Skip to content

Tervisedenduse konverents 2021 „Seksuaaltervisest – piiridest ja piirideta“

Konverents

Iga-aastane tervisedenduse konverents keskendub sel aastal seksuaal- ja reproduktiivtervisele.

Seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on kõigi inimeste tervise ja heaolu seisukohalt väga olulised. Märgilisena on teema eraldi peatükina jõudnud riigi tervisepoliitika alusdokumenti „Rahvastiku tervise arengukava 20202030“.

Heaks seksuaal- ja reproduktiivterviseks on oluline riigis tagada eakohase kvaliteetse seksuaalhariduse, integreeritud seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste ning -vahendite kättesaadavus ja seotud õiguste kaitse. Samas on seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste käsitlus või käsitlemata jätmine liiga sageli mõjutatud ühiskonnas levinud hoiakutest, mis võivad vähendada osade ühiskonnagruppide võimalusi oma õigusi realiseerida.

Seksuaaltervise uurimustööd ja heade praktikate e-postrid

 

Paik

Veebikonverents

Sihtrühm
Maakondade ja kohalike omavalitsuste turvalisuse ja tervisenõukogud ning -komisjonide liikmed, omavalitsuste juhid ja spetsialistid, tervishoiutöötajad, haridusasutuste, sh kõrgkoolide töötajad ja üliõpilased, tööandjate esindajad, ministeeriumite, riigiasutuste ja MTÜ-de esindajad ning ajakirjanikud.
Keel
Eesti ja inglise keel
Kava

Päeva juhib Sander Rebane

9.30 – 10.00 Kogunemine ja hommikumuusika

Avasessioon

vaata ka videosalvestist

10.00 – 10.15 Konverentsi avamine 

10.15 – 10.35  Seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused – mis see on, kellele ja milleks? Helle Karro, PhD, professor ja kliiniku juhataja, Tartu Ülikool kliinilise meditsiini instituut ja Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik 

10.35 – 11.00  Eakohane seksuaalkasvatus Soomes. Raisa Cacciatore, MD, lastepsühhiaater, Väestöliitto, Soome. Videosalvestis inglise keeles subtiitritega ja eestikeelse tõlkega

11.00 – 11.25  Seksuaal- ja reproduktiivtervisest COVID-19 pandeemia tingimustes: ülevaade rahvastikupõhisest uuringust 29 riigis. Kristien Michielsen, PhD, professor,  Rahvusvaheline reproduktiivtervise keskus, Genti Ülikool, Belgia. Videosalvestis inglise keeles ja eestikeelse tõlkega

11.25 – 11.40  Emakakaelavähi sõeluuring Eestis. Piret Veerus, PhD, vanemteadur, Tervise Arengu Instituut, Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja. 

11.40 – 11.45 Tervisesõbra auhinna üleandmine 

11.45 – 12.15 Energiapaus 

Paralleelsessioonid

12.15 – 13.20 Esimene paralleelsessioonide plokk, kus saab valida osalemise ühel kolmest sessioonist: 

I sessioon: Seksuaalharidus Eestis – quo vadis?

vaata ka videosalvestist

Sessiooni juhib Kai Part, PhD, naistearst ja õppejõud, Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus

Sessiooni eesmärk on anda ülevaade tänapäevasest laiapõhjalisest seksuaalharidusest, seksuaalharidusest Eestis eri sihtrühmadele (koolieelses eas lapsed, lapsevanemad) ja arutleda selle üle, kuidas seksuaalharidus mitmel moel aitab kaasa õnnelikuma, õiglasema ja turvalisema ühiskonna tekkele. Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus saada haridust ja informatsiooni, õigus võrdsele kohtlemisele, õigus aktiivsele ja mõtestatud osalemisele ühiskonnaelus, õigus olla terve ja areneda turvaliselt.

  • Kooli seksuaalhariduse arendamisest Eestis. Merike Kull, PhD, tervisekasvatuse lektor, Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut,  Inimeseõpetuse Ühing

Sessioon on eesti ja inglise keeles (sünkroontõlkega).

II sessioon: Seksuaalvägivald – põranda alt välja

vaata ka videosalvestist

Sessiooni juhib Made Laanpere, PhD, naistearst ja õppejõud, Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus

Seksuaalvägivalla ohvriks langemine mõjutab inimese elu kõiki aspekte ja häirib rängalt tema arengut. Seksuaalvägivalla mõjust tingitud sümptomid varieeruvad ja võivad mõjutada inimest kogu ülejäänud elu, eriti kui need jäävad õigeaegselt tähelepanuta. Räägime, kuidas, kellel ning miks on oluline mõista seksuaalvägivalla mõju inimese tervisele ja kuidas lahti mõtestada seksuaaltegevuste konsensulikkust, kuidas sai alguse seksuaalvägivallaohvrite abistamine ja kust saavad abi seksuaalvägivalda kogenud inimesed Eestis. Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus elada vaba, turvalist ja vägivallavaba elu. 

  • Mida on mulle rääkinud seksuaalvägivalda kogenud naised? Kait Sinisalu, psühhoterapeut 

Sessioon on eesti keeles

III sessioon: Erivajadus ja seksuaalsus – otse ja ausalt

vaata ka videosalvestist

Sessiooni juhib Jonas Grauberg, tegevjuht, Eesti Seksuaaltervise Liit

Sessiooni eesmärk on rahvusvahelisel ja Eesti kogemusel tuginevalt rääkida sellest, miks erivajadustega inimeste seksuaalsus on endiselt tabuteema ja mida spetsialistidena saame teha tabude vähendamiseks? Miks ja kuidas igapäevatöös erivajadustega inimestega seksuaalsusest kliente kaasavalt rääkida? Mis on olulised aspektid, millega arvestada laiapõhjalise seksuaalhariduse pakkumisel? Kuidas on olukord Eestis? Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – omada juurdepääsu parimale seksuaaltervisele, sh ligipääsule seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ja saada seksuaalharidust.

Sessioon on eesti ja inglise keeles (sünkroontõlkega).

13.20 – 13.45 Energiapaus 

13.45 – 14.50 Teine paralleelsessioonide plokk, kus saab valida osalemise ühel kolmest sessioonist: 

IV sessioon: laste ja noorte sobimatu seksuaalkäitumise kujunemine ning mõjutamise võimalused

vaata ka videosalvestist

Sessiooni juhib Brit Tammiste, nõunik, Justiitsministeerium

Laste ja noorte seas esineb neid ennast või teisi kahjustavat seksuaalkäitumist. Seksuaalkäitumise mõjutajana on olulisel kohal last ümbritsev keskkond, tema baasperekond kuni teismeeani ning hiljem muu keskkond, sh sõbrad. Paljud ennast või teisi seksuaalkäitumisega kahjustavaid lapsi ja noori on mõjutatud varem kogetud traumast, neist osa on ise kogenud seksuaalset või muud liiki väärkohtlemist. Noore käitumist mõjutab ka see, kuivõrd talle normatiivse käitumise piire on selgitatud. Ettekannetes uuritakse, kuidas sellist käitumist hinnata, kuidas sellele reageerida ning millised on võimalused käitumist muuta. Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus elada vaba, turvalist ja vägivallavaba elu, omada ligipääsu seksuaaltervise teenustele ja saada seksuaalharidust. 

Sessioon on eesti ja inglise keeles (sünkroontõlkega).

V sessioon: noorte seksuaaltervis ja nõustamine

vaata ka videosalvestist

Sessiooni juhib Jaana Below, Eesti Seksuaaltervise Liidu president, naistearst, Eesti Seksuaaltervise Liidu Seksuaaltervise Kliinik, Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik

Kuidas on omavahel seotud (noorte)inimõigused ja seksuaal- ja reproduktiivtervis? Mida tähendab inimõigustepõhine lähenemine praktikas? Millist tervishoiu- ning sotsiaalsüsteemi vajab seksuaal- ja reproduktiivõiguste kaitse? Mis ja miks on noorte seksuaaltervisealane nõustamine ning mis on teenuse tulevik ja kuidas see mõjutab noorte seksuaaltervist? Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus võrdsele kohtlemisele, õigus teaduspõhistele seksuaaltervise teenustele. 

  • Mida tähendab inimõigustepõhine lähenemine noorte seksuaal- ja reproduktiivtervisele? Liiri Oja, PhD, õigusteadlane ja Õiguskantsleri Kantselei NHRI (national human rights institution) valdkonna juht

Sessioon on eesti keeles. 

VI sessioon: rohkem lapsi!?

vaata ka videosalvestist

Sessiooni juhib Kai Part, PhD, naistearst ja õppejõud, Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus

Missugused mõjurid soodustavad laste sündimust ja kas taastetaseme saavutamine on üldse võimalik? Miks on naistel õigus otsustada oma viljakuse üle ja kuidas see kajastub rahvatervises? Kuidas on emadusse suhtutud ajaloolises plaanis? Sessioon keskendub järgmistele seksuaalõigustele – õigus otsustada, kas ja millal abielluda ja pere luua, otsustada laste arvu ja nende saamise aja üle. 

  • Sada aastat naise tervist: ajalooline perspektiiv 20. sajandi algusest tänapäevani. Milvi Martina Piir, PhD, ajaloolane

Sessioon on eesti keeles.

14.50 – 15.15 Energiapaus 

Lõpusessioon

vaata ka videosalvestist

15.15 – 15.50 Lipusüsteem täiskasvanutele. Erika Frans,  tervisepsühholoog, seksuaalhariduse ja seksuaalvägivalla ennetuse ekspert, Sensoa (Belgia) ja Rutgers Kuula ettekannet eestikeelse tõlkega

15.50 – 16.00 Päeva kokkuvõte

Konverentsi jäädvustus videopildina

 

Korraldaja
Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Justiitsministeerium, Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskus, Eesti Seksuaaltervise Liit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindus Eestis
Kontakt
Merike Org, merike.org@tai.ee