Skip to content
Sotsiaaltöö

Laste heaolu osakonna nõustamisteenuste tiimi teguderohke aasta

Kogemus

Nõustamisteenuste talituse möödunud tööaastast jäävad meelde sajad abi saanud lapsed, lapseröövid, lastekaitsetöötaja ameti ja valdkonna arendamine, mitme teenuse uuendamine ja rahvusvahelised koostöökohtumised.

Tuuli-Brit Vaga
Tuuli-Brit Vaga
nõustamisteenuste talituse
peaspetsialist

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) nõustamisteenuste tiim pakub lastekaitsetöötajatele mitmekülgset tuge, et edendada nende professionaalset arengut ja tööga toimetulekut, ennetada läbipõlemist ning olla partner nii riigisiseseste kui ka rahvusvaheliste juhtumite lahendamisel. Panustatakse ka valdkonna arendamisse. Nõustamistalituse toe võimalustest kohalikele omavalitsustele (KOV) saab lugeda Sotsiaaltöö veebis ilmunud loost.

Vaatasime nõustamisteenuste tiimiga tagasi möödunud aastale.

Olime toeks enam kui 500 lastekaitsejuhtumi lahendamisel

Nõustamistalitus pakub KOV lastekaitsetöötajatele tuge keeruliste juhtumite lahendamisel ja aitab leida lapsele või perele sobivaid abimeetmeid. Konsultantide töölauale jõuavad enamasti kõige keerulisemad juhtumid.

Konsultandid tegelesid 2022. aastal 511 juhtumiga, millest 342 võeti töösse KOV-i taotluse alusel. Ülejäänud olid mujalt tulnud teated abivajavatest lastest. Aasta jooksul laekus 190 uut juhtuminõustamise teenuse taotlust, lõpetati 168 juhtumit, mis aitas muuta väga keerulises olukorras olnud laste elu paremaks.

Üks meeldejääv juhtum: võitlus lapse elu päästmise nimel

Tallinna lastehaigla edastas KOV-ile teate hädaohus lapsest. Lapsel oli diagnoositud haruldane haigus, kuid lapsevanem ei tunnistanud selle tõsidust ja keeldus uuringutest. Laps vajas tüvirakkude siirdamist ning ainus sobiv doonor oli lapse ema, kes aga keeldus. KOV-i lastekaitsetöötajal õnnestus leida lapse bioloogiline isa, kes elas Venemaal. Isa andis nõusoleku olla lapsele doonoriks.

Ema hooldusõigus lapse tervise küsimustes peatati ja KOV määras lapsele tugiisiku, kelle ülesanne oli jälgida lapse ravi kodus ning manustada ravimeid. Tugiisiku ja isa kaasamine tõi positiivseid muutusi ning laps sai ravi. Aja jooksul muutus ka ema hoiak lapse ravisse toetavaks ja ta hakkaks arstidega koostööd tegema. Kohus taastas ema hooldusõiguse.

Pakkusime omavalitsustele nii töönõustamist kui ka mentorluse võimalust

Tunneme heameelt, et 2018. aastal startinud lastekaitsetöötajate mentorlusprogramm on saanud 2022. aastaks korraliku hoo sisse.

Mentorlusel on oluline roll ametikasvu toetamisel. Hea meel on, et eelmisel aastal avaldas koguni iga neljas kohalik omavalitsus soovi lastekaitsetöötaja mentorluseks. Aasta jooksul alustati 39 mentorlusega ning eduka lõpuni jõudsid 15 tublit lastekaitsetöötajat.

Nõustamisteenuste tiim korraldab lastekaitsetöötajatele, nende juhtidele ja võrgustikele töönõustamist ehk supervisiooni. Eesmärk on toetada professionaalset toimetulekut ja ennetada emotsionaalselt raskete juhtumite tõttu läbipõlemist. Usume, et kohaliku omavalitsuse juhtimiskvaliteet mõjutab otseselt lastekaitsetöö kvaliteeti, mistõttu on moodustatud eraldi juhtide töönõustamise grupid.

Aasta jooksul registreeris end 214 lastekaitsetöötajat ja juhti, kellest 81% vähemalt korra töönõustamisele jõudis.

Rahvusvahelised lastekaitselood: enam kui sada abistatud last

Nõustamistalitus pakub KOV-idele abi ka rahvusvahelistes juhtumites, kui abivajav laps või lapsevanem elab või on pärit teisest riigist.

Nõustamisteenuste talitus aitas 2022. aastal lahendada 159 rahvusvahelist juhtumit, millest 120 on jõudnud eduka lõpuni.

Enamasti on tegemist hooldusõiguse ja suhtluskorra, eestkoste või lapseröövi juhtumitega. Enim pöördumisi on olnud seotud Soome, Ukraina, Saksamaa ja Rootsiga, kuid on olnud ka näiteks Pakistani, Iraani ning Jordaaniaga seotud juhtumeid.

Aastal 2022 jõudis Eestisse 58 saatjata alaealist välismaalast. Varem oli praktiline kogemus sellisete juhtumitega napp, kuid möödunud aasta veebruarist saabus lühikese ajaga ligi poolsada üksikut last, kelle elu nõustamistalituse tiim korraldama hakkas. Enamik lapsi oli pärit Ukrainast, mõned olid saabunud ka Venemaalt, Valgevenest ja Afganistanist. Nüüdseks on neist pooled asendushooldusteenusel, ülejäänutele on tagatud elukoht vastavalt nende vajadusele.

Lapseröövid ja teised rahvusvahelised juhtumid

Rahvusvaheliste juhtumite peaspetsialistidel on tulnud tegelda mitme lapserööviga, kui vanemalt ära võetud noorem kui 16-aastane laps oli viidud vanema loata välisriiki. Kaks korda juhtus, et Eesti piiril avastati lapsed, kes olid välisriigis registreeritud kadunud lastena: ühel juhul tulid lastekaitseametnikud lapsele järele Norrast, teisel juhul Saksamaalt.

Kord tuli rahvusvaheliste asjade peaspetsialistil tegelda juhtumiga, kui Eesti arstid võtsid erakorraliselt ühendust Lätis viibiva väga raskes seisus Eesti lapse pärast, kelle elu võis olla ohus. Läti asjaomase keskasutuse abiga vahetasid kahe riigi arstid infot ja laps paigutati meedikute järelevalve alla Riia haiglasse ning tema elu õnnestus päästa.

Panustasime mitmel rindel

Möödunud aasta viis meid mitu korda Eestist kaugemale. Sügisel käisime õppevisiidil Rootsis, kus tervise ja heaoluameti (Socialstyrelsen) kolleegid andsid ülevaate oma lastekaitse korraldusest. Rootsi välisministeeriumi spetsialistidega arutasime, kuidas rakendatakse Rootsis IIb määrust ja Haagi konventsiooni rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite menetlemisel.

Osaleme aktiivselt Läänemeremaade nõukogu riskilaste eksperdigrupis, kus jagame kogemusi ja infot piirkonna teiste riikidega. Koostöös valmis Läänemeremaade lastekaitsesüsteeme võrdlev aruanne. Töötame ka Euroopa eestkostevõrgustikus, püüdes koos Euroopa kolleegidega leida ja rakendada parimaid lahendusi saatjata lastele eestkoste tagamisel.

Oleme jaganud oma kogemusi saatjata alaealiste välismaalaste abistamisel ÜRO pagulasameti, Euroopa Liidu varjupaigaameti ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti spetsialistidega.

Nõustamisteenuste talituse meeskond andis oma panuse ka Eesti lastekaitse valdkonna arengusse. Osalesime Lastekaitse Liidu aastakonverentsil, mitmel lastekaitsetöötajatele ja partneritele mõeldud seminaril, lastekaitsetöötajate suvekoolis, mitmel koolitusel ja infopäeval, võtsime sõna meedias. Sügisel korraldati mitu rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite seminari KOV-ide lastekaitsetöötajatele.

Edendasime koostööd ka tervishoiuvaldkonnaga ja osalesime koostöökohtumistel. Lastearstide ja Apteekrite Liidu konverentsil rääkisime lastekaitsetööst, selgitasime lastekaitsetöötaja rolli laste ravist keeldumise juhtumite korral ja seda, kuidas saame toeks olla, abi vajavast ja hädaohus olevast lapsest teatamisest. Samal teemal paluti kirjutada meil artikkel apteekrite ajakirja Eesti Rohuteadlane. Võtsime osa ka Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverentsist, kus osales sadu perearste, ja tutvustasime lastekaitsetööd praktiliste juhtumite näitel. Koostöökohtumisel ämmemandatega rääkisime koostööst lastekaitsega, abi vajavast lapsest, heaolu hindamise kolmnurgast, sellest, kuidas ämmaemand juba tulevase ema raseduse ajal ohumärke saab tähele panna ja kuidas edasi tegutseda.

Lastekaitsetöötaja rollist ja võimalustest pere toetamisel rääkisime ka kohtumisel Tallinna Vaimse Tervise Keskuses, kuhu olid kutsutud peale lastepsühhiaatrite ka politsei, prokuratuuri ning õiguskantsleri esindajad. Kohtumise teema oli ka psühhiaatrite roll abi vajavast või hädaohus lapsest teavitamisel ja nõustamisteenuste talituse võimalused nende juhtumite korral KOV-ile toeks olla. Pärast neid kohtumisi on KOV-i, SKA ja haiglate koostöö muutunud tõhusamaks, rollid selgemaks, sagenenud on teatamine lastest, kelle tervis on ohus.

Koostöös Civittaga panustasime ka tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüsi. Analüüsist saab põhjaliku ülevaate lastekaitsetöö korraldusest. Selgus, et kuigi lastekaitsetöötajate kogemused SKA nõustamisteenustega on väga erinevad, ollakse nendega valdavalt rahul ja just väiksemate piirkondade KOV-ides tuntakse suurt tuge, sest lahendusi saab koos arutada.

Arendasime nii teenuseid kui ka registrit

Alustasime 2022. aastal kaht suuremat teenusekujundust.

Suvel asuti ümber kujundama turvakoduteenust. Eesmärk oli kirjeldada ootus turvakoduteenuse sisule, et arendada riiklikku süsteemi ja kehtestada teenuse standard. Töös osales mitmekesise kooseisuga meeskond, kuhu kuulusid turvakodude töötajad, lastekaitsetöötajad ning teised olulised partnerid, näiteks haridus- ja õiguskaitsetöötajad.

Aasta teises pooles hakkasime lastekaitsejuhtumi nõustamisteenust üle vaatama, et kujundada ühtne teenuse struktuur, teenuse protsess ja osaliste rollid ning koondada ettepanekud seadusemuudatusteks. Panuse andsid ka lastekaitsetöötajad, kes olid valmis kaasa mõtlema, millist juhtuminõustamist nemad kasutada sooviksid. Korraldasime lastekaitsetöötajatega ka intervjuusid, kus nõustamisteenuse kohta jagati valdavalt kiidusõnu, kuid ilmnes ka asjaolusid, mida saaks parandada ja millele nõustamisteenuste tiim alanud aastal keskenduda saab.

Möödunud aastal arendati jõudsalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR keskkonda, kuhu aasta lõpuks oli loodud lapse abivajaduse eelhindamise keskkond, millest täpsemalt kirjutasime siin. Mugav keskkond ja uus tööriist, mille abil saab kaalutlusotsuseid langetada, teeb lastekaistöötajate elu palju lihtsamaks.

Euroopa Liidu puudega laste tugiteenuste projekt lõppes möödunud aastal. Seetõttu tegi projekti meeskond nõustamistalitusega tihedalt koostööd, et puudega ja erivajadustega laste toetamise teadmised edasi anda. Planeeriti ka 2023. aasta tegevust, mida üheskoos ette võtta ja ära teha. Osakonnaülene koostöö on meie jaoks suur väärtus.

Oli sisutihe aasta, millega oleme rahul. Loodame, et tänavune aasta pakub vähemalt sama palju!