Social Work

Lapsepõlves on nukud meie esimesed sõbrad: kaaslased mängudes, turvatunde pakkujad ja salajaste tunnete usaldusisikud. Vähem teatakse, et nukud on olulised ka dementsusega inimeste toetamisel mittefarmakoloogilise meetodina, aidates säilitada väärikust, heaolu ja turvatunnet ning võimaldades emotsionaalset eneseväljendust.

Dementsuse ja sellest põhjustatud käitumisprobleemide mitmekülgne käsitlus aitab nii hoolekandeasutuse elanikel kui ka töötajatel tunda end turvaliselt. Hollandi kogemustest on meil mõndagi õppida.

Keskkonna kohandamise eesmärk on kujundada dementsusega inimesele võimalikult ohutu ja iseseisvust toetav ümbrus. See tagab parema hoolduse ja toe ning aitab ennetada probleemset käitumist.

Artiklis tutvustan inimesest lähtuvat tegevuse planeerimist minavormis isikuportree meetodi abil. Kirjeldan meetodi tausta, etappe ja praktilisi rakendusvõimalusi ning analüüsin selle eeliseid ja puudusi. Käsitlen teemat konkreetse näite ehk Pekka loo kaudu ja kirjeldan, kuidas saame pakkuda sellise kogemusega inimesele inimväärsemat elu ning hooldust.

Mälukohvikud, liikumine Dementsuse Sõbrad, tugigrupid, muuseumide ja kunstinäituste ühiskülastused on head võimalused, kuidas oskuslikult toetada ja kaasata dementsusega inimesi ja nende lähedasi ning kujundada ühiskonnas toetavaid hoiakuid.

Dementsusdiagnoosi saanud inimene peaks jääma võimalikult iseseisvaks ja tegelema niisuguste tegevustega, mis lükkavad edasi suuremat hooldusvajadust. Toeks saavad olla nii lähedased kui ka kogukond.