad lapsed tarvilikku teenust. Omavalitsused peavad leidma koostöös eri osalistega võimalusi, kuidas teenuseid rahastada ja tagada peredele moraalse toe, et kujundada toimiv lapse heaolu toetav süsteem.


[1] Projekti rahastatakse ESFi TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kaudu.